Jarno Limnéll: sina oled tõe kaitsmise eesliinil ({{commentsTotal}})

Jarno Limnéll on Soome välispoliitika-, turvalisus-, ja küberturvalisusasjatundja ning Aalto ülikooli küberturvalisuse professor.
Jarno Limnéll on Soome välispoliitika-, turvalisus-, ja küberturvalisusasjatundja ning Aalto ülikooli küberturvalisuse professor. Autor/allikas: erakogu

USA ajakirjal Time on komme valida igal aastal aasta isik – keegi, kes on selle konkreetse aasta sündmusi kõige enam mõjutanud. Peaaegu saja aasta jooksul on valituks osutunud teiste hulgas Adolf Hitler, Martin Luther King ja Bill Gates. Mullu langes valik Donald Trumpile. Tänavune tulemus pole veel teada, aga kui valik oleks minu teha, valiksin ilmselt uuesti 2006. aasta isiku. See oleksid Sina.

2006. aasta Time’i kaanel oli pilt arvutist ning selle all tekst: „Sina valitsed infoajastut. Tere tulemast sinu maailma.“ Esikülg väljendas inimese võimalusi otsida ja leida internetist informatsiooni ning tegutseda ise info tootja ja vahendajana. Valikut põhjendati muu hulgas sellega, et internetiga ühenduses olev inimene „mitte ainult ei muuda maailma, vaid muudab ka seda, kuidas maailm muutub“.

Hästi öeldud. Aastal 2017 on põhjendus veel ajakohasem.

On hea, et praegu arutletakse aktiivselt tõe, libauudiste ja meedialugemisoskuse üle. Mida enam me mõistame internetti nähtusena, informatsiooni usaldusväärsust ja levikut ning informatsiooniga manipuleerimist, seda paremini oskame selles keskkonnas tegutseda. Samal ajal on põhjust meeles pidada, et suhtlusmeedia, nutitelefonid ja interneti otsingumootorid on veel suhteliselt noored ja pidevalt arenevad nähtused. Me alles õpime selle tegelikkusega elama.

Oskus kahtlast kommunikatsiooni ära tunda ning teha usaldusväärsete allikate põhjal õigeid järeldusi on infoühiskonnas elamiseks vältimatu. Kõige olulisemad küberlahingud peetakse inimeste hingede, väärtuste ja suhtumiste pärast. Mõjutustegevus on kõige tõhusam, kui see leiab aset märkamatult, mõjutab meie tundeid ja muudab meie käitumist.

Tõe otsimine pole sugugi alati lihtne, eriti kui libauudisteks tembeldamine paistab ulatuvat kõikjale, kus esitatav info pole tembeldajale meeltmööda. Inimesed loevad meelsamini selliseid uudiseid, mis nende maailmapildiga kokku sobivad. Arusaamu on lihtsam kinnistada kui muuta.

Olen märganud, et mõtlen üha sagedamini sellele, milline info üldse enam usaldusväärne on. Lühike vastus sellele küsimusele on, et igasugusesse informatsiooni tuleb suhtuda sobiliku kriitikameelega. Kõige olulisem on jälgida erinevaid uudistekanaleid ja hinnata kainelt nende usaldusväärsust. Otsesele valetamisele keskenduvatest allikatest tasub loobuda.

Infovabaduse maailmas kujuneb järjest olulisemaks kvaliteetse ajakirjanduse roll. Sellest hoolimata, et infot saab internetist tasuta, tasub panustada kvaliteetsete ajalehtede tellimustesse ning vaadata-kuulata kõrgetasemelisi ajakajasaateid.

Keset kõike seda oled Sina. Interneti sisu loovad tulevikus üha enam just nimelt Sinu kirjutatud postitused ja jagatud uudised, videod ning muu sisu.

Sina valid, mida sa loed – ja mida klikid. Sina võid eeldada korrektset käitumist ka digitaalses maailmas. Oma tegevusega lood sa kas turvalisust või selle puudumist.

Sina oled tõe kaitsmise eesliinil.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: