Olav Anton: elagu Euroopa Liit* ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: erakogu

Nüüd on siis Brexiti kaheaastane protsess alanud ja Ühendkuningriigi peaministri Theresa May sõnade järgi on see pöördumatu. Tibusid loetakse küll 2019. aasta märtsis, kuid juba täna võib näha mitut positiivset aspekti. Loo *pealkirja laenasin kuulsast briti lausungist: „Kuningas on surnud – elagu kuningas!“. „Elagu“ tähistab eesti komberuumis ka pidulikku sündmust.

Loodetavasti on Brexiti vastaste hirmutamine otsa saanud. Nüüd rong sõidab ja mahajääjatel pole mõtet isegi järele lehvitada. Mõtteliselt on Briti protsess sarnane mitmekiiruselise Euroopaga. Saareriigi toimetamine on nii kiire, et nad liiguvad lihtsalt Euroopa Liidust välja. Sellist lennukat järeldust sunnib tegema telepilt, mida Londonist ja Brüsselist edastati.

Briti konservatiivid koos valitsusega nägid välja energilised või isegi pisut sõjakad. Peaminister May andis parlamendile põhjaliku ülevaate läbirääkimiste eesmärkidest, põhimõtetest ja ajakavast. Jutt oli konkreetne, põhjalik ja ambitsioonikas. Edukuse alusena toonitas Theresa May brittide ühtsuse vajadust nii Inglis- ja Šotimaal, Walesis ja Põhja-Iirimaal. Lõpetuseks sõnastas valitsusjuht ka läbirääkimiste kreedo: kokkuleppe mittesaavutamine on parem kui halb kokkulepe.

Varivalitsuse peaminister Jeremy Corbyn edastas opositsioonis oleva Briti Tööpartei ehk sotside seisukoha. Ta toetas Brexitit, kuid kritiseeris loomulikult valitsust. Peamine nõue valitsusele oli töötava rahva ja regioonide huvide eelisarvestamine läbirääkimiste protsessis. Kreedo vormis lõpetas ta esinemise: kokkuleppe mittesaavutamine ongi halb kokkulepe.

Euronews edastas ka usutluse UKIPit ehk Briti Iseseisvusparteid 25 aastat juhtinud liidri Nigel Farage’ iga. See esinemine meenutas matusekõnet tema juhitud üritusele. Samas ennustas ta ka Euroopa Liidule letaalset tulevikku, kui pagulaste probleemi lahendamine jätkub samas vaimus.

Euroopa Ülemkogu President Donald Tusk oleks nagu teatepulga Farage’ilt üle võtnud. Matusemeeleolu oli valdav. Hoomata võis seda, et kadunukese rollis oli mitte niivõrd Ühendkuningriik, kui just Euroopa Liit. Ta avaldas kahetsust lahutusprotsessile. Märksõnadena jäid kõlama Brexiti kahju ohjamine ning Euroopa Liidu kodanike ja -riikide huvide maksimaalne kaitsmine.

Siin on sobilik lisada minu arvamus: EL tippametnik jättis märkamata ajalooliselt suurima eelise. Kasu Brexitist maailmale on see, et praktiliselt on leidnud tõestuse oluline poliitiline fakt: Euroopa Liidust on tegelikult võimalik lahkuda. Need õelad, kes on viimast Nõukogude Liiduga võrrelnud, kaotavad oma argumendid.

Brexiti läbirääkimistel ennustatakse suurimat vastasseisu rahaliste kohustuste kokkleppele. Brittide eesmärk on säilitada ühisturu suhted Euroopa Liidu ja selle liikmesriikidega. Samade suhete eest maksavad Norra ja Šveits erinevate juriidiliste lepingutega suuri kompensatsioonimakseid.

Ennustada võib ka suuri vaidlusi väärtuste vallas ehk nelja Euroopa liikumisvabaduse üle. Kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine on täna seotud lahutamatult ühisturu põhimõttega. Britid soovivad inimeste ja tööjõu liikumiste üle iseseisvat ja sõltumatut kontrolli.

Lõpetuseks on huvitav märkida meeleolusid, mis paistavad läbi telemonitori. Britid, kellel on võimalus võtta topeltkodakondsus mõnest Euroopa Liidu riigist, teevad seda usinalt. Need, kellel see võimalus puudub, suhtuvad eelseisvatesse läbirääkimistesse stoilise rahuga. Levinud arvamus intervjuudes oli, et eks elu näitab, mis saab. Brexiti vastased on telearvamustest kadunud.

Briti sisepoliitikas on täna ka kaks Brexiti minikriisi. Põhja-Iirimaa omavalitsuses areneb valitsuskriis, mis võib kasvada Belfasti parlamendikriisiks ja erakorralisteks valimisteks. Teemaks on lahkumine Ühendkuningriigist ja liitumine Iiri Vabariigiga.

Parlament Edinburghis andis Šotimaa esimesele ministrile Nicola Sturgeonile volitused taotleda kuningriigi valitsuselt nõusolek uue Šoti iseseisvumisreferendumi korraldamiseks. Siin võib järeldada kolme asja. Esiteks kasutab Šoti võluv naispoliitik tekkinud olukorda ära iseseisvumise poliitilise kapitali suurendamiseks. Teiseks peab šoti referendum ootama oma aega Brexitile joone alla tõmbamisel. Kolmandaks võivad šotlased aastatel 2019-2020 seista tõsiste valikute ees: Londoni isepäisus või Euroopa pagulaste ümberjagamise sundkvoodid.

Täna on meeldiv tõdeda kahte tõsiasja. Esiteks on Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi kodanikud Brexiti asjus suhteliselt rahulikud, võtmeküsimus jääjatele aga on: „Kui palju föderatsiooni me tahame ja lubame?“ Teiseks on samas asjas piisavalt häiritud Euroopa Liidu tippametnikud. Loodan, et häiritud härrad taipavad peeglisse vaadata ja ootan vastust eelnevale võtmeküsimusele.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Lugejakiri



Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.
Macron otsib EL-i tööturu reformi plaanile Kesk- ja Ida-Euroopast toetust

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles kolmapäeval, et Euroopa Liidu reeglid, mis puudutavad lähetatud töötajaid, tekitavad rikkamates liikmesriikides ebaõiglast konkurentsi.

"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.