Peterburi metrooplahvatuses hukkus 14 inimest
Venemaal Peterburi kesklinna metroopeatuses kärgatas esmaspäeval plahvatus, milles hukkus 14 inimest ja 49 sai vigastada. Eesti välisministeeriumil pole andmeid Peterburis viga saanud eestlastest.
Vene meedia kirjutas esialgu, et üks plahvatus oli Sennaja Ploštšadi metroopeatuses, teine aga Tehnologitšeski Instituti peatuses. Teine plahvatus siiski kinnitust ei leidnud.
Vene tervishoiuminister teatas teisipäeval, et kolm vigastatut on surnud.
"Me võime täna kinnitada 14 inimese surma," lausus minister Veronika Skvortsova, lisades, et 49 inimest viibib rünnaku järel endiselt haiglas.
Kõrgõzstani julgeolekuteenistuse andmeil korraldas plahvatuse 1995. aastal sündinud kirgiis.
Seni ei ole rünnaku eest keegi vastutust võtnud.
Rongijuhi otsus aitas elusid päästa
Vanemuurija Svetlana Petrenko ütles Vene meediale, et rongijuhi otsus jätkata sõitmist järgmisse jaama aitas elusid päästa, sest see võimaldas inimesi kiiremini rongist välja aidata.
Sotsiaalmeedias avaldatud fotodelt on näha purustatud ustega metroovagunit ja vigastatud inimesi.
"Plahvatus kärgatas perroonil, kui rong Sennaja Ploštšadi peatusest Tehnologitšeski Instituti peatuse suunas liikuma hakkas. See juhtus kolmandas vagunis pärast liikuma hakkamist, kui metroorong oli osaliselt perroonil," kirjeldas allikas Interfaksile. "Oli vaid üks plahvatus ja mingit põlengut ei järgnenud. Kõik hukkunud olid vaguni sees, plahvatuskeskme vahetus läheduses".
Allika sõnul põhjustas plahvatuse šrapnelli täis pomm. Allikas ütles Interfaksile, et lõhkekeha jäeti rongivagunisse kohvriga.
Allika teatel võis plahvatuse korraldanud kahtlusalune jääda ka turvakaamerale. "Kaadrid metrooplahvatuse võimalikust organiseerijast jäid jaama turvakaameratele," ütles allikas.
Terrorismivastase võitluse komitee juht Andrei Pržezdomsky ütles, et plahvatuse põhjustas "teadmata lõhkeseade", kuid täpne põhjus on veel selgitamisel.
Interfaks teatas ka, et Vene võimud on välja andnud vahistamismääruse kahe inimese suhtes, kes võivad olla plahvatusega seotud. "Plahvatuse planeerimisega seoses otsitakse kaht inimest. Üks neist paigaldas arvatavasti lõhkeseadme vagunisse ja teine jättis pommi Ploštšad Vosstanija jaama," ütles allikas Interfaksile.
Varem teatas terrorismivastase võitluse komitee, et Peterburis leiti lõhkekeha ka teisest metroojaamast ning see tehti kahjutuks.
Kõigi Peterburi metroopeatuste sissepääsud ja väljapääsud suleti pärast plahvatusi, teatas allmaaraudtee pressiteenistus. Kannatanuid evakueeriti mõlemast metroojaamast.
Putin on Peterburis
Vene meedia teatel viibis president Vladimir Putinit ise esmaspäeval samuti Peterburis, kus osales Venemaa Rahvarinde meediafoorumil. Ta ei olnud aga kesklinnas, vaid oma residentsis, kus kohtus Valgevene presidendi Aleksandr Lukašenkaga.
Putin ütles esmaspäeval, et plahvatuse põhjustest on veel vara rääkida, kuid uuritakse kõiki võimalusi, sealhulgas terrorismi.
"Olen juba rääkinud eriteenistuste juhtidega, FSB direktoriga, õiguskaitseorganid ja eriteenistused töötavad ja uurivad kõike, et juhtunu põhjused kindlaks teha ja sellest täielik ülevaade saada," kinnitas Putin.
Putin külastas metrooplahvatuse paika
Hilisõhtul külastas Putin plahvatuspaika ja asetas metroojaama ette lilled. Sünge ilmega Putin asetas metroopeatuse Tehnologitšeski Institut juurde loodud isetekkelise memoriaali ette roosibuketi.
Putin ütles varem päeval, et õiguskaitseametkonnad ja julgeolekuteenistused töötavad "juhtunust täieliku pildi andmise nimel", ja lubas ohvritele ja nende peredele abi.
Metroo on suletud
Juhtunuga seoses on algatatud terrorismivastane uurimine, kuid uuritakse on ka võimalikke muid põhjuseid.
Kogu Peterburi metroovõrgustik on plahvatuse järel suletud. Ka Moskva metrooametnikud tugevdasid turvameetmeid.
Tehnoloogiainstituudi peatusest sõidavad esimene ja teine metrooliin, mis avati vastavalt 1955. ja 1961. aastal. Sennaja väljaku peatus avati 1963. aastal.
Ajakirjanik: juhtunu on inimeste jaoks mõistagi šokk
Peterburi ajakirjanik Jekaterina Vinokurova ütles "Aktuaalsele kaamerale", et tänavatel on näha palju päästemasinaid ja õhus on kopterid, kuid paanikat linnas pole.
"Sündmuskoht on suletud, näen paljusid tuletõrje- ja politseiautosid, õhus on päästekopterid. Nägin, kuidas kopteriga evakueeriti kannatanuid, paanikat tänavatel ei ole, inimesed helistavad, et öelda, et nendega on kõik korras, ja otsustavad, kuidas siis koju saada," kirjeldas Vinokurova.
Tema sõnul arutavad inimesed juhtunu üle ja nimetavad seda terroriaktiks.
"Inimesed tahavad väga, et Putin ise tuleks siia kohale. Räägivad, et Peterburis on viimastel aastatel olnud vaikne ja mõistagi on juhtunu inimeste jaoks šokk," lausus ajakirjanik.
Eestlanna Peterburis: turvatunde taastumiseks läheb aega
Peterburis elav eestlanna Liliann Keskinen ütles "Aktuaalsele kaamerale", et linlased on juhtunu pärast šokis.
"Sellest on hetkel kulunud nii vähe aega, et turvatunde tagasisaamiseks läheb aega," sõnas ta. Tema kinnitusel linnas paanikat pole, küll aga on suured ummikud, sest metroo on suletud.
"Ummikud ja palju on üldse busse juurde pandud ja ühistransport on tasuta. Mida ma ise olen näinud, on portaalid, kus interneti kaudu transporti otsitakse, et kesklinnast koju sõita. Nägin tiirutavaid koptereid, me elame ka kesklinnas, korra tiirutasid," rääkis ta.
"Inimesed on nõutud ja see on šokk. Iseküsimus on see, et kui homme metroo käima läheb, siis paljud jätavad selle hirmu tõttu kasutamata," lisas ta.
Linn üritab liikluse korraldamisega hakkama saada
Peterburis elav Mailis Hudilainen kommenteeris "Ringvaatele", et tema hinnangul on olukord kohutav. "Me oleme kõige rohkem endast väljas seetõttu, et see on esimene päev pärast koolivaheaega ja plahvatus oli kell 14.30, mis tähendab, et lapsed oli sel ajal tulemas koolist koju," rääkis ta.
Hudilainen ütles, et Peterburi tänavatel on suured ummikud, kuid linn üritab sellega hästi hakkama saada.
"Ma olen üllatunud, et kogu maapealne transport on täna tasuta, lisaks elektrirongid ja isegi kaks suurt taksofirmat ütlesid, et viivad kõik tasuta koju. Üritatakse võimalikult hästi hakkama saada, kuigi miljonid inimesed on maa alt üles tulnud. Seda on keeruline hallata," selgitas Hudilainen.
Ta lisas, et tema ise on iga paari päeva tagant metroopeatusi vahetanud ning pärast esmaspäevast plahvatust kaalub metroo kasutamisest loobumist auto kasuks.
Eesti president ja ministrid avaldasid kaastunnet
President Kersti Kaljulaid avaldas Facebooki vahendusel kaastunnet plahvatusohvrite lähedastele.
"Minu kaastunne Peterburi metroos toimunud plahvatuses hukkunute lähedastele ja haavatutele," kirjutas Kaljulaid.
Peterburi metrooplahvatuse ohvrite lähedastele ja Vene kolleegidele avaldasid kaastunnet ka Eesti ministrid.
"Minu siiras kaastunne Peterburi metrooplahvatuses hukkunute lähedastele. Soovin kiiret paranemist vigastatutele," kirjutas peaminister Jüri Ratas Twitteris.
Välisminister Sven Mikser avaldas kaastunnet kirjas oma Venemaa kolleegile Sergei Lavrovile.
"Avaldan siirast kaastunnet elu kaotanute peredele ja sõpradele ning soovin kannatanutele kiiret paranemist," kirjutas Mikser. "Oleme sel kurval ajal mõtteis ohvrite lähedaste ja vigastatutega ning kõigiga, keda see tragöödia puudutab," lisas ta.
Siseminister Andres Anvelt ütles, et jälgib Peterburis toimunud murelikult.
"Eesti õiguskaitseorganid on valmis terrorismivastases võitluses Vene kolleegidele igasugust uurimisalast abi osutama, kui Venemaa õiguskaitseorganid peaksid seda küsima. Kuigi meie riikide vahelised suhted on täna jahedad, ei tähenda see, et terrorismi vastu ei saaks koos välja astuda, eriti kui ohvriterohked sündmused toimuvad meist vaid mõnesaja kilomeetri kaugusel," kirjutas Anvelt Facebookis.
ÜRO Julgeolekunõukogu mõistis hukka
ÜRO Julgeolekunõukogu mõistis esmaspäeval jõuliselt hukka Peterburis 11 inimelu nõudnud "barbaarse ja argpüksliku terrorirünnaku".
Julgeolekunõukogu kutsus ühehäälselt vastu võetud avalduses tooma rünnaku toimepanijad õigusemõistmise ette.
Aprillis Julgeolekunõukogus eesistujakohuseid täitva USA suursaadik Nikky Haley ütles avaldusest eraldiseisvana, et kaadrid Peterburi rünnakupaigast olid "südantlõhestavad".
"Te võite olla kindlad, et Ühendriigid seisavad Venemaa kõrval nende äärmuslaste alistamiseks, kes jätkavad arutult süütute inimeste kahjustamist," lausus Haley avalduses.
Keegi pole plahvatuse eest vastutust võtud, ehkki äärmusrühmitus Islamiriik (IS) on kutsunud karistama Venemaad sõjalise sekkumise eest Süürias.
Trump lubas "täit toetust"
USA president Donald Trump lubas esmaspäeva õhtul telefonivestluses Vene ametivennale Vladimir Putinile "täit toetust" Moskva sammudele Peterburis 11 inimelu nõudnud rünnaku järel, teatas Valge Maja.
Valge Maja teatel avaldas Trump kaastunnet ja mõistis rünnaku hukka.
"Nii president Trump kui ka president Putin olid ühel meelel, et terrorism tuleb otsustavalt ja kiiresti alistada," teatas Valge Maja avalduses.
USA president nimetas varem Peterburi plahvatust "kohutavaks asjaks".
ох ты шо pic.twitter.com/V5rTpYpdys
— ВП (@sranysovok) April 3, 2017
В питерском метро взрыв pic.twitter.com/AvF7rCpttA
— ВП (@sranysovok) April 3, 2017
3 апреля 2017: взрыв в метро Санкт Петербурга #терактвпитере pic.twitter.com/Nm15zb9XZ6
— ★ⓒⓔⓟⓔⓡⓐ★???????? (@Serg__Sakharov) April 3, 2017
Мои искренние соболезнования родственникам погибших при взрыве в метро в Петербурге, скорейшего выздоровления пострадавшим.
— Jüri Ratas (@ratasjuri) April 3, 2017
Toimetaja: Karin Koppel, Merili Nael