Jaana Lints: kas meie riigis kehtib ikka Eesti õigus? ({{commentsTotal}})

Samast soost paari pulmatort.
Samast soost paari pulmatort. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Viimaste nädalate jooksul on Eesti avalikkuses palju vastukaja tekitanud Tallinna ringkonnakohtu otsus, mille tulemusel kanti rahvastikuregistrisse välisriigis sõlmitud abielu. Avalikkuses on viidatud otsust seostatud paljuski kooseluseadusega – millel aga puudub kõnealuse otsusega pea igasugune seos. Tallinna ringkonnakohtu otsus tugineb rahvusvahelise eraõiguse seadusele, millest tulenevalt pidi kohus vaidlusalusel juhul kohaldama Eesti õiguse asemel hoopis Rootsi õigust.

Kas see tähendab, et Eestis tulebki igasuguste piiranguteta kohaldada ühtviisi Rootsi, Ameerika Ühendriikide või ka hoopis eksootilisemate riikide, nagu Hiina või India, õigust? Kas lisaks samasooliste abielule võime samaväärselt tunnustada ka näiteks abielu mitme naisega? Kummalegi küsimusele ei saa üheselt vastata „jah“, aga ka mitte „ei“.

Esiteks peab Eesti õiguses kehtima norm, mille alusel välisriigi õigust üldse kohaldada. Lisaks rahvusvahelise eraõiguse seadusele on selliseid norme ka Euroopa Liidu õiguses, aga ka mõningates välislepingutes.

Praegune diskussioon on tekkinud abielu kui perekonnaseisu rahvastikuregistrisse kandmise kontekstis. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 55 teise lõike kohaselt loetakse välismaal sõlmitud abielu Eestis kehtivaks, kui see toimus abielu sõlmimise riigi õiguse abielu sõlmimise korra kohaselt ja vastas sisuliste eelduste poolest mõlema abikaasa elukohariigi õigusele. Sama seaduse § 56 esimene lõige täpsustab, et abielu sõlmimise eeldustele ja sõlmimise takistustele ning sellest tulenevatele tagajärgedele kohaldatakse abielluja elukohariigi õigust. Seega andis Eesti rahvusvahelise eraõiguse seadus aluse kohaldada praegusel juhul just Rootsi õigust.

Kui kohus on leidnud, et kohaldamisele kuulub välisriigi õigus ning teinud selgeks ka välisriigi õiguse sisu (näiteks, millistel eeldustel ja korras on Rootsis võimalik abielu sõlmida), on kohtul siiski veel üks võimalus jätta välisriigi õigus kohaldamata. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 7 järgi ei kohaldata välisriigi õigust, kui selle kohaldamine viiks tulemuseni, mis on ilmselgelt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga).

Siinjuures tuleb aga silmas pidada, et välisriigi õiguse kohaldamisest keeldumiseks peaks Eesti avaliku korraga olema vastuolus välisriigi õiguse kohaldamise tagajärg, mitte aga välisriigi õigus ise. Seetõttu ei ole alust keelduda välisriigi õiguse järgi sõlmitud abielu tunnustamisest ainuüksi seetõttu, et Eestis ei ole võimalik samasuguse korra järgi ja samas vormis abielu sõlmida. Küll aga tuleks vastata küsimusele, kas Eesti avaliku korraga on ilmselges vastuolus see, kui rahvastikuregistrisse on kantud asjaolu, et kaks isikut on abielus.

Avalik kord seisneb rahvusvahelise eraõiguse seaduse kohaselt Eesti õiguse oluliste põhimõtete järgimises. Eesti õiguse olulisi põhimõtteid ei ole samas seaduses täpsemalt määratletud. See tähendab, et välisriigi õiguse kohaldamisel tuleb kohtul iga kord hinnata, mis on konkreetsete välisriigi õiguse normide kohaldamise tagajärjed ning kas ja milliste Eesti õiguse oluliste põhimõtetega võivad need selgelt vastuolus olla.

Kuigi mitmed olulised põhimõtted on kindlasti väljendatud ka põhiseaduses, siis eelkõige tuleks ühiskonnas tagada õigusnormide järgimine, isikute õiguste kaitstus ja turvalisus. Sealjuures ei ole Eesti avalik kord rahvusvahelise eraõiguse seaduse mõttes ka oma sisult staatiline. Eesti õiguse olulised põhimõtted arenevad ja muutuvad koos ühiskonnaga. Seega ei pruugi kümme aastat tagasi levinud üldised seisukohad enam väljendada tänaseid ühiskonna kui terviku olulisi põhimõtteid.

Sarnased kaitseklauslid avaliku korra kaitseks on sätestatud ka vastavates Euroopa Liidu õigusaktides ja Eestile siduvates välislepingutes. Seega võib olla alust jätta välisriigi õigus kohaldamata ka muudes perekonnaõiguslikes vaidlustes, aga ka näiteks lepingust tulenevates vaidlustes. Kohtulahendite ja haldusaktide vastastikune tunnustamine on üks olulisemaid Euroopa Liidu ja riikidevahelise koostöö põhimõtteid, mis väljendab riikide vastastikust usaldust üksteise õiguskordade vastu. Teiste riikide õiguse ja nende kodanike õiguste tunnustamine tagab seega ka Eesti õiguse ja isikute huvide kaitse välismaal.

Eesti kohtutes välisriigi õiguse kohaldamine ei ole praeguseks enam midagi uut. Tegemist on täiesti tavalise osaga Eesti kui õigusriigi igapäevaelust. See aga ei tähenda, et Eestis tuleks välisriigi õiguse kohaldamise tulemusel tunnustada Eesti ühiskonnale ja kultuurile vastuvõetamatuid tagajärgi.

Kas ja millised isikutevahelised suhted on vastuolus meie avaliku korraga, jääb aga lõppastmes kohtute otsustada, vastavalt Eesti ühiskonna seisundile just selles konkreetses ajas ja ruumis.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: