Jaana Lints: kas meie riigis kehtib ikka Eesti õigus? ({{commentsTotal}})

Samast soost paari pulmatort.
Samast soost paari pulmatort. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Viimaste nädalate jooksul on Eesti avalikkuses palju vastukaja tekitanud Tallinna ringkonnakohtu otsus, mille tulemusel kanti rahvastikuregistrisse välisriigis sõlmitud abielu. Avalikkuses on viidatud otsust seostatud paljuski kooseluseadusega – millel aga puudub kõnealuse otsusega pea igasugune seos. Tallinna ringkonnakohtu otsus tugineb rahvusvahelise eraõiguse seadusele, millest tulenevalt pidi kohus vaidlusalusel juhul kohaldama Eesti õiguse asemel hoopis Rootsi õigust.

Kas see tähendab, et Eestis tulebki igasuguste piiranguteta kohaldada ühtviisi Rootsi, Ameerika Ühendriikide või ka hoopis eksootilisemate riikide, nagu Hiina või India, õigust? Kas lisaks samasooliste abielule võime samaväärselt tunnustada ka näiteks abielu mitme naisega? Kummalegi küsimusele ei saa üheselt vastata „jah“, aga ka mitte „ei“.

Esiteks peab Eesti õiguses kehtima norm, mille alusel välisriigi õigust üldse kohaldada. Lisaks rahvusvahelise eraõiguse seadusele on selliseid norme ka Euroopa Liidu õiguses, aga ka mõningates välislepingutes.

Praegune diskussioon on tekkinud abielu kui perekonnaseisu rahvastikuregistrisse kandmise kontekstis. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 55 teise lõike kohaselt loetakse välismaal sõlmitud abielu Eestis kehtivaks, kui see toimus abielu sõlmimise riigi õiguse abielu sõlmimise korra kohaselt ja vastas sisuliste eelduste poolest mõlema abikaasa elukohariigi õigusele. Sama seaduse § 56 esimene lõige täpsustab, et abielu sõlmimise eeldustele ja sõlmimise takistustele ning sellest tulenevatele tagajärgedele kohaldatakse abielluja elukohariigi õigust. Seega andis Eesti rahvusvahelise eraõiguse seadus aluse kohaldada praegusel juhul just Rootsi õigust.

Kui kohus on leidnud, et kohaldamisele kuulub välisriigi õigus ning teinud selgeks ka välisriigi õiguse sisu (näiteks, millistel eeldustel ja korras on Rootsis võimalik abielu sõlmida), on kohtul siiski veel üks võimalus jätta välisriigi õigus kohaldamata. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 7 järgi ei kohaldata välisriigi õigust, kui selle kohaldamine viiks tulemuseni, mis on ilmselgelt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga).

Siinjuures tuleb aga silmas pidada, et välisriigi õiguse kohaldamisest keeldumiseks peaks Eesti avaliku korraga olema vastuolus välisriigi õiguse kohaldamise tagajärg, mitte aga välisriigi õigus ise. Seetõttu ei ole alust keelduda välisriigi õiguse järgi sõlmitud abielu tunnustamisest ainuüksi seetõttu, et Eestis ei ole võimalik samasuguse korra järgi ja samas vormis abielu sõlmida. Küll aga tuleks vastata küsimusele, kas Eesti avaliku korraga on ilmselges vastuolus see, kui rahvastikuregistrisse on kantud asjaolu, et kaks isikut on abielus.

Avalik kord seisneb rahvusvahelise eraõiguse seaduse kohaselt Eesti õiguse oluliste põhimõtete järgimises. Eesti õiguse olulisi põhimõtteid ei ole samas seaduses täpsemalt määratletud. See tähendab, et välisriigi õiguse kohaldamisel tuleb kohtul iga kord hinnata, mis on konkreetsete välisriigi õiguse normide kohaldamise tagajärjed ning kas ja milliste Eesti õiguse oluliste põhimõtetega võivad need selgelt vastuolus olla.

Kuigi mitmed olulised põhimõtted on kindlasti väljendatud ka põhiseaduses, siis eelkõige tuleks ühiskonnas tagada õigusnormide järgimine, isikute õiguste kaitstus ja turvalisus. Sealjuures ei ole Eesti avalik kord rahvusvahelise eraõiguse seaduse mõttes ka oma sisult staatiline. Eesti õiguse olulised põhimõtted arenevad ja muutuvad koos ühiskonnaga. Seega ei pruugi kümme aastat tagasi levinud üldised seisukohad enam väljendada tänaseid ühiskonna kui terviku olulisi põhimõtteid.

Sarnased kaitseklauslid avaliku korra kaitseks on sätestatud ka vastavates Euroopa Liidu õigusaktides ja Eestile siduvates välislepingutes. Seega võib olla alust jätta välisriigi õigus kohaldamata ka muudes perekonnaõiguslikes vaidlustes, aga ka näiteks lepingust tulenevates vaidlustes. Kohtulahendite ja haldusaktide vastastikune tunnustamine on üks olulisemaid Euroopa Liidu ja riikidevahelise koostöö põhimõtteid, mis väljendab riikide vastastikust usaldust üksteise õiguskordade vastu. Teiste riikide õiguse ja nende kodanike õiguste tunnustamine tagab seega ka Eesti õiguse ja isikute huvide kaitse välismaal.

Eesti kohtutes välisriigi õiguse kohaldamine ei ole praeguseks enam midagi uut. Tegemist on täiesti tavalise osaga Eesti kui õigusriigi igapäevaelust. See aga ei tähenda, et Eestis tuleks välisriigi õiguse kohaldamise tulemusel tunnustada Eesti ühiskonnale ja kultuurile vastuvõetamatuid tagajärgi.

Kas ja millised isikutevahelised suhted on vastuolus meie avaliku korraga, jääb aga lõppastmes kohtute otsustada, vastavalt Eesti ühiskonna seisundile just selles konkreetses ajas ja ruumis.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.
Macron otsib EL-i tööturu reformi plaanile Kesk- ja Ida-Euroopast toetust

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles kolmapäeval, et Euroopa Liidu reeglid, mis puudutavad lähetatud töötajaid, tekitavad rikkamates liikmesriikides ebaõiglast konkurentsi.

"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.