Jaana Lints: kas meie riigis kehtib ikka Eesti õigus? ({{commentsTotal}})

Samast soost paari pulmatort.
Samast soost paari pulmatort. Autor: Reuters/Scanpix

Viimaste nädalate jooksul on Eesti avalikkuses palju vastukaja tekitanud Tallinna ringkonnakohtu otsus, mille tulemusel kanti rahvastikuregistrisse välisriigis sõlmitud abielu. Avalikkuses on viidatud otsust seostatud paljuski kooseluseadusega – millel aga puudub kõnealuse otsusega pea igasugune seos. Tallinna ringkonnakohtu otsus tugineb rahvusvahelise eraõiguse seadusele, millest tulenevalt pidi kohus vaidlusalusel juhul kohaldama Eesti õiguse asemel hoopis Rootsi õigust.

Kas see tähendab, et Eestis tulebki igasuguste piiranguteta kohaldada ühtviisi Rootsi, Ameerika Ühendriikide või ka hoopis eksootilisemate riikide, nagu Hiina või India, õigust? Kas lisaks samasooliste abielule võime samaväärselt tunnustada ka näiteks abielu mitme naisega? Kummalegi küsimusele ei saa üheselt vastata „jah“, aga ka mitte „ei“.

Esiteks peab Eesti õiguses kehtima norm, mille alusel välisriigi õigust üldse kohaldada. Lisaks rahvusvahelise eraõiguse seadusele on selliseid norme ka Euroopa Liidu õiguses, aga ka mõningates välislepingutes.

Praegune diskussioon on tekkinud abielu kui perekonnaseisu rahvastikuregistrisse kandmise kontekstis. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 55 teise lõike kohaselt loetakse välismaal sõlmitud abielu Eestis kehtivaks, kui see toimus abielu sõlmimise riigi õiguse abielu sõlmimise korra kohaselt ja vastas sisuliste eelduste poolest mõlema abikaasa elukohariigi õigusele. Sama seaduse § 56 esimene lõige täpsustab, et abielu sõlmimise eeldustele ja sõlmimise takistustele ning sellest tulenevatele tagajärgedele kohaldatakse abielluja elukohariigi õigust. Seega andis Eesti rahvusvahelise eraõiguse seadus aluse kohaldada praegusel juhul just Rootsi õigust.

Kui kohus on leidnud, et kohaldamisele kuulub välisriigi õigus ning teinud selgeks ka välisriigi õiguse sisu (näiteks, millistel eeldustel ja korras on Rootsis võimalik abielu sõlmida), on kohtul siiski veel üks võimalus jätta välisriigi õigus kohaldamata. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 7 järgi ei kohaldata välisriigi õigust, kui selle kohaldamine viiks tulemuseni, mis on ilmselgelt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga).

Siinjuures tuleb aga silmas pidada, et välisriigi õiguse kohaldamisest keeldumiseks peaks Eesti avaliku korraga olema vastuolus välisriigi õiguse kohaldamise tagajärg, mitte aga välisriigi õigus ise. Seetõttu ei ole alust keelduda välisriigi õiguse järgi sõlmitud abielu tunnustamisest ainuüksi seetõttu, et Eestis ei ole võimalik samasuguse korra järgi ja samas vormis abielu sõlmida. Küll aga tuleks vastata küsimusele, kas Eesti avaliku korraga on ilmselges vastuolus see, kui rahvastikuregistrisse on kantud asjaolu, et kaks isikut on abielus.

Avalik kord seisneb rahvusvahelise eraõiguse seaduse kohaselt Eesti õiguse oluliste põhimõtete järgimises. Eesti õiguse olulisi põhimõtteid ei ole samas seaduses täpsemalt määratletud. See tähendab, et välisriigi õiguse kohaldamisel tuleb kohtul iga kord hinnata, mis on konkreetsete välisriigi õiguse normide kohaldamise tagajärjed ning kas ja milliste Eesti õiguse oluliste põhimõtetega võivad need selgelt vastuolus olla.

Kuigi mitmed olulised põhimõtted on kindlasti väljendatud ka põhiseaduses, siis eelkõige tuleks ühiskonnas tagada õigusnormide järgimine, isikute õiguste kaitstus ja turvalisus. Sealjuures ei ole Eesti avalik kord rahvusvahelise eraõiguse seaduse mõttes ka oma sisult staatiline. Eesti õiguse olulised põhimõtted arenevad ja muutuvad koos ühiskonnaga. Seega ei pruugi kümme aastat tagasi levinud üldised seisukohad enam väljendada tänaseid ühiskonna kui terviku olulisi põhimõtteid.

Sarnased kaitseklauslid avaliku korra kaitseks on sätestatud ka vastavates Euroopa Liidu õigusaktides ja Eestile siduvates välislepingutes. Seega võib olla alust jätta välisriigi õigus kohaldamata ka muudes perekonnaõiguslikes vaidlustes, aga ka näiteks lepingust tulenevates vaidlustes. Kohtulahendite ja haldusaktide vastastikune tunnustamine on üks olulisemaid Euroopa Liidu ja riikidevahelise koostöö põhimõtteid, mis väljendab riikide vastastikust usaldust üksteise õiguskordade vastu. Teiste riikide õiguse ja nende kodanike õiguste tunnustamine tagab seega ka Eesti õiguse ja isikute huvide kaitse välismaal.

Eesti kohtutes välisriigi õiguse kohaldamine ei ole praeguseks enam midagi uut. Tegemist on täiesti tavalise osaga Eesti kui õigusriigi igapäevaelust. See aga ei tähenda, et Eestis tuleks välisriigi õiguse kohaldamise tulemusel tunnustada Eesti ühiskonnale ja kultuurile vastuvõetamatuid tagajärgi.

Kas ja millised isikutevahelised suhted on vastuolus meie avaliku korraga, jääb aga lõppastmes kohtute otsustada, vastavalt Eesti ühiskonna seisundile just selles konkreetses ajas ja ruumis.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Eurod.Eurod.
Tabel: valitsus katab kasvavaid kulusid mitmete maksumuudatuste toel

Riigieelarve strateegia aastateks 2018-2021 näeb ette, et tuleval aastal jõuavad valitsussektori investeeringud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Selleks saadakse raha mitmetest uutest maksudest ja maksumuudatustest, samuti kavandatakse riigifirmadest lisadividende võtta.

Anett KontaveitAnett Kontaveit
VIDEOD | Kontaveit pidi tunnistama Šarapova paremust

Anett Kontaveit (WTA 73.) kaotas kõrgetasemelisel Stuttgardi tenniseturniiril kaheksa parema hulgas dopingukaristusest vabanenud endisele maailma esireketile Maria Šarapovale 3:6, 4:6. Mäng kestis tunni ja 24 minutit.

Uuendatud: 16:39 
Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.
Elisa ja Tele2 oma rändlustasujärgseid paketihindu veel ei avalda

Telia avalikustas oma uued hinnapaketid möödunud nädalal, Elisa ja Tele 2 on uute pakettidega välja tulemas paari nädala jooksul. Mõlemad taotlevad esmalt tehnilise järelevalve ametilt (TJA) hinnaerisust koduturul ja EL-is kasutamiseks pärast rändlustasude kadumist alates 15. juunist.

Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.
Ratas soovitab Sesterit idioodiks nimetanud Ligil vabandada

Peaminister Jüri Ratas soovib, et riigikogu liige Jürgen Ligi vabandaks rahandusminister Sven Sesteri ees, keda ta idioodiks nimetas.

Uuendatud: 12:12 
BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.