Rain Kooli: kassid ja mürsikud ({{commentsTotal}})

On kuidagi iseloomulik, et mõlema vennasrahva – eestlaste ja soomlaste – keskis on levinud anekdoot, mis võtab kenasti kokku väikerahva alaväärsuskompleksi. Anekdoodis seiklevad tavaliselt kahe suurema rahva ja vastavalt siis kas eestlaste või soomlaste esindaja. Kolmik kohtab Aafrikas elevanti ning samal ajal kui suuremate rahvaste esindajad peavad seoses elevandiga igasuguseid plaane, mõtleb eestlane või soomlane: „Ei tea, mida see elevant minust ka mõtleb?“

Nüüd aga on lõppenud vähemalt nende inimeste piin, kes on seni murdnud pead selle üle, mida nende kassid neist küll mõelda võiks. Vikerraadio teadusuudise ja ERRi teadusportaali Novaator ja ajakirja Behavioural Processes abiga oleme teada saanud, et inimesed meeldivad kassidele rohkem, kui seni on arvatud.

Tihtipeale kuuleb tõesti väidetavat, et kassid on rasked juhtumid, kes erinevalt nõtruseni truudest koertest ei pea oma peremeest või perenaist suurt millekski ning kellesse kiindumine on võrdne ennastohverdava ilma vastuarmastuseta armastusega. Kass kohtlevat oma peremeest kuidas tal parasjagu tuju on ning see olevat tal muutlik nagu märtsikuine Eesti ilm. Enamasti on muud kodused talle nagu õhk ja isegi kui ta end silitada laseb, siis säilitab ta oma olekus range reserveerituse.

Kasside ja koerte üks suur erinevus olevat ka selles, et kui viimased õnnestub välja koolitada ja dresseerida, siis kasside puhul on tegemist pigem erandi kui reegliga. Ega ilmaasjata ole sündinud näiteks sellised pealkirjad nagu „Kass, kes kõndis omapead“.

USA Oregoni osariigiülikoolis tehtud uuringust aga selgub, et eeltoodud arvamused võivad olla seotud hoopis sellega, et me ei tea piisavalt hästi, millised on need stiimulid, mis kasse innustavad ning mis neid kõige paremini uut õppima motiveerib.

Tõrksad, rasked juhtumid, mittesotsiaalsed, ei vasta tunnetele tunnetega, muutlike tujudega, ei taha õppida ega innustu? Kostab tuttav? Kas see kirjeldus ei meenuta teile hoopis üht teist, kahejalgset elusolendit?

Täpselt nii – nendele tundemärkidele vastab üks suhteliselt keskmine varateismeline poiss.

Aga kui me juba kord kassidest tolku saime, siis võib-olla pole asi niiväga hull ka meie liigikaaslastest tõrksate puhul? Vast on asi hoopis selles, et suur osa inimestest, isegi pedagoogi staatusesse tõusnutest ei tea, millised on need stiimulid, mis teismelisi poisse innustavad ning mis neid kõige paremini uut õppima motiveerib? Või isegi kui me teame, siis ei suuda me välja mõelda, kuidas neid teadmisi praktikas rakendada.

Nii et äkki ongi tuleviku kassiuuringutest kasu ka meie tegelikult ju täitsa armsate ja asjalike mürsikute mõistmiseks ja – tahaks loota, et ajutistest – kasvuraskustest üle aitamiseks.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Poliitikud saates "Foorum".

Helme: toetuste jagamise probleem ei puuduta ainult Simsonit

Majandusminister Kadri Simsoni puhul on tõstatatud küsimus, kas ta on valitsuses seakasvatuse toetuste läbirääkimistel osaledes õigesti käitunud, arvestades oma elukaaslase tegutsemist samas valdkonnas, kuid riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul on probleem laiem ja puudutab ka paljusid teisi poliitikuid.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

tehnikakommentaar
Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: