Rain Kooli: kassid ja mürsikud ({{commentsTotal}})

On kuidagi iseloomulik, et mõlema vennasrahva – eestlaste ja soomlaste – keskis on levinud anekdoot, mis võtab kenasti kokku väikerahva alaväärsuskompleksi. Anekdoodis seiklevad tavaliselt kahe suurema rahva ja vastavalt siis kas eestlaste või soomlaste esindaja. Kolmik kohtab Aafrikas elevanti ning samal ajal kui suuremate rahvaste esindajad peavad seoses elevandiga igasuguseid plaane, mõtleb eestlane või soomlane: „Ei tea, mida see elevant minust ka mõtleb?“

Nüüd aga on lõppenud vähemalt nende inimeste piin, kes on seni murdnud pead selle üle, mida nende kassid neist küll mõelda võiks. Vikerraadio teadusuudise ja ERRi teadusportaali Novaator ja ajakirja Behavioural Processes abiga oleme teada saanud, et inimesed meeldivad kassidele rohkem, kui seni on arvatud.

Tihtipeale kuuleb tõesti väidetavat, et kassid on rasked juhtumid, kes erinevalt nõtruseni truudest koertest ei pea oma peremeest või perenaist suurt millekski ning kellesse kiindumine on võrdne ennastohverdava ilma vastuarmastuseta armastusega. Kass kohtlevat oma peremeest kuidas tal parasjagu tuju on ning see olevat tal muutlik nagu märtsikuine Eesti ilm. Enamasti on muud kodused talle nagu õhk ja isegi kui ta end silitada laseb, siis säilitab ta oma olekus range reserveerituse.

Kasside ja koerte üks suur erinevus olevat ka selles, et kui viimased õnnestub välja koolitada ja dresseerida, siis kasside puhul on tegemist pigem erandi kui reegliga. Ega ilmaasjata ole sündinud näiteks sellised pealkirjad nagu „Kass, kes kõndis omapead“.

USA Oregoni osariigiülikoolis tehtud uuringust aga selgub, et eeltoodud arvamused võivad olla seotud hoopis sellega, et me ei tea piisavalt hästi, millised on need stiimulid, mis kasse innustavad ning mis neid kõige paremini uut õppima motiveerib.

Tõrksad, rasked juhtumid, mittesotsiaalsed, ei vasta tunnetele tunnetega, muutlike tujudega, ei taha õppida ega innustu? Kostab tuttav? Kas see kirjeldus ei meenuta teile hoopis üht teist, kahejalgset elusolendit?

Täpselt nii – nendele tundemärkidele vastab üks suhteliselt keskmine varateismeline poiss.

Aga kui me juba kord kassidest tolku saime, siis võib-olla pole asi niiväga hull ka meie liigikaaslastest tõrksate puhul? Vast on asi hoopis selles, et suur osa inimestest, isegi pedagoogi staatusesse tõusnutest ei tea, millised on need stiimulid, mis teismelisi poisse innustavad ning mis neid kõige paremini uut õppima motiveerib? Või isegi kui me teame, siis ei suuda me välja mõelda, kuidas neid teadmisi praktikas rakendada.

Nii et äkki ongi tuleviku kassiuuringutest kasu ka meie tegelikult ju täitsa armsate ja asjalike mürsikute mõistmiseks ja – tahaks loota, et ajutistest – kasvuraskustest üle aitamiseks.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.
Macron otsib EL-i tööturu reformi plaanile Kesk- ja Ida-Euroopast toetust

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles kolmapäeval, et Euroopa Liidu reeglid, mis puudutavad lähetatud töötajaid, tekitavad rikkamates liikmesriikides ebaõiglast konkurentsi.

"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.