Postimehe ajakirjanikud saatsid dikteeriva juhtimise vastu märgukirja ({{commentsTotal}})

{{1491303120000 | amCalendar}}
Postimehe ajakirjanikud pole rahul sisu dikteeriva juhtimisega.
Postimehe ajakirjanikud pole rahul sisu dikteeriva juhtimisega. Autor/allikas: ERR

Postimehe ajakirjanikud saatsid märtsi lõpus juhtkonnale kirja, milles heidavad ette liigset sisu ja artiklite tonaalsuse dikteerimist. Peamiseks probleemiks on, et toimetuse töösse sekkuvad turundus- ja reklaamiosakond.

Postimehe ajakirjanikud andsid osakondade esindajate allkirjastatuna ettevõtte juhtkonnale üle kirja, milles heidavad ette juhtkonna ja reklaamiosakondade liigset sekkumist toimetuse töösse. Sisuliselt tähendab see allakirjutanute sõnul, et juhtkonna tasandil öeldakse ette, kellest kirjutada kriitilisi artikleid, milline peab olema artikli toon ja pealkiri.

Peamiseks etteheiteks on reklaami ja turunduse diktaat – ajakirjanikelt oodatakse Eesti Meedia kontserniga seotud ettevõtetest positiivsete artiklite kirjutamist. Suures osas puudutab see Kanal 2 saadete promomise nõuet Postimehe veebiväljaande eesotsas ehk olulisemate uudiste seas. Sellise nõudmisega esines Delfilt üle ostetud Eesti Meedia müügidirektor Rivo Põldoja, kes soovis, et Kanal 2 meelelahutuslikust saatest "Väikesed hiiglased" tehtaks Postimehe veebi etteotsa hulk eraldi lugusid.

Toimetuste esindajad osutavad Postimehe omaniku, kontserni Eesti Meedia juhatuse esimehe Sven Nuutmanni poole. Nii mõnigi ERR-iga vestelnud ajakirjanik tõdes, et kunagi varem toimetuse ajaloos ei ole nad nii agressiivset sekkumist sisusse tunda saanud.

Üheks episoodiks, mis pani ajakirjanikke sellist sammu ette võtma, sai Nuutmanni keeld kajastada Kuldmuna turundus- ja reklaamiauhindade galat. Keelu taga on poole aasta vanune asi, kui turundusportaal Bestmarketing avaldas kriitilise loo Postimehest. Kuldmuna gala korraldamisega on seotud just Bestmarketing, kes galaga koostöös viis märtsi keskel läbi turunduskonverentsi Password. Pärast kriitilise artikli ilmumist tühistas Eesti Meedia kõik oma 15 Passwordile ostetud piletit ning neile kanti raha tagasi, ütles Bestmarketingi peatoimetaja Silja Oja.

„Teadaolevalt esimest korda Postimehe ajaloos meile öeldakse, millest ja kuidas kirjutada. Meile dikteeritakse, kes tuleb n-ö liistule tõmmata ja kui kriitiline peab artikkel olema. Meile öeldakse, milline peab olema mingi loo pealkiri; me ei tohi kirjutada neutraalselt konkurentidest või konkurentidega seotud isikutest; meid survestatakse kirjutama promoartikleid kontserniga seotud ettevõtetest, kui tegelikult uudisväärtust või pointi pole. Me peame taluma teatud isikute raevupurskeid ja n-ö vaibalekutsumisi, kui käsku ei täideta või ei täideta piisavalt täpselt,” loetletakse kirja mustandis.

Lõplikus versioonis, mis Nuutmannile üle anti, tõmmati emotsionaalsust vähemaks ja etteheited muutusid konkreetsemaks. Enim ärritaski ajakirjanikke Kanal 2 saateid puudutavate sisuturunduslike artiklite vorpimise ja Postimehe veebis prominentsel kohal hoidmise nõue, selgitas ERR-ile üks pöördumisele alla kirjutanud Postimehe ajakirjanikest.

Kirja lekkimist kardeti

Kiri anti juhtkonnale üle 27. märtsil. Lõplik versioon on olemas vaid mõnes Postimehe töötaja arvutis, et minimeerida selle lekkimist majast välja, enne seda anti kirja üle vaid paberil. Kirjale on alla kirjutanud kõikide Postimehe toimetuste juhid, kes esindavad kõiki ajakirjanikke oma toimetustes.

Kirja üleandmisele järgnes samal päeval kohtumine Nuutmanniga, kes etteheidete omaksvõtmise asemel pigem õigustas oma teguviisi. Kuna olukord toimetuste ja juhatuse vahel on äikeseline, püüavad Eesti Meedia sisu- ja programmidirektor Hanno Tomberg ja Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar käituda vahemeestena, kes toimetust ja juhtkonda lepitavad.

Sisuturunduse pealetung

Üks ERR.ee-ga vestelnud Postimehe toimetuse juht tunnistas siiski, et pani oma allkirja alla solidaarsusest kolleegidega, sest tema tööd etteheited otseselt ei puuduta, küll aga pidas ta vajalikuks sellise kirja koostamist, et jõujooned reklaami ja sisu vahel selgemaks saaksid.

„Me ei taha seda olukorda, mis on juhtunud Äripäevaga. Mingi hetk Äripäev oli nagu sisuturunduslik, me ise itsitasime siin. Kui ma avastasin, et meil ka vaikselt võib-olla lähebki, siis seda kirja oli justnagu vaja,” põhjendas ajakirjanik.

Ta ise seda Postimehe ajaloo suurimaks kriisiks ei pea.

„Palju suurem mure oli, kui Hardo Pajula tuli meile siia peatoimetajaks – siis oli küll see, et kuidas see nagu võimalik on,” selgitas pöördumisele allkirja andnud Postimehe ajakirjanik, keda pahandas kirja avalikkuse ette jõudmine.

Tema hinnangul on surve Kanal 2 teletoodangu promo upitamisele kirja üleandmise järel leevenenud.

Eesti Meedia sisu- ja programmidirektor Hanno Tomberg kommenteeris ERR-ile, et konflikt on lahendatud.

„Rääkisime toimetusega need teemad eelmisel nädalal läbi ja siin ei olegi rohkem midagi kommenteerida. Siin ei ole mitte mingit konflikti,” teatas Tomberg.

Hussar: kontserni sisu tuleb paremini välja mängida

Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar leiab, et ühinevates organisatsioonides tekitavad uued olukorrad ikka pingeid, mida tuleb maandada.

"Ühinevates orgnisatsioonides tulebki asjad läbi arutada ja see oli üks küsimus, mis tuli läbi arutada. See, et toimetus armastab kirjutada kirju, on Postimehe toimetuses tavaline. See, et me oleme üks kontsern ja see kannab Eesti Meedia nime, siis see tähendabki, et me peame oma tegevusi ühtlustama. Kui meil on unikaalset telesisu, siis me peame seda paremini välja mängima," selgitas Hussar Postimehe toimetuse tegevusi Kanal 2 saadete kajastamisel.

Ta leidis, et ka Delfi ja ERR promovad usinalt oma saateid ning pidas seda loomulikuks. Ta on seisukohal, et kui tekib unikaalset ja säravat telesisu, mis võiks lugejatele korda minna, siis võib ajakirjanike tähelepanu sellele pöörata.

"Ma pean ajakirjanike pahameelt põhjendatuks, arvestades seda, et kindlasti tuleb neile ühinemisega seotud teemasid selgitada. Ma üritan igapäevaselt ka Postimehe toimetuse ajakirjanikele selgitada, mida meil on sellest kontserni liitmisest võita ja kuidas meil on võimalik seda enda kasuks tööle panna," ütles Hussar.

Sven Nuutmann jäi ERR-ile kommentaariks tabamatuks.

Toimetaja: Merilin Pärli



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: