Sester ootab suhkrumaksust riigieelarvesse 2018. aastal 24 miljonit ({{commentsTotal}})

{{1491386280000 | amCalendar}}

Rahandusminister Sven Sester soovib karastusjookidele vastavalt magusaine sisaldusele astmelist suhkrumaksu, mis jääb vahemikku 20-36 senti liitri kohta; riigieelarvesse oodatakse sellest alates 2018. aastast tulu 24 miljonit eurot. Naturaalseid mahlu maks ei puuduta.

Pärast maksumuudatust tõuseks vahemikus viis kuni kaheksa grammi suhkrut 100 milliliitri kohta sisaldava karastusjoogi hind keskmiselt 35 protsenti ja suurema suhkrusisaldusega joogi hind keskmiselt 50 protsenti.

Näiteks kaheliitrise koolamaitselise joogi esialgne jaemüügihind 1,59 eurot tõuseb 65 protsenti hinnani 2,63 eurot.

Tarbija tervisekäitumise analüüs tõi välja, et tarbija tervisekäitumise mõjutamiseks peab maks olema rakendatud selliselt, et maksumäär tõstab toote ruumalaühiku hinda vähemalt 20 protsenti, märkis Sester kolmapäeval valitsuskabinetile esitatud ettepanekutes.

Selleks, et maks motiveeriks tootjaid toodete retseptides vähendama suhkrut, peab maks olema Sesteri sõnul progresseeruvalt astmeline. Maksuastmete piiri tõmbamine lähtub nii-öelda tervislikkusest ja ebatervislikkusest.

Pooleliitrise karastusjoogi näitel ületatakse ühe toote tarbimisel ideaalne suhkrukogus juba siis, kui joogi suhkrusisaldus on üle viie grammi 100 milliliitri kohta. Seega soovib rahandusminister kehtestada maksu 20 senti liitri kohta karastusjoogile, mis sisaldab suhkrut kontsentratsioonis viis kuni kaheksa grammi 100 milliliitri kohta.

Enamus karastusjooke sisaldavad aga suhkrut vahemikus 9,6-11,09 grammi 100 milliliitri kohta, mis on ministeeriumi hinnangul juba ebatervislik toode, mistõttu üle 8 grammise suhkru kontsentratsiooniga toote maksustamismäär oleks 36 senti liitri kohta. Magusainetega magustatud jookidele kohaldatakse ühte maksumäära astet 20 senti olenemata magusaine kontsentratsioonist.

Selleks et tootjad jõuaks retsepte muuta ja tarbijad uute toodetega kohaneda, soovib Sester maksumäärasid ajatada karastusjoogile, mis sisaldab suhkrut 8 grammi 100 milliliitri kohta või enam. Seega oleks 2018. aastast maksumäär 36 senti joogile, mis sisaldab suhkrut 10 grammi 100 milliliitri kohta või enam. 2019. aastast kohalduks selline määr joogile, mis sisaldab suhkrut üheksa grammi 100 milliliitri kohta või enam ning 2020. aastast karastusjoogile, mis sisaldavad suhkrut kaheksa grammi või enam 100 milliliitri kohta.

Naturaalsed mahlad pääsevad

Valitsuse otsust ootavast magusate jookide maksustamise eelnõust jäeti mahlad ehk looduslikku suhkrut sisaldavad joogid viimasel hetkel välja.

"Kiitsime täna valitsuskabinetis heaks suhkruga magustatud jookide kontseptsiooni ning liigume edasi kokkuleppe suunas. Heakskiidetud kontseptsiooni järgi on plaanis maksustada lisatud suhkru või magusainega joogid, kus on suhkrut rohkem kui 5 grammi 100 milliliitri kohta. Täpsed maksumäärad aga selguvad pärast täiendavaid analüüse,“ kommenteeris rahandusminister Sven Sester.

Mahladele erisuse saamiseks tuleb Eestil esitada Euroopa Komisjonile taotlus riigiabi andmise loa saamiseks.

Kõik pole veel lukku löödud

Magusamaks ehk suhkrut sisaldavate jookide aktsiisimaksustamise eelnõu, mille uus valitsus ühe koalitsioonileppe punktina algatas, on otsuseküpseks saamas kabinetivaikuses.

Kolmapäeval valitsuskabinetis arutlusel olnud eelnõu mustandit arutellu kaasatud osapooltele jagatud ei ole, rahandusministeerium eelnõu teksti enne selle heakskiitu valitsuses ametlikult ei väljasta, sest see on ette nähtud vaid asutusesiseseks kasutamiseks.

Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov ütles "Aktuaalsele kaamerale", et määrad ei ole veel lukku löödud.

"Pigem võib see otsus tulla isegi madalamate määrade ulatuses kui need numbrid, mis on ajakirjandusest läbi jooksnud," ütles ta.

Toiduliidu juht Sirje Potisepp ütles, et liit pakkus välja määrad, mis jätaksid nii tarbijad kui kaupmehed ellu. "Ei ole õrna aimugi, mida on arvestatud, mida mitte," nentis Potisepp.

Valitsus peaks eelnõu lõpliku sisu leppima kokku järgmise nädala alguses.

A. Le Coqi juht on kriitiline

A. Le Coqi juhatuse esimees Tarmo Noop ütles, et suhkrumaks toob kaasa karastusjookide kahekordse hinnatõusu. "Pärast selle maksu sisseviimist võime kindlalt väita, et EL-i kõige kallimad karastusjoogid saavad olema Eestis."

Suhkruasendajatega jookidel on maks kaks korda väiksem kui suhkruga jookidel, mistõttu võib ettevõtte suhkruasendajate peale üle minna.

Intervjuus "Ringvaatele" hoiatas Noop, et karastusjookide hinna kahekordistamine annab veelgi hoogu piirikaubandusele.

Uuringutele tuginedes väitis Noop veel, et plaanitav meede ei avalda üldisele suhkrutarbimisele märgatavat mõju, sest karastusjookidest saadav suhkrukogus moodustab keskmiselt vaid viis protsenti magusatarbimisest.

Toimetaja: Merilin Pärli

Allikas: BNS/ERR



Kaitseminister Jüri Luik ja EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini

25 Euroopa riiki käivitas ühise kaitsekoostöö

Esmaspäeval käivitas Euroopa Liit alalise struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO, mille kaudu hakkab 25 liikmesriiki tegema koostööd erinevates kaitseprojektides. Samuti panid liikmesriigid aluse Euroopa Kaitsefondile, millega panustab EL järgmisel eelarveperioodil kaitsevõime arendamisse kuni 10 miljardit eurot.

Nevesis
Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaali autahvel: aasta albumid 2017Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

Bitcoini kaevandamine ületab selle praeguse hinna juures paljude riikide aastast elektrienergia tarvet.

Kas bitcoin muudab planeedi hiiglaslikuks aurusaunaks?

Neljapäeva hommikul purustas kübervaluuta bitcoin järjekordse rekordi. Ühe mündi eest tuli välja käia 16 601 dollarit. Kui bitcoini väärtus peaks kasvama ka edaspidi samas tempos, tõotab sellest saada inimkonna üks kõige suuremaid saasteallikaid.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: