Erik Gamzejev: sisekaitseakadeemia kolimise läbikukkumine andis laia hoobi ({{commentsTotal}})

Sisekaitseakadeemia Narva viimise läbikukkumine annab tugeva hoobi üldisemale riigiasutuste kolimise plaanile, märgib peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

Kolimisvastaste võiduga lõppenud lahing tõi lagedale häid relvi, mis sobivad ka mis tahes muu riigiasutuse pealinnast nihutamise katsete tõrjumiseks. See oli edukas praktiline õppus, kus testiti, millised võtted kõige paremini toimivad. 

Naiivne oleks arvata, et see tehnika ei leiaks kasutamist nüüd, kus valitsus on lubanud vähemalt tuhat riigisektori töökohta Tallinnast välja viia. Valikuskaala põhjustest, miks kolimine pole võimalik, on muutunud märksa rikkalikumaks. Ja mis põhiline, sisekaitseakadeemia lugu tõestas, et  Jüri Ratase poolt juhitavat valitsusliitu pole oma plaanidest ja otsustest taganema panna sugugi keeruline. 

Kui mõned kuud pärast koalitsioonileppe sõlmimist rääkisid mitmedki ministrid riigiasutuste äraviimisest pealinnast õhinaga kui tähtsast regionaalpoliitilisest meetmest, siis nüüdseks on entusiasm silmanähtavalt raugenud. Kui varemgi pole maakondadesse kolimine ametkondades mingit vaimustust äratanud, siis nüüd ei tasu neid jutte enam üldse kuigi tõsiselt võtta.  

Esmaspäeval riigikogus ametiasutuste kolimise teemalisele arupärimisele vastanud riigihalduse ministri Mihhail Korbi vastustes oli konkreetsust vähe. Ta ütles küll, et ei tahtnud tulla parlamenti enne, kui asjas on mingi selgus, aga seda ta endaga paraku kaasa ei toonud. Ta jäi vägagi üldsõnaliseks, rääkides, et uuritud on eri ministeeriumide seisukohti ja täpsustatud mõningaid aspekte

Korb võiks tunnistada, et ministeeriumide huvi asutuste viimiseks pealinnast välja on nullilähedane. Veebruari alguses saatis ta näiteks Ida-Viru programmi koostamise asjus kõigile ministeeriumidele kirja, kus palus hiljemalt 22. veebruariks esitada muu hulgas ettepanekuid ametikohtade või asutuste viimiseks Ida-Virumaale. Tähtajaks vastasid üksikud ministeeriumid, osa pole seda siiani teinud. Nendestki, kes kirjutasid midagi vastu, on osal  asutuste üleviimise lahter tühjaks jäänud. Erandiks on vaid kultuuriministeerium, kes julges lubada, et toob järgmisel aastal Narva üle integratsiooni ja migratsiooni sihtasutuse 22 töökohta. Kihlveokontorid võiksid avada panuste tegemise, kas see ka tegelikult aset leiab.  

Arvestades, et tänavuse aasta lõpus jääb maavalitsuste kaotamise ja haldusreformi tõttu maakondades tööta sadu tublisid ametnikke, oleks loogiline, et praeguseks oleks selgus, kas ja millised riigiasutused uuest aastast maakondades tegutsema hakkavad. Töötukassa konsultandid käivad juba nõustamas nii kaduvate maavalitsuste kui ka vallavalitsuste töötajaid. Nende nõuannetel oleks märksa rohkem mõtet, kui neid saaks siduda konkreetsete riigiasutuste kolimisega. Aga keegi ei oska selle kohta midagi täpsemat öelda.  

Üleliigseks osutuvad kohalikud spetsialistid ei hakka pikalt ootama. Nad otsivad endale uut rakendust või peavad hoopis ise maakonnast ärakolimise plaane. Kui valitsus peaks  lõpuks mingi otsuse tegema, siis saab selle elluviimisel takistuseks tõsiasi, et sobivaid spetsialiste pole kohapealt võimalik leida.  Kunstlikult pole mõtet asutusi ju mingi kinnisidee nimel liigutada.  

Kui olla irooniline, siis sisekaitseakadeemia Narva viimise katse on osutunud üheks Eesti taasiseseisvumisaja paremini maskeeritud regionaalpoliitiliseks operatsiooniks.  Seitse aastat valmistati akadeemia kolimist ette. Veel poolteist kuud tagasi soovitas võimuerakondade juhtfiguuridest koosnev töörühm ehitada sisekaitseakadeemia uus õppekeskus Narva. Ja nüüd – hopsti! – paljastus valitsuse eelmise nädala kabinetiistungil tõde: tegelik plaan on teha Narva kolledži nime all hoopis uus ujula, mille ehitamiseks pole riigivõim ja kohalik võim eelneva veerandsajandi jooksul lihtsamat ja paremat moodust leidnud. Ujula ehitamine on  iseenesest tore, aga topeltmängu puhul ei saa ju uskuda, kas seegi on lõplik kavatsus või omakorda veel millegi kattevari. Põhiline, et lõpuks ei oleks viimase varju all vaid tühi mull.  

Jääme huviga ootama, millised on valitsuse tegelikud kavatsused selliste avalikkuseni jõudnud kodeeritud operatsioonide puhul nagu näiteks Eesti Loto Saaremaale,  Riigi Kinnisvara Jõhvi või veterinaar- ja toiduamet Jõgevale. 

Kui riigiasutuste kolimine on selline ettevõtmine, mille peale riigivõimu hammas ei hakka, siis kas on mõtet sellega jännata ja kulutada aega, raha ja auru ning kütta üles asjatuid lootusi või ka hirme? Võib-olla oleks mõistlikum suunata hoopis märksa rohkem raha omavalitsustele, kes ise kohapeal otsustaksid, kas nad teeksid selle eest ujula, mõne õppeasutuse, tööstuspargi või midagi muud, mis aitaks kohalikku elu paremale järjele. Kui see töö on hästi tehtud, siis võivad kunagi mõned riigiasutused ehk ise väga tahta Tallinnast ära kolida. 

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride kodulehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio regionaalteemaline kommentaar



Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.
Macron otsib EL-i tööturu reformi plaanile Kesk- ja Ida-Euroopast toetust

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles kolmapäeval, et Euroopa Liidu reeglid, mis puudutavad lähetatud töötajaid, tekitavad rikkamates liikmesriikides ebaõiglast konkurentsi.

"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.