Professor suhkrumaksust: selliste meetmetega kaugele ei jõua ({{commentsTotal}})

Raivo Vokk
Raivo Vokk Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Suhkru osakaalu vähendamine toidus peaks alguse saama sellest, kuidas me lapsi kasvatame ja mida neile joogiks pakume, selliste meetmetega nagu suhkrumaks aga eesmärgini ei jõua, leiab Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Raivo Vokk.

Vokk rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et Eesti inimesed tarbivad suhkrut liiga palju, aga Tervise Arengu Instituudi (TAI) viimaste uuringute järgi on karastusjookide tarbimine pisut vähenenud.

Maksude kehtestamine peaks tema hinnangul olema põhjendatud, kuid praegu kavandatavast suhkrumaksust on ennatlik rääkida kui terviseriski vähendamisest. Seepärast Vokk maksustamise ideed ei toeta.

"Mulle tundub, et teravik on suunatud kuskile mujale. See on valitsusele üks raha teenimise võimalusi, kahtlemata, saan aru, aga kas see on päris nii nagu seda esitletakse, ma kahtlen," lausus Vokk.

Ta tõi näite, et magustatud jogurtid sisaldavad suhkrut kuni 12 protsenti ehk sama palju kui keskmine eriti magus limonaad. Jogurteid ja piimatooteid soovitatakse aga tarbida. Mõned hommikuhelbed sisaldavad samuti suhkrut üle karastusjookidele pandava viie protsendi piiri.

"Nii et asi ei ole väga korrektne minu silmis. Tervisele tuleb panustada, kuid õigest küljest," tõdes emeriitprofessor. "Tekib küsimus, kust saab laps rohkem suhkrut, kas karastusjoogist? Minu meelest algab kõik peale sellest, kuidas me kasvatame väikseid lapsi ja mida me neile joogiks pakume. Sealt tuleb alustada. Olen piisavalt näinud kampaaniaid oma elu jooksul, küll suitsetamis- ja alkoholivastaseid. Selliste meetmetega kaugele ei jõua".

Toitumisasjatundja leiab, et suhkrumaksuga pannakse raskesse olukorda tootjad, mitte tarbijad. Tarbija ostab ikka seda, mis talle maitseb, aga tootja peab kõik toodetu ka ära müüma.

"See, et karastusjook on 20 senti kallim, ei muuda midagi," nentis Vokk.

Valitsus kiitis kolmapäeval heaks kontseptsiooni, millega soovitakse motiveerida tootjaid vähendama suhkrusisaldust oma toodetes. Pärast maksumuudatust tõuseks vahemikus viis kuni kaheksa grammi suhkrut 100 milliliitri kohta sisaldava karastusjoogi hind keskmiselt 35 protsenti ja suurema suhkrusisaldusega joogi hind keskmiselt 50 protsenti.

Riigieelarvesse oodatakse muudatuse kaudu alates tulevast aastast tulu 24 miljonit eurot.

Toimetaja: Karin Koppel



INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema