Graafik: palju hakkab maksma pudel limonaadi? ({{commentsTotal}})

Maksud moodustavad 2018. aastast suure osa limonaadi hinnast.
Maksud moodustavad 2018. aastast suure osa limonaadi hinnast. Autor/allikas: Tagne Orav/ERR

Magusamaks pole ainus maks, mis limonaadihinda kergitama hakkab.

Ehkki valitsus on teinud oma arvutused, kui palju kergitab suhkrumaks limonaadihinda, ei ole see lõplik tõde. Tegelikkuses lisanduvad muudki maksud, mis otseselt või kaude ka suhkrujoogi lõpphinda mõjutavad: kehtestatav pakendiaktsiis, mis laieneb kõikidele pakenditele, sh pudelitele; raskeveokimaks; samuti kasvavad kütuseaktsiis ja gaasihind.

Toiduliit arvutas välja, et pooleliitrine limonaad, mis praegu maksab poes 79 senti, hakkab järgmisest aastast maksma umbes 1.20, seega on hinnatõus üle poole ehk ligi 52 protsenti.

Maksud moodustavad 2018. aastast suure osa limonaadi hinnast. Autor: Tagne Orav/ERR

Pooleliitrise limonaadi müük on aga marginaalne - vaid viis protsenti. 95 protsenti turust moodustavad suuremad, 1,5-2-liitrised limonaadipudelid, mille hind kerkib proportsionaalselt veelgi enam, toiduliidu arvutuste kohaselt kuni kaks korda.

Kunstlike magusainetega jookide hinnale lisandub magusamaksuna 20 senti liitrilt.

Euroopa kõrgeim maks

Toiduliidu juht Sirje Potisepp nimetab suhkrumaksu valitsuse mugavusmaksuks, mille ainus eesmärk on riigikassat täita, sest tervisenäitajad muudes riikides sellise maksu kehtestamisel paranenud pole.

"Eile lauale pandud aktsiisimääradeni on jõutud nii, et lähtekohaks on võetud koalitsiooniläbirääkimistel kokkulepitud puuduolev summa eelarvest ning sellest on tagurpidi tuletatud määrad. Niiviisi maksustataksegi kõiki Eesti inimesi - Euroopa kõrgeimate maksudega! Samas keskmise palga osas oleme ikka järelesörkijad," osutab Potisepp.

Potisepp meenutab lähiajalugu: valitsus koostas aastaid toitumise ja liikumise rohelist raamatut, millest pidi saama järgmise kümnendi jooksul Eesti toidupoliitikat juhtiv dokument. Kümnetest ekspertidest koosnenud sotsiaalministeeriumi töörühmtoidumaksude sisseviimist ei toetanud, kuna neid peeti ebaefektiivseteks.

"Ent poliitikud sellest ei hooli ja suruvad ikka oma arvamust peale, saamata aru, et sisulisi probleeme maksustamine ei lahenda," seisab Potisepp oma sektori eest.

Võib osutuda keelatud riigiabiks

Kuna suhkrumaksuga luuakse sektoris kunstlikult ebavõrdsed tingimused, võib tegemist olla keelatud riigiabiga, mida saavad need, kellele maks ei laiene. Kui riik keelatud riigiabi andmises süüdi mõistetakse, peavad trahvi maksma aga tootjad, mitte riik kui institutsioon - nii näevad ette EL-i konkurentsi ja riigiabi reeglid.

Toimetaja: Merilin Pärli



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: