Tanel Jan Palgi: Nigel Farage Pärnu juhtimiskonverentsil – nagu päriselt? ({{commentsTotal}})

Tanel Jan Palgi on vabakutseline ajakirjanik.
Tanel Jan Palgi on vabakutseline ajakirjanik. Autor/allikas: erakogu

Pärnu juhtimiskonverents on kutsunud mais toimuvale konverentsile peaesinejaks Suurbritannia iseseisvuspartei endise juhi Nigel Farage'i. Juhtimiskonverents tutvustab teda kui tänavuse konverentsi kuulsaimat esinejat. Ta olevat Suurbritannia paha poiss, kes viis saareriigi rahva hääletama Euroopa Liidust väljaastumise poolt.

Lisaks antakse teada, et meile ei meeldi see, mida ta tegi, ega see, kuidas ta seda tegi, kuid arvatakse, et õppida on sellest hääletusest kindlasti palju.

Nigel Farage esineb konverentsi toimumise teisel päeval teemaga, mida ta kindlasti väga hästi valdab: „BREXIT – kuidas luua erakordne kampaania?”. BREXITit soovitakse analüüsida eduka kampaania vaatepunktist. Küsitakse, mis paneb inimesed liikuma ja mõjutab nende otsuseid (kas lihtsalt inimeste hirmudele mängimine ja nende võimendamine?) ja kas poliitikud ja ärieliit alahindavad inimesi.

Samal ajal kannab juhtimiskonverents küüniliselt hoopiski pealkirja „Koostöö ja konkurets”.

Kas sina ostaksid konverentsile pileti, et kuulama minna, kuidas populismi abil, valedele toetudes, natsionalismi õhutades, hirme ja ähvardusi kasutades edukat kampaaniat ellu viia? Samal ajal antakse BREXITile veel positiivne vint: et tegelikult läks ju kõik hästi ja tegemist oligi eduka kampaaniaga ning Farage viis oma eesmärgi ellu. Mis siis, et sõna otseses mõttes üle laipade – vahetult enne hääletust mõrvati natsionalismist õhutust saades Briti tööpartei parlamendisaadik Jo Cox.

Lisaks lahkus Nigel Farage pärast hääletust poliitiliselt areenilt hoopiski ja asus oma raadiosaadet juhtima. Tõepoolest, meile ei meeldi see, mida ta põhjustas, aga tema kampaania oli edukas ja ta väärib Eestisse Pärnusse kutsumist, et rääkida, kui edukas kampaaniajuht ta on. Absoluutselt küüniliselt vaimustav.

Miks Pärnu juhtimiskonverentsi korraldajad on otsustanud Nigel Farage'i esinema kutsuda (võttes arvesse Eesti Euroopa Liitu, Schengeni ja euroalasse kuulumist ning ka Eesti üldist geopoliitilist asukohta), jääb suhteliselt mõistetamatuks. Nigel Farage ei toeta ühtegi neist kolmest Euroopa riikide koostööd ja ka sõbralikku konkurentsi loovat kokkulepet. Ta on Euroopa Liidu vastane, inimeste vaba liikumise vastane ning euroraha vastane. Ta arvab, et Venemaa president Vladimir Putin on mees maailma poliitikas, keda ta imetleb kõige enam. Ta toetab nii Prantsuse paremäärmuslikku presidendikandidaati Marine Le Peni kui ka USA presidenti Donald Trumpi, kelle kampaania toetus sarnaselt tema BREXITi kampaaniale valedele ja hirmudele.

Põhimõtteliselt on Pärnu juhtimiskonverentsi korraldajad otsustanud konverentsile esinema kutsuda Ühendkuningriigi endise paremäärmuslikku poliitiku ja tänase show-mehe, kes teenib nüüd Eestis esinedes endale mõnusat tasu.

Sarnasest mõttejoonest lähtudes oleks konverentsile sobilik esinema kutsuda ka Vladimir Putinit, kes positiivses võtmes tutvustaks, kuidas Krimmi annekteerimise näitel uusi turge haarata ja luua. See oleks ju võimalik – sest meile ei pruugi meeldida, mida Putin tegi, aga ta tegi seda hästi. Krimm on annekteeritud ja Venemaale on uus turg loodud. Juhtimise seisukohast on tegemist eduka kampaaniaga. Sellele ei saa ju vastu vaielda.

Pärnu juhtimiskonverents käitub nagu rehepapp, kes näeb võimalust sissetulekuks ja avalikkuse tähelepanuks. Lõpuks on ju show element olulisem kui tegelik kontekst. Kõik müüb ja veelgi enam, skandaali arvelt saab raha ka teenida.

Ma usun, et konverentsile registreeruvad ja lähevad ka paljud Eesti ettevõtjad ja poliitikud, seega – kellega peaks Nigel Farage konverentsil kätt suruma? Kes sooviks temaga ühispilti teha? Seda oleks huvitav teada saada. Ootan põnevusega.

Veel rohkem ootan põnevusega, et kes julgeb konverentsi avalikult boikoteerida ja just seetõttu, et Eesti on jätkuvalt orienteeritud koostööle ja tasakaalu säilitamisele Euroopa Liidus. Seda ilma küünilisuseta.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Marju Lauristin

Otseülekanne: europarlamendist lahkuva Lauristini intervjuu Brüsselist

Teisipäeva õhtul kell 21 algavas „Aktuaalses kaameras” annab ERR-i Brüsseli korrespondendile Johannes Trallale intervjuu europarlamendi saadiku kohalt Eestisse naasev sotsiaaldemokraat Marju Lauristin. Orienteeruvalt kell 21.10 eetrisse jõudva otseintervjuu pikemat versiooni näeb ERR.ee portaalis.

uudised
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: