Rain Kooli: küüditamine Soome moodi ehk sallivad libauudiste lõksus ({{commentsTotal}})

Soomes tekkis lõppenud nädalal protestilaine eitava vastuse saanud varjupaigataotlejate väljasaatmiste vastu. Protestilained loksusid peamiselt sotsiaalmeedias, kus neile anti hoogu märksõnaga #stopDeportations.

Küüditamine on jõuline sõna, igaüks Eestis teab seda. Peamised sellega seonduvad emotsioonid on ebaõigluse taju, jõuetus ja viha. Sõna deportation tähendabki küüditamist ja just seda sõna kasutatakse ka Eestis kogetud küüditamiste selgekstegemiseks ingliskeelsele maailmale.

See peegeldab ka kõiki neid emotsioone, millega osa – tõsi, lõppude lõpuks mitte enamus – Soome üldsusest varjupaigataotlejate väljasaatmistele reageeris.

Kuna varjupaigataotluste käsitlusprotsess on Soomes olnud võrdlemisi pikk, oli nii mõnelgi varjupaigataotlejatest jõudnud tekkida Soome elanikega sidemeid, ka lähedast läbisaamist ja läbikäimist. Selline side on ilmselt tekitanud neis üha enam lootust, et nad saavadki Soome jääda ning seda suurem on olnud pettumus, kui vastus on olnud eitav. Eriti kui arvestada kontrasti koduriigi Afganistani ja vahepeal koduseks saanud Soome vahel.

Need soomlased, kes varjupaigataotlejatega lähedasemaid suhteid jõudsid luua, elasid oma sõprade väljasaatmistele erilise tundepuhanguga kaasa. Ja ilma lähedaste suhetetagi leidub alati neid, kellele kurvad lood hinge lähevad.

Seega pole ehk eriline ime, et seekord ei jäänud protestid ainult sotsiaalmeediasse. Meeleavaldusi korraldati lennuväljal, Helsingi politseihoone ees Pasila linnaosas ja siseministeeriumi juures kesklinnas. Politseihoone juures oli politsei sunnitud suisa jõudu kasutama, sest protesteerijad takistasid politseiautode liikvele minekut – muu hulgas ka selliste, mis üldse väljasaatmistega seotud ei olnud.

Protestilaine oli aga sügavas sümbioosis kuulujuttude levikuga. Kohe alguses hakkas nii sotsiaalmeedias kui ka osades meediakanalites levima jutt sellest, et lennukitesse topitakse lapsi, siis räägiti juba viimase piirini rasedast naisest, kellele politsei ei halastavat. Kõneldi ka lastest, kellele keset koolipäeva kooli järele mindi ja nad tunnist kaaslaste keskist minema viidi.

Tulemuseks jällegi ebaõigluse taju, jõuetus ja viha. Ja inimesed, kes politseiautode ette viskusid, et takistada neid liikvele minemast.

Kuulujutud jõudsid ringelda peaaegu paar ööpäeva, enne kui hakkas selguma tõde: Afganistani suundunud lennukites polnud ühtki alaealist ega rasedat. Ühe pere väljasaatmiseks kokkukogumisel oli politsei teinud vea, jättes arvestamata, et nende juhtumine käsitlemine oli alles pooleli. Väljasaatmine aga peatati, kui see selgus.

Ühesõnaga, Soomes on selja taga väga emotsionaalne nädal, ja sugugi mitte ainult eile kulmineerunud kohalike valimiste tõttu. Ning see emotsionaalne nädal osutas kirkalt, et saatuslik kolmnurk kuulujutud-valeuudised-vastutegevus pole sugugi ainult paremäärmuslaste, migratsioonivastaste või riigis pettunud vandenõuteoreetikute pahe. Sama patuga said hakkama muu hulgas roheliste erakonna juht Ville Niinistö – kes, tõsi, hiljem vabandust palus – ning kümned tuhanded Soome elanikud, kes ei palunud.

Eitava vastuse saanud varjupaigataotleja jaoks on kuhugi Afganistani taolisse paika tagasi kupatamine muidugi karm kukkumine, aga ka rikkad Lääne ühiskonnad ei suuda võtta vastu iga soovijat. Ning iga varjupaigataotleja – nagu ka tema võimalikud toetajaid ja sõbrad – peaks sellega arvestama, et nii võib juhtuda.

Ja kui eitav vastus tuleb, siis on väljasaatmise kiirus teinekord isegi julgeolekuküsimus. Nädala lõpus Rootsis toimunu tõestab seda karmilt. Stockholmi veoautorünnaku korraldaja oli ajalehe Expressen artikli kohaselt väljasaatmisotsuse saanud varjupaigataotleja, kelle kohta Rootsi võimud arvasid, et ta on ammu maalt lahkunud.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride kodulehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio meediateemaline kommentaar



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: