Rain Kooli: küüditamine Soome moodi ehk sallivad libauudiste lõksus ({{commentsTotal}})

Soomes tekkis lõppenud nädalal protestilaine eitava vastuse saanud varjupaigataotlejate väljasaatmiste vastu. Protestilained loksusid peamiselt sotsiaalmeedias, kus neile anti hoogu märksõnaga #stopDeportations.

Küüditamine on jõuline sõna, igaüks Eestis teab seda. Peamised sellega seonduvad emotsioonid on ebaõigluse taju, jõuetus ja viha. Sõna deportation tähendabki küüditamist ja just seda sõna kasutatakse ka Eestis kogetud küüditamiste selgekstegemiseks ingliskeelsele maailmale.

See peegeldab ka kõiki neid emotsioone, millega osa – tõsi, lõppude lõpuks mitte enamus – Soome üldsusest varjupaigataotlejate väljasaatmistele reageeris.

Kuna varjupaigataotluste käsitlusprotsess on Soomes olnud võrdlemisi pikk, oli nii mõnelgi varjupaigataotlejatest jõudnud tekkida Soome elanikega sidemeid, ka lähedast läbisaamist ja läbikäimist. Selline side on ilmselt tekitanud neis üha enam lootust, et nad saavadki Soome jääda ning seda suurem on olnud pettumus, kui vastus on olnud eitav. Eriti kui arvestada kontrasti koduriigi Afganistani ja vahepeal koduseks saanud Soome vahel.

Need soomlased, kes varjupaigataotlejatega lähedasemaid suhteid jõudsid luua, elasid oma sõprade väljasaatmistele erilise tundepuhanguga kaasa. Ja ilma lähedaste suhetetagi leidub alati neid, kellele kurvad lood hinge lähevad.

Seega pole ehk eriline ime, et seekord ei jäänud protestid ainult sotsiaalmeediasse. Meeleavaldusi korraldati lennuväljal, Helsingi politseihoone ees Pasila linnaosas ja siseministeeriumi juures kesklinnas. Politseihoone juures oli politsei sunnitud suisa jõudu kasutama, sest protesteerijad takistasid politseiautode liikvele minekut – muu hulgas ka selliste, mis üldse väljasaatmistega seotud ei olnud.

Protestilaine oli aga sügavas sümbioosis kuulujuttude levikuga. Kohe alguses hakkas nii sotsiaalmeedias kui ka osades meediakanalites levima jutt sellest, et lennukitesse topitakse lapsi, siis räägiti juba viimase piirini rasedast naisest, kellele politsei ei halastavat. Kõneldi ka lastest, kellele keset koolipäeva kooli järele mindi ja nad tunnist kaaslaste keskist minema viidi.

Tulemuseks jällegi ebaõigluse taju, jõuetus ja viha. Ja inimesed, kes politseiautode ette viskusid, et takistada neid liikvele minemast.

Kuulujutud jõudsid ringelda peaaegu paar ööpäeva, enne kui hakkas selguma tõde: Afganistani suundunud lennukites polnud ühtki alaealist ega rasedat. Ühe pere väljasaatmiseks kokkukogumisel oli politsei teinud vea, jättes arvestamata, et nende juhtumine käsitlemine oli alles pooleli. Väljasaatmine aga peatati, kui see selgus.

Ühesõnaga, Soomes on selja taga väga emotsionaalne nädal, ja sugugi mitte ainult eile kulmineerunud kohalike valimiste tõttu. Ning see emotsionaalne nädal osutas kirkalt, et saatuslik kolmnurk kuulujutud-valeuudised-vastutegevus pole sugugi ainult paremäärmuslaste, migratsioonivastaste või riigis pettunud vandenõuteoreetikute pahe. Sama patuga said hakkama muu hulgas roheliste erakonna juht Ville Niinistö – kes, tõsi, hiljem vabandust palus – ning kümned tuhanded Soome elanikud, kes ei palunud.

Eitava vastuse saanud varjupaigataotleja jaoks on kuhugi Afganistani taolisse paika tagasi kupatamine muidugi karm kukkumine, aga ka rikkad Lääne ühiskonnad ei suuda võtta vastu iga soovijat. Ning iga varjupaigataotleja – nagu ka tema võimalikud toetajaid ja sõbrad – peaks sellega arvestama, et nii võib juhtuda.

Ja kui eitav vastus tuleb, siis on väljasaatmise kiirus teinekord isegi julgeolekuküsimus. Nädala lõpus Rootsis toimunu tõestab seda karmilt. Stockholmi veoautorünnaku korraldaja oli ajalehe Expressen artikli kohaselt väljasaatmisotsuse saanud varjupaigataotleja, kelle kohta Rootsi võimud arvasid, et ta on ammu maalt lahkunud.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride kodulehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio meediateemaline kommentaar



Eurod.Eurod.
Tabel: valitsus katab kasvavaid kulusid mitmete maksumuudatuste toel

Riigieelarve strateegia aastateks 2018-2021 näeb ette, et tuleval aastal jõuavad valitsussektori investeeringud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Selleks saadakse raha mitmetest uutest maksudest ja maksumuudatustest, samuti kavandatakse riigifirmadest lisadividende võtta.

Anett KontaveitAnett Kontaveit
VIDEOD | Kontaveit pidi tunnistama Šarapova paremust

Anett Kontaveit (WTA 73.) kaotas kõrgetasemelisel Stuttgardi tenniseturniiril kaheksa parema hulgas dopingukaristusest vabanenud endisele maailma esireketile Maria Šarapovale 3:6, 4:6. Mäng kestis tunni ja 24 minutit.

Uuendatud: 16:39 
Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.
Elisa ja Tele2 oma rändlustasujärgseid paketihindu veel ei avalda

Telia avalikustas oma uued hinnapaketid möödunud nädalal, Elisa ja Tele 2 on uute pakettidega välja tulemas paari nädala jooksul. Mõlemad taotlevad esmalt tehnilise järelevalve ametilt (TJA) hinnaerisust koduturul ja EL-is kasutamiseks pärast rändlustasude kadumist alates 15. juunist.

Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.
Ratas soovitab Sesterit idioodiks nimetanud Ligil vabandada

Peaminister Jüri Ratas soovib, et riigikogu liige Jürgen Ligi vabandaks rahandusminister Sven Sesteri ees, keda ta idioodiks nimetas.

Uuendatud: 12:12 
BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.