"Välisilm": raketid kustutasid lootuse USA-Vene suhete kiireks paranemiseks ({{commentsTotal}})

USA raketid tabasid Süürias mitte ainult sõjaväebaasi, vaid ka kustutasid lootuse Washingtoni ja Moskva kahepoolsete suhete kiirest paranemisest, arvab politoloog Mihhail Zahharov.

USA president Donald Trump tegi kannapöörde suhtumises Süüria kriisi ja lasi pommitada lennuvälja. Enne anti presidendi Bashar al-Assadi toetajale Venemaale aega oma tehnika ja varustus sealt ära viia. Kui kellelgi Venemaal olid veel illusioonid, et Donald Trump on mugavam partner kui Hillary Clinton või Barack Obama, siis praegu tuleks neist ilmselt loobuda, vahendas "Välisilm".

"Ainult romantikud Venemaal võisid uskuda, et Trump on niisugune "teine Putin" ja et nüüd nad saavad omavahel hästi läbi. Vasturääkivused Venemaa ja USA vahel ei ole kuskile kadunud," kommenteeris politoloog Mihhail Zahharov.

Suurbritannia välisminister Boris Johnson tühistas oma visiidi Moskvasse, tema USA kolleeg Rex Tillerson kavatseb aga külastada Venemaad kolmapäeval, et kohtuda kolleeg Sergei Lavroviga. Äsjane raketirünnak avaldas aga sügavat mõju kohtumise päevakavale.

"Peamine teema Venemaa-USA suhetes on see, kuidas vältida kuuma sõjalist konflikti. Meil on vaja tagasi tulla sellise negatiivse päevakava juurde, mis meil oli külma sõja ajastul. On vaja alustada dialoogi, esiteks sõjalise kokkupõrke vältimiseks, ja teiseks, USA või Venemaa kohustustest kolmanda riigiga konflikti puhul," selgitas Moskva Ülikooli rahvusvahelise poliitika teaduskonna dotsent Aleksei Fenenko.

Praegune suhete teravnemine annab Trumpile võimaluse Moskvaga läbi rääkida nii, et keegi USA-s ei saaks teda Kremli-meelsuses süüdistada - mängus on ju Kolmanda maailmasõja risk.

"Trumpil on tõsised argumendid, et alustada Moskvaga dialoogi. Ja mitte keegi Washingtonis ega Moskvas ei võta neid Kremli ja Valge Maja vastastikke samme kui rahvuslike huvide reetmist," rääkis Poliitilise Konjunktuuri Keskuse asedirektor Oleg Ignatov.

Selge, et uues olukorras jäävad muud teemad tagaplaanile, sealhulgas näiteks konflikt Ukrainas.

"Mida ma saame üksteisele öelda Ukraina kohta? Ameeriklased ütlevad, et minge Donbassist ära, Venemaa vastab, et see on Ukraina siseprobleem. Ameeriklased ütlevad, et nad ei tunnista Krimmi, Venemaa ütleb: "Jumala pärast! Mille üle dialoogi pidada?"," kommenteeris Fenenko.

Moskvas pandi samuti tähele, et raketirünnak toimus just sel hetkel, kui USA-s oli ametlikul visiidil Hiina president.

"Ja mis olukord on meil nüüd? Venemaa mõistab karmilt USA rünnaku hukka, aga Hiina liider on samal ajal USA-s ja ei tee mingit ranget avaldust. See tähendab, et USA näitab Venemaale: teie liit Hiinaga ei ole tugev. USA jaoks see oli peamine eesmärk," arvas Fenenko.

Pole ime, et just Vene poole initsiatiivil kadus Tillersoni visiidi programmist tema kohtumine Vene presidendi Vladimir Putiniga.

"Ma arvan, et see on kohtumise tulemuste sihilik madaldamine. Aga ma ei välista, et Putini ja Tillersoni kohtumine võib ikka toimuda nagu see tihti juhtub. Sellest aga teatatakse tagantjärele," ütles Ignatov.

Moskva aga ei kavatse muuta oma otsust peatada kahepoolse memorandumi, mis välistab intsidendid Süüria õhuruumis.

"Aga mis on selle memorandumi mõte, kui USA tegutseb ette hoiatamata ja selle baasi territooriumil võiksid vabalt olla Vene sõjaväelased? Nüüd on Venemaal juriidiline alus vastata USA-le sõjaliselt, kui tuleb teine löök ja Vene sõjaväelased saavad surma," arutles Fenenko.

Üldine arvamus Moskvas on aga üsna pessimistlik - kuidas võib USA-ga milleski kokku leppida, kui Ameerika juhtkonnal puudub ühine seisukoht, millele Venemaa saaks omalt poolt vastata.

"Venemaa traditsiooniline seisukoht on päris õige selles mõttes, et peaks olema mingi väljatöötatud ühine joon. Siis Venemaa saab midagi pakkuda ja midagi konkreetselt arutada," ütles Zahharov.

Vaata artiklile lisatud videost ka Tartu Ülikooli võrdleva poliitika professori Vello Pettai kommentaari.

Toimetaja: Merili Nael



hõlmikpuuhõlmikpuu
Tallinna kuulus hõlmikpuu vajab abi

Tallinnas Peeter Süda tänava ja Pärnu maantee nurgal kasvav ning mõnekümne aasta eest Estonia uue maja ehitust takistanud hõlmikpuu vajab Eesti Dendroloogia Seltsi hinnangul abi.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.