Balti riikide 100. aastapäeva kaheeurose kujundas Leedu kunstnik ({{commentsTotal}})

Võidutöö kavand
Võidutöö kavand Autor/allikas: www.baltimunt.eu

Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuse 100. aastapäevale pühendatud kaheeurone münt vermitakse Leedu kujundaja Justas Petrulise kavandi "Balti õdede kokku põimitud juuksed" järgi.

Kujunduse valimisel osales 14 302 inimest kogu maailmast. Esimest korda münti kujundanud Petrulise kavand rahvahääletusel 4277 häält ja see kujutab Balti riikide ühist minevikku, olevikku ja tulevikku ühe palmikuna.

Võidutöö järgi vermitakse Eestis, Lätis ja Leedus kaheeurone münt. Kavandil olev sõna "Baltics" asendatakse mündil selle välja andnud riigi omakeelse nimega: Eesti, Latvija või Lietuva.

Lisaks jõuavad 2018. aasta alguses ringlusse Eesti vabariigi 100. aastapäevale pühendatud kaheurone erikujundusega münt ning kuld- ja hõbemünt.

2018. aastal tähistavad Balti riigid oma 100. aastapäeva: Leedu 16. veebruaril, Eesti 24. veebruaril ja Läti 18. novembril.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: