Jaak Madison: EL viis stsenaariumit ehk Junckeri naiivsed arusaamad ({{commentsTotal}})

Selle kevade 1. märtsil esitles Euroopa Parlamendi ees niinimetatud Valget raamatut Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. Tegemist on Euroopa Komisjoni välja töötatud Euroopa Liidu viie võimaliku tulevikustsenaariumiga ning liikmesriigid peaksid nüüd kokku leppima, millist Euroopa Liitu me tahame. Või hoopis kindlasti ei taha.

Enne kõikide valikuvariantide vaatlemist peame aga mõistma, et Euroopa on kriisis ja oma olemuselt eksistentsiaalses ohus. Euroopa osakaal maailma rahvastikust oli 1900. aastal 25 protsenti, hetkel on see vaid 6 protsenti ning aastaks 2060 kahaneb see 4 protsendile. Samal ajal on Euroopa elanikkond aastaks 2030 kõige vanem maailmas, keskmise vanusega 45. Näiteks Aafrikas on keskmine vanus vaid 21 protsenti, maailmas keskmisel 33.

Lisaks drastiliselt vananevale elanikkonnale ning selle osakaalu vähenemisele maailmas on vähenemas ka Euroopa osa ülemaailmses SKTs. Aastal 2004 oli see veel 26 protsenti, tunammulu juba vaid 22 protsenti ning on langustrendis. Hiina osakaal on samal perioodil tervelt kolmekordistunud 5 protsendilt 15 protsendile. Kuidas peaksid erinevad stsenaariumid Euroopa tulevikku mõjutama?

Esimene stsenaarium, mida reaalsuses on suhteliselt võimatu teoks teha, on status quo hoidmine ehk praegusel kujul Euroopa Liidu säilitamine. Arvestades Euroopa Komisjoni väga tugevat joont föderalismile, mille üks tagajärg on Brexit ehk Suurbritannia lahkumine liidust, siis praeguse olukorra tsementeerimine vaid lisaks pingeid.

Teine valik tähendaks tagasipöördumist alglätete poole ning vaid majandusliidu edendamisele keskendumist. Tuleb meeles pidada, et Euroopa Liidu algne eesmärk oli (ning peaks ka seda siiani olema) vaid majandusliku liidu arendamine ja vabakaubanduse edendamine. Paraku on liit aastatega aina enam bürokratiseerunud ning suurendanud järjepidevalt oma mõjuvõimu ja otsustusõigust pea kõikides eluvaldkondades. See on kaasa toonud tõsised keskustelud suveräänsuse teemal ning etteheiteid Euroopa Komisjonile liigse võimu koondamise pärast. Üldiselt ka põhjendatud etteheiteid.

Tuleb märkida, et enne antud valge raamatu esitlemist lubas Euroopa Komisjon, et isiklikke eelistusi nad ei presenteeri ning viie erineva stsenaariumi osas liikmesriikidele suuniseid ei anna. Paraku murdis Juncker oma lubadust ning mainis ikkagi, et just seda teist stsenaariumit ta ei toeta, kuna Euroopa Liit ei pidavat olema vaid “kaubanduse ja rahanduse ühendus”. Minu arvates seda ta just peakski olema.

Kolmanda variandiga nähakse erikiiruselist Euroopat ehk koostööd erinevatel tasanditel. See eksisteerib juba praegu näiteks euroalal või Schengenis, kus ühed riigid on võtnud kasutusele euro, teised aga mitte. Samuti ühed on riigid ühinenud Schengeni viisaruumiga, neli EL-i riiki aga mitte.

Sellist koostöövormi eelistavad peaasjalikult just suurriigid Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania ning paraku peab nentima, et Eesti valitsuse peamine eesmärk võib olla ühes paadis loksumine sakslaste ja itaallastega. See tooks aga kaasa erinevad arusaamad ühtsest koostööst meie peamiste geopoliitiliste liitlastega Soomes, Baltikumis ning Visegradis.

Saksamaa käitumine on näidanud, et julgeoleku küsimustes ei ole väga arukas mängida kõiki oma kaarte vaid suhetele sakslastega. Tuletagem meelde kas või Nord Stream 2 ehitust, millega Saksamaa on teinud kahepoolsed kokkulepped Venemaaga ning tekitanud tõsise energiasõltuvuse meie idanaabrist. Mitmekiiruselisele Euroopa on avalikult suurimat vastuseisu ka näidanud Poola, et pidanud seda võimatuks ja otstarbetuks.

Neljas stsenaarium näeks ette kava, mille kohaselt “vähem on parem”. Sisuliselt oleks see vähemate asjade elluviimine, kuid seda tõhusamalt ja efektiivsemalt. See ei oleks Eesti kontekstis kõige hullem tulevikuks, sest kõige hullem on veel esitlemata. See on viies stsenaarium: sama tee jätkamine ning veelgi hoogsamalt.

Viies variant on vaieldamatult kõige enam meeltmööda Euroopa Komisjonile ja selle juhile Junckerile. Tegemist oleks praeguse suuna jätkamisega veelgi jõulisemalt, kus “integreerumine ja Euroopa projekt” jätkuks samal viisil – suurendataks tsentraliseeritust ning järjepidevalt vähendataks rahvusriikide suveräänsust.

Olgu öeldud, et viies stsenaarium tekitaks varem või hiljem vaidlusi erinevate otsuste põhiseaduspärasuse üle, kuna aina süvenev integratsioon ehk föderaliseerumine tähendaks sekkumist suveräänsusprintsiipidesse. Seda on juba muuseas olnud – aastal 2012. Lõuna-Euroopas alanud finantskriisi lahendamiseks loodi Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM), kust finantseeriti näiteks Kreeka ja Itaalia võlgasid ning millega Eesti on garanteerinud 1,3 miljardi euro ulatuses võlgu. Selles küsimuses tegi riigikohus otsuse, mille kohasel võib tegemist olla suveräänsusriivega, kus ületatakse olemasolevat 2003. aastal referendumil saadud mandaati, millega liituti Euroopa Liduga.

Sellest on möödunud juba viis aastat ning nüüd on tekkinud esile küsimus riikide õigusest otsustada oma migratsioonipoliitika üle. Poola on pöördunud Euroopa Kohtusse vaidlustamaks pagulaste ümberjaotamise mehhanismi, millega ümberpaigutatakse ja -asustakse pagulasi Itaaliast, Kreekast ning Türgist. Kui kohus langetab otsuse, et tegemist oli suveräänsusriivega, on see taas näide Euroopa Liidu liigsest föderaliseerumisest.

Praegu käsil olev Dublini süsteemi reform ehk arutelu võimaluse üle, millega hakataks ümberpaigutama automaatselt kvoodi alusel migrante, on selge ohusginaal ka Eestile ning häirekell meie põhiseaduslikule järjepidevusele. Viies stsenaarium on võimalik, kuid see eeldab igal juhul uut referendumit, millega küsitaks rahva mandaati edasistele sammudele. Ei ole võimalik jätkata föderaliseerumist olemasoleva mandaadiga, mis anti liitumaks riikide liiduga, mitte liitriigiga. Paraku kipuvad või halvemal juhul isegi tahavad seda unustada nii valitsus kui ka ideoloogilised vasakpoolsed, kes üritavad ümber minna meie põhiseadusest ning sellest tulenevast kohustusest tagada Eesti kui suveräänse rahvusriigi järjepidevus.

Euroopa Liit seisab ajaloolisel ristteel. Pea kõik osalised mõistavad, et praegusel kujul ühendus enam jätkata ei saa, kuna konfliktid ning erimeelsused on vältimatud. Suur küsimus peitubki erinevates stsenaariumites ning mõjudes, mis nendega kaasnevad. Ei ole ideaalset varianti, kus poleks ühtegi tagasilööki või negatiivset mõju meie majandusele või riigile tervikuna. Küsimus on vaid selles, et mis on meie põhialused valikute langetamisel ja stsenaariumite vahel valimisel.

Kas ainult majanduskasvu protsendipunktid? Utoopia igavesest sõprusest sakslaste või prantslastega? Hirm kaitsta oma tõelisi huve, kuna vastasel korral peetakse mõnes suures juhtriigis meid olevat ühelpool rindejoont Ida-Euroopa ja poolakate ning ungarlastega?

Eesti peamine huvi on tagada meie riigi iseseisvus ning omariiklus, kus esimesel kohal on eestlaste huvid. Samal ajal aga mõistes, et Euroopa Liidu kestvuse jooksul pole suudetud peatada meie maailmajao osatähtsuse vähenemist ning suunda demograafilise krahhini.

Seega kätkeb praeguse suuna jätkumine endas ka kiirteel kihutamist enesehävitusliku hullusega, mille lõpp pole eurooplasele kui europiidsele kõrgkultuuri esindajale just roosiline. Selle vältimine tähendab aga just seda, et julgeme tugevamalt seista vastu viiendale stsenaariumile ehk föderaliseerimusele ning samas teha ka sügavamat koostööd Euroopa tulevikku puudutavates küsimustes Soome, Poola ning Ungariga.

Praegu näen mina nendest viiest valikust just teist ainsa tõsiseltvõetava variandina, millega suudaksime kaitsta parimal moel Eesti huve.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: