Kaitsepolitsei: klassikaline äärmuslus on Eestis hääbumas ({{commentsTotal}})

Kaitsepolitsei maja
Kaitsepolitsei maja Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kaitsepolitsei märgib oma värskes aastaraamatus, et klassikaline äärmuslus on Eestis suuresti hääbumas, kujutamata endast riigi julgeolekule märkimisväärset ohtu.

Eelmine aasta näitas, et hirm pagulaste saabumise ees puhuti alusetult suureks, kuid kohalikel pagulasvastastel aktivistidel ei ole tegelikult vaenlast, kelle vastu oma viha suunata.

Kaitsepolitsei tõdes, et abstraktne jutt Euroopa islamiseerumisest ei haakunud Eesti tegelikkusega ning pagulastemaatika jäigi mullu teiste, päriselt mõjukate sündmuste varju.

Immigrantide õigusrikkumisi, mida saaks üles puhuda, esines Eestis väga vähe ning sellest said pagulasvastased ilmselt ka ise aru, mistõttu on sellekohane reaalne tegevus soikunud ehk kaitsepolitsei hinnangul on tegemist varjupoksiga.

"Endale tähelepanu otsinud rühmitise (Odini sõdalased) tegevus on algusest peale küsimusi tekitanud, sest õhin põhines väidetavate tumedanahalistest korrarikkujate otsimises, samas kui rühmitise endiste ja praeguste juhtide paturegistrisse kuuluvad röövid, vargused, joobes autojuhtimine, elatisrahavõlad ja isegi tapmine," märkis aastaraamat.

Kaitsepolitsei hinnangul eelmisel aastal ksenofoobide entusiasm võrreldes 2015. aastaga pigem rauges ja seda vaatamata sellele, et sotsiaalmeedias jätkus pagulaste vastu suunatud vaenu õhutamine ning toimusid mõned sisserände vastased meeleavaldused.

Esimeste Euroopa rändekava alusel ümberpaigutatud põgenike Eestisse saabumise järel tegid pagulasvastased mõned üleskutsed tuvastada pagulaste elukohad ning riputasid sotsiaalmeediasse Eesti linnade tänavatel tehtud pilte teise nahavärviga inimestest.

"Kui mõni kambana tänavatel jõlkumine välja arvata, jäigi agitatsioon peamiselt sotsiaalmeediasse ja midagi muud märkimisväärset ei toimunud," nentis kaitsepolitsei.

Kapo tuvastas mõned pagulasvastased aktivistid, kes üritasid kaasata venekeelseid isikuid, et oma sõnumit venekeelses meedias levitada ning kuigi sellel laiemat mõju polnud, andis see siiski Vene propagandakanalitele võimaluse Eestis ja Euroopas laiemaltki pagulastemaatika kaudu pingeid tekitada.

Toimetaja: Marek Kuul



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: