Kadi Viik: kui õhuke on tsivilisatsiooni kiht? ({{commentsTotal}})

Kadi Viik.
Kadi Viik. Autor/allikas: humanrights.ee

Terrorismi ja tsiviilisikute pommitamise loogika on tavaliselt see, et tsivilisatsioon on vaid habras ja õhuke kiht ning selle kihi all on meie tõeline pale, mis on kõike muud kui tsiviliseeritud: oleme kas kaootilised, isekad, vägivaldsed koletised või hirmunud, abitud, nõrgad lillekesed. Ometi näitavad inimesed sageli sellistes olukordades üles erakordset julgust, loovust ja solidaarsust, kirjutab Stockholmist pärit Kadi Viik oma arvamusloos.

Stockholm on minu kodulinn. Seal käisin ma põhikoolis, gümnaasiumis, ülikoolis, trennis ja tööl. Seal olen pikutanud kõikides kesklinna parkides, ujunud kaljunõlvade vahel ja sõtkunud pedaale või loksunud metroos (või paadis) ühest linnaosast teise. Stockholmis on minu sõbrad, minu perekond, minu mälestused.

Reedesed uudiseid kuuldes tabas mind hirm. Tean statistikat, mis ütleb, et Lääne-Euroopas sureb vähem inimesi terrorismi tagajärjel kui kunagi varem, et meie suurimad ohud elule ja tervisele tulevad alkoholist, tubakast ja ülekaalulisusest ning et tõenäolisem on ajada endale midagi kurku kui olla vales kohas valel hetkel.

Ma ei kardagi terrorismi. Kui elasin möödunud talvel väikeses linnas Ida-Aafrikas, kus al-Qaidal on väidetavalt treeninglaager, ei kartnud ma terroriste, vaid sääski, sest malaariaoht oli reaalne. Kuid ma kardan seda, mida terrorism ja terrorismioht endaga kaasa toovad: rohkem piiranguid, tõkkeid, kontrolle. Kardan rohkem inimestevahelist umbusku ja hirmu, vähem abivalmidust ja avatust. Kardan vaba ühiskonna kadumist.

Nüüd, kui suits on mõnevõrra hajunud ja Usbekistanist pärit terrorist vahistatud, on võimalik vaadata kuidas reageerisid stockholmlased toimuvale. Vastupidi minu kartusele ei näidanud nad teineteise suhtes umbusku või hirmu. Nad olid abivalmis ja avatud – ja seda kõike ka sündmuste keerises, mitte tagantjärgi targutades.

„Avatus ja vabadus pole nõrkused“

Kiiresti tärkas spontaanne sotsiaalne liikumine: Twitteris kasutati märksõna #openstockholm, et kokku viia abipakkujad ja -vajajad. Eraisikud avasid oma kodud ja köögid, pakkudes majutust ja süüa neile, kes ühistranspordi seiskumise tõttu linna kinni jäid. Samuti korraldati isetekkelist ühistransporti, et inimesed oma kodudesse pääseksid. Toidupoed pakkusid toitu lastele, kelle vanemad ei pääsenud koju. Kirikud, organisatsioonid ja ettevõtted avasid oma uksed.

Raamatu „Mees nimega Ove“ autor, kirjanik Fredrik Backman, jättis oma krediitkaardi Odenplani raamatupoodi koos juhisega, et tasub laupäeval lasteraamatuid osta soovivate inimeste arved, sest kuidas muidu saaksid täiskasvanud selgitada toimuvat lastele kui mitte lastekirjanduse kaudu.

Lasteaiatöötaja Andreas Nilsson sõidutas reedel hättajäänuid oma autoga Karlstadist Stockholmi (mis asub rohkem kui 300 km kaugusel) ja tagasi, sest rongid ei käinud. „Tundsin, et pean midagi tegema,“ selgitas ta.

Üks ohvritest, 83-aastane rumeenlanna Papusa Ciuraru, jäi Drottninggatanile luumurdudega lebama. Ciuraru rääkis, kuidas ta eeldas, et inimesed jooksevad temast kui kerjusest mööda. „Ma arvasin, et kõik jooksevad mööda ja päästavad ennast.“ Selle asemel jäi kaks möödujat seisma, üks neist viskas oma jalgratta lihtsalt kõrvale, ja nad kandsid koos vana naise lähedalasuvasse hotelli.

Inimesed abistasid, improviseerisid, tegid, mida said ja oskasid. Ning see oli võimas. Need olid väikesed ja praktilised asjad, kuid kokku moodustasid need midagi suurt.

Johan Hakelius Expressenist kirjutas pärast toimunut tabavalt, et terroristid ei näi mõistvat, et avatus ja vabadus ei ole nõrkused. Range distsipliini ja koordineerituse puudumist tõlgendavad nad läänemaailma allakäiguna – just nagu fanaatilised, huumorivabad (rassi)puhtuseihaldajad seda alati on teinud.

Nad ei saa aru, et tegelikult on asjad vastupidi – see, et meil on erinevad eesmärgid, erinevad elutempod ja et meie ühiskond on mitmekesine, tagab selle, et oleme kogukonnana sitkemad ja vastupidavamad. Usalduse, initsiatiivikuse ja sellest tuleneva võimu peenekoelist võrku on palju raskem puruks rebida kui autoritaarseid, tegelikult savijalgadel seisvaid ühiskondi.

Milline on inimeste tõeline pale?

Terrorismi ja tsiviilisikute pommitamise loogika on tavaliselt see, et tsivilisatsioon on vaid habras ja õhuke kiht ning selle kihi all on meie tõeline pale, mis on kõike muud kui tsiviliseeritud: oleme kas kaootilised, isekad, vägivaldsed koletised või hirmunud, abitud, nõrgad lillekesed. Ometi näitavad inimesed sageli sellistes olukordades üles erakordset julgust, loovust ja solidaarsust.

Rebeka Solnit on oma esseekogumikus „Hope in the Dark“ kirjeldanud, kuidas inimesed üksteist Ameerika Ühendriikide ajaloo suurima loodusõnnetuse, orkaan Katrina järel abistasid.

Sajad paadiomanikud päästsid inimesi, kes olid lõksus oma pööningutel, katustel, haiglates ja koolides. Nad kasutasid kalapaate, aerupaate, kanuusid ja igasuguseid muid ujuvaid aluseid, mõned tulid kohale Texasest, hiilides ametivõimudest mööda.

Solnit kirjutab: „Keegi neist ei öelnud: „Ma ei suuda kõiki päästa.“ Kõik ütlesid: „Ma suudan kedagi päästa ja see töö on nii oluline ja tähendusrikas, et riskin oma eluga ning trotsin ametkondi, et seda teha.““

Ma ei saa öelda, et minu hirm oleks päris üle läinud. Neid, kes kõva kätt ihkavad või parastavalt Rootsi peale näpuga näitavad, on piisavalt palju, et avatud ühiskonna tuleviku pärast muret tunda.

Aga inimesed on ka teineteisele lähemale tulnud ja minu kodulinna inimesed oma tõelist palet näidanud. See pale on lootusrikas, abivalmis ja solidaarne. Ja avatud.

Artikkel on algselt ilmunud blogis Feministeerium.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Feministeerium.ee



Frank-Walter Steinmeier.Frank-Walter Steinmeier.
Steinmeier: ajalugu ei peaks kasutama relvana

Teisipäeval Eestisse saabunud Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier pidas kolmapäeval teaduste Akadeemia majas kõne teemal "Saksamaa ja Eesti – muutlik minevik, ühine tulevik“, millest ERR.ee tegi otseülekande ja mille täismahus videot saab vaadata käesolevas artiklis.

Uuendatud: 18:52 
"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.