Kadi Viik: kui õhuke on tsivilisatsiooni kiht? ({{commentsTotal}})

Kadi Viik.
Kadi Viik. Autor/allikas: humanrights.ee

Terrorismi ja tsiviilisikute pommitamise loogika on tavaliselt see, et tsivilisatsioon on vaid habras ja õhuke kiht ning selle kihi all on meie tõeline pale, mis on kõike muud kui tsiviliseeritud: oleme kas kaootilised, isekad, vägivaldsed koletised või hirmunud, abitud, nõrgad lillekesed. Ometi näitavad inimesed sageli sellistes olukordades üles erakordset julgust, loovust ja solidaarsust, kirjutab Stockholmist pärit Kadi Viik oma arvamusloos.

Stockholm on minu kodulinn. Seal käisin ma põhikoolis, gümnaasiumis, ülikoolis, trennis ja tööl. Seal olen pikutanud kõikides kesklinna parkides, ujunud kaljunõlvade vahel ja sõtkunud pedaale või loksunud metroos (või paadis) ühest linnaosast teise. Stockholmis on minu sõbrad, minu perekond, minu mälestused.

Reedesed uudiseid kuuldes tabas mind hirm. Tean statistikat, mis ütleb, et Lääne-Euroopas sureb vähem inimesi terrorismi tagajärjel kui kunagi varem, et meie suurimad ohud elule ja tervisele tulevad alkoholist, tubakast ja ülekaalulisusest ning et tõenäolisem on ajada endale midagi kurku kui olla vales kohas valel hetkel.

Ma ei kardagi terrorismi. Kui elasin möödunud talvel väikeses linnas Ida-Aafrikas, kus al-Qaidal on väidetavalt treeninglaager, ei kartnud ma terroriste, vaid sääski, sest malaariaoht oli reaalne. Kuid ma kardan seda, mida terrorism ja terrorismioht endaga kaasa toovad: rohkem piiranguid, tõkkeid, kontrolle. Kardan rohkem inimestevahelist umbusku ja hirmu, vähem abivalmidust ja avatust. Kardan vaba ühiskonna kadumist.

Nüüd, kui suits on mõnevõrra hajunud ja Usbekistanist pärit terrorist vahistatud, on võimalik vaadata kuidas reageerisid stockholmlased toimuvale. Vastupidi minu kartusele ei näidanud nad teineteise suhtes umbusku või hirmu. Nad olid abivalmis ja avatud – ja seda kõike ka sündmuste keerises, mitte tagantjärgi targutades.

„Avatus ja vabadus pole nõrkused“

Kiiresti tärkas spontaanne sotsiaalne liikumine: Twitteris kasutati märksõna #openstockholm, et kokku viia abipakkujad ja -vajajad. Eraisikud avasid oma kodud ja köögid, pakkudes majutust ja süüa neile, kes ühistranspordi seiskumise tõttu linna kinni jäid. Samuti korraldati isetekkelist ühistransporti, et inimesed oma kodudesse pääseksid. Toidupoed pakkusid toitu lastele, kelle vanemad ei pääsenud koju. Kirikud, organisatsioonid ja ettevõtted avasid oma uksed.

Raamatu „Mees nimega Ove“ autor, kirjanik Fredrik Backman, jättis oma krediitkaardi Odenplani raamatupoodi koos juhisega, et tasub laupäeval lasteraamatuid osta soovivate inimeste arved, sest kuidas muidu saaksid täiskasvanud selgitada toimuvat lastele kui mitte lastekirjanduse kaudu.

Lasteaiatöötaja Andreas Nilsson sõidutas reedel hättajäänuid oma autoga Karlstadist Stockholmi (mis asub rohkem kui 300 km kaugusel) ja tagasi, sest rongid ei käinud. „Tundsin, et pean midagi tegema,“ selgitas ta.

Üks ohvritest, 83-aastane rumeenlanna Papusa Ciuraru, jäi Drottninggatanile luumurdudega lebama. Ciuraru rääkis, kuidas ta eeldas, et inimesed jooksevad temast kui kerjusest mööda. „Ma arvasin, et kõik jooksevad mööda ja päästavad ennast.“ Selle asemel jäi kaks möödujat seisma, üks neist viskas oma jalgratta lihtsalt kõrvale, ja nad kandsid koos vana naise lähedalasuvasse hotelli.

Inimesed abistasid, improviseerisid, tegid, mida said ja oskasid. Ning see oli võimas. Need olid väikesed ja praktilised asjad, kuid kokku moodustasid need midagi suurt.

Johan Hakelius Expressenist kirjutas pärast toimunut tabavalt, et terroristid ei näi mõistvat, et avatus ja vabadus ei ole nõrkused. Range distsipliini ja koordineerituse puudumist tõlgendavad nad läänemaailma allakäiguna – just nagu fanaatilised, huumorivabad (rassi)puhtuseihaldajad seda alati on teinud.

Nad ei saa aru, et tegelikult on asjad vastupidi – see, et meil on erinevad eesmärgid, erinevad elutempod ja et meie ühiskond on mitmekesine, tagab selle, et oleme kogukonnana sitkemad ja vastupidavamad. Usalduse, initsiatiivikuse ja sellest tuleneva võimu peenekoelist võrku on palju raskem puruks rebida kui autoritaarseid, tegelikult savijalgadel seisvaid ühiskondi.

Milline on inimeste tõeline pale?

Terrorismi ja tsiviilisikute pommitamise loogika on tavaliselt see, et tsivilisatsioon on vaid habras ja õhuke kiht ning selle kihi all on meie tõeline pale, mis on kõike muud kui tsiviliseeritud: oleme kas kaootilised, isekad, vägivaldsed koletised või hirmunud, abitud, nõrgad lillekesed. Ometi näitavad inimesed sageli sellistes olukordades üles erakordset julgust, loovust ja solidaarsust.

Rebeka Solnit on oma esseekogumikus „Hope in the Dark“ kirjeldanud, kuidas inimesed üksteist Ameerika Ühendriikide ajaloo suurima loodusõnnetuse, orkaan Katrina järel abistasid.

Sajad paadiomanikud päästsid inimesi, kes olid lõksus oma pööningutel, katustel, haiglates ja koolides. Nad kasutasid kalapaate, aerupaate, kanuusid ja igasuguseid muid ujuvaid aluseid, mõned tulid kohale Texasest, hiilides ametivõimudest mööda.

Solnit kirjutab: „Keegi neist ei öelnud: „Ma ei suuda kõiki päästa.“ Kõik ütlesid: „Ma suudan kedagi päästa ja see töö on nii oluline ja tähendusrikas, et riskin oma eluga ning trotsin ametkondi, et seda teha.““

Ma ei saa öelda, et minu hirm oleks päris üle läinud. Neid, kes kõva kätt ihkavad või parastavalt Rootsi peale näpuga näitavad, on piisavalt palju, et avatud ühiskonna tuleviku pärast muret tunda.

Aga inimesed on ka teineteisele lähemale tulnud ja minu kodulinna inimesed oma tõelist palet näidanud. See pale on lootusrikas, abivalmis ja solidaarne. Ja avatud.

Artikkel on algselt ilmunud blogis Feministeerium.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Feministeerium.ee



Lõke ja ilm
Kas jaaniõhtul on mõeldav ka ujuma minna?Kas jaaniõhtul on mõeldav ka ujuma minna?

Võidupüha ilm interaktiivsel kaardil: jahedavõitu, pilvine, kuid vihmata

Ükski lõke ei jää võidupüha õhtul vihmast märgade puude tõttu süütamata. Küll aga tasuks hilisemateks õhtutundideks varuda soojemaid riideid, sest õhutemperatuur jääb üle Eesti vaid kümmekonna kraadi juurde. Alati võib muidugi lõkkele lähemale pugeda, aga sealjuures tulevad päästjad meelde, et viimane kustutab tule - nii jääb õnnetus tulemata.

Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
Kelly Sildaru Tallinna lennujaamas, teel Skopjesse Euroopa olümpiakomiteede foorumile, kus valitakse Piotr Nurowski auhinna laureaat.Kelly Sildaru Tallinna lennujaamas, teel Skopjesse Euroopa olümpiakomiteede foorumile, kus valitakse Piotr Nurowski auhinna laureaat.
Kelly Sildaru kandideerib järjekordsele spordiauhinnale

Kelly Sildaru kandideerib tänavu USA telekanalil ABC mainekale ESPY (Excellence in Sports Performance Yearly Award) auhinnale.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

"Naabrist parem" produtsent Jaanus Saar koos sisearhitekti Aljonaga"Naabrist parem" produtsent Jaanus Saar koos sisearhitekti Aljonaga
TV3 tõsielusaates osalenu süüdistab produtsenti hämarates tehingutes

Üle mitme aasta tõi TV3 eelmisel kevadhooajal tagasi eetrisse tõsielusaate "Naabrist parem", kus saates osalejad panid end proovile korteriehituses ning püüdsid võita televaatajate südamed. Saate osalise väitel oli kaadri taga toimuv isegi põnevam ja konfliktsem kui see, mis saatesse jõudis.

Karen Handel võitu tähistamas.Karen Handel võitu tähistamas.
Georgia osariigi valimistel võitis vabariiklane Karen Handel

Ühendriikides võitis teisipäeval Georgia osariigi kongressivalimistel vabariiklane Karen Handel.

Keila raudteejaam.Keila raudteejaam.
Haldusreformi komisjon: valitsus peaks kaaluma Keilale erandi tegemist

Haldusreformi Põhja- ja Lõuna-Eesti piirkondlik komisjon leidsid teisipäevastel koosolekutel, et valitsusel tuleks kaaluda Keilale erandi andmist ning ehkki eelistatud oleks Luunja ühinemine Tartu linnaga ja Nõo ühinemine Elvaga, peaks teise variandina kaaluma ka nende ühinemise lõpetamist.

Uuendatud: 22:08 
On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema