Kapo: "rahuvõitluse" motiivi uus tulemine väärib märkimist ({{commentsTotal}})

Prantsuse tankid jõudsid märtsi lõpus Tapa linnakusse.
Prantsuse tankid jõudsid märtsi lõpus Tapa linnakusse. Autor/allikas: Roomet Ild/mil.ee

Eelmisele aastale jättis oma jälje NATO otsus paigutada vastuseks Venemaa kasvavale agressiivsusele idapoolsetesse liikmesriikidesse täiendavad lahingugrupid, mis tugevalt häirib Kremlit, märgib kaitsepolitsei oma aastaraamatus.

"NATO otsus tingis Vene meedia ja poliitikute agressiivse reaktsiooni ning nii nagu tihti, pöörates pea peale põhjuse ja tagajärje, vallandati agressiivne propagandakampaania, milles omistati Põhja-Atlandi alliansile kurje kavatsusi Venemaa vastu," tõdes kapo.

Moskva hoiakut pidi levitama ka käputäis Eestis tegutsevaid äärmuslasi kahe NATO-vastase piketi ja nn rahumarsiga.

"Tõsi, ühiskonnas need olulist kõlapinda ja järgijaid ei leidnud, kuid täidetud sai eesmärk anda Kremli propagandakanalitele sõna- ja pildimaterjali demonstreerimaks „NATO-vastaseid meeleolusid Eestis“. Pisut segaduses äärmuslased ei teadnud isegi NATO tippkohtumise õiget toimumisaega, mistõttu tuli kaks korda piketiga tänavale tulla, ent rahu motiivi uus tulemine väärib äramärkimist," tõdes aastaraamat.

Kaitsepolitsei hinnangul on tegemist järjekordse taaskasutusega külma sõja aegsest metoodikast, kus käputäis palgalisi aktiviste üritas Lääne ühiskondades 1960ndatest kuni 1980ndateni vahetevahel etendada rahva omaalgatuslikku toetust Nõukogude Liidule ja õõnestada "rahuvõitluse" sildi all vaba maailma kaitsevõimet.

"Tõeline oksüümoron on näha "rahu" eestkõnelejana Kremli-meelse sõjaka paremäärmuslasena tuntuks saanud Allan Hantsomit, kuna aastate eest pidime kajastama oma aastaraamatus, kuidas ta õhutas rahvuslikku ja rassilist vihkamist barkašovlaste ridades," märkis kapo.

Kaitsepolitsei hinnangul ei pruugigi Venemaa meedia ja ametiisikute väljendatav hirm NATO ees olla üksnes silmakirjalik propaganda venemaalaste mobiliseerimiseks ja mõnede mõttekaaslaste aktiviseerimiseks Läänes, sest sellist hirmu esineb Venemaal ka ehedal kujul küllaltki kõrgel tasemel.

"Mida Kreml siis õigupoolest kardab? Ainsad tegelikud ohud, mis NATO riikidest tänasele Kremlile lähtuvad, on autoritaarsete ja korruptiivsete režiimide kardetuimad "pisikud" nimega demokraatia, sõnavabadus, õiguskindlus, ettevõtlusvabadus ja vaba konkurents, majanduslikult kindlustatud, informeeritud ja julged kodanikud, hirmu puudumine kurjategijate, diktaatorite ja tegelike agressorite ees," kinnitas kapo.

Toimetaja: Marek Kuul



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: