Eesti tee küberriikide tippu: küberkaitsjatest IT-juura hübriidtudengiteni ({{commentsTotal}})

Eesti on pärast 2007. aasta küberrünnakuid võtnud oma kübervõimekuse arendamiseks suuri samme.
Eesti on pärast 2007. aasta küberrünnakuid võtnud oma kübervõimekuse arendamiseks suuri samme. Autor/allikas: Creative Commons

Pärast 2007. aasta pronksiöö küberrünnakuid võttis Eesti riik omale kindla plaani taolist stsenaariumit tulevikus vältida ja hakkas igas võimalikus suunas arendama oma küberkaitsealast kompetentsi. Kuigi kõike seda, mida vahetult koostatud 2008.–2013. aasta küberjulgeoleku strateegia ette nägi, ära teha ei jõutud, on võtnud Eesti kümne aasta jooksul pärast aprillisündmusi piisavalt suuri samme, andes alust rääkida Eestist kui ühe õige küberriigi etalonnäitest.

  • 2008/2009 – Tallinna Tehnikaülikool hakkab välja koolitama küberkaitse spetsialiste

Tallinna Tehnikaülikooli peahoone. Autor: Postimees/Scanpix

Kümne mooduliga küberkaitse kursus avati Tallinna tehnikaülikoolis juba 2008. aastal. Aasta hiljem oli olemas juba terve õppekava, mis võttis õpilasi vastu. Praegu on küberkaitse-nimeline õppekava Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli ühendõppekava ning see meelitab ühtaegu ligi nii Eesti kui ka välismaa tudengeid – pooled tudengitest on pärit välismaalt.

 

  • 2008 – Eesti loob NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskuse

Aga süsteemne kübekaitsealane ülikooliprogramm ei ole ainus samm, mida Eesti võttis vahetult pärast pronksiöö küberrünnakuid. 2008. aastal loodi NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskus (CCDCOE). NATO CCDCOE on rahvusvaheline sõjaline organisatsioon, mille eesmärk on tõhustada haridus-, teadus- ja arendustegevuse kaudu NATO, selle liikmesriikide ning partnerite võimekust, koostööd ja informatsioonivahetust.

 

  • 2010 – Eesti kaitseliit asutab küberkaitse üksuse

Küberturvalisus, foto on illustratiivne Autor: Lee Jae-Won/Reuters/Scanpix

Kolm aastat pärast pronksiöö küberrünnakuid asutas Eesti kaitseliit küberkaitse üksuse, mis on vabatahtlik organiseeritud ühendus ja tegutseb kaitseministeeriumi alluvuses. Informaatikateadlane Ülo Jaaksoo käis küberkaitseliidu idee välja 2007. aastal peale aprillirahutusi. Ühenduse liikmed on peamiselt erinevate sektorite IT-spetsialistid, aga ka IT-oskustega patriootiliselt meelestatud inimesed. Nagu küberkaitse üksus oma eesmärgina ise sõnastab, on nende missioon kaitsta Eesti kõrgtehnoloogilist eluviisi, kaitstes informatsiooni taristut ja teostades seeläbi laiapõhjalise riigikaitse eesmärke.

 

  • 2014 – TTÜ loob küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse

2014. aastal loodi Tallinna Tehnikaülikooli küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskus, mille eesmärk on tõsta teadus-, arendustegevuse ning uuringute abil Eesti kompetentsi küberkaitse ja küberkriminalistika valdkonnas. Keskus teeb tihedat koostööd nii Eesti avaliku sektori (riigi infosüsteemide ameti, politsei- ja piirivalveameti ja Eesti kaitseväega) ning erasektoriga (sealhulgas Eesti infoturbefirmaga Clarified Security ja BHC Laboratory), samuti rahvusvaheliste partneritega.

 

  • 2015 – Tartu ülikool hakkab koolitama IT-õiguse tudengeid

Autor: Shutterstock

2015. aastal käivitas Tartu ülikooli õigusteaduskond täismahus ka IT-õiguse magistrikava, et tõhustada koostööd IT-spetsialistide ja juristide vahel – pool sellest programmist keskendub õigusalastele ja pool tehnoloogilistele teadmistele. Programmi looja Helen Eenmaa-Dimitrieva sõnul saavad juristid, kes räägivad arvutispetside keelt ja mõistavad infotehnoloogia võimalusi ja ka piiranguid, teha oma klientide nõustamisel palju paremat tööd ning samal ajal luua ka sellise õigusliku keskkonna, mis toetab tehnoloogia arengut.

Kõik kursused on ingliskeelsed ja selgitavad IT-õiguse tehnoloogilisi, juriidilisi ja poliitilisi aspekte. Aga lisaks akadeemilistele teadmistele on õppekava võtmesõna probleemide lahendamine reaalsetes olukordades. Näiteks tegelevad õpilased idufirmade nõustamisega – eelmisel aastal said õpilastelt ja õppejõududelt praktilist nõud 33 idufirmat.

Eelmisel aastal avati ka IT-õiguse doktoriprogramm – sel aastal oli kolmele saadaval kohale 10 kandidaati ja rohkem kui pooled neist tulid välismaalt. Siiski, Eenmaa-Dimitrieva hinnangul on konkurentsiolukorras Eesti õpilased tavaliselt rohkem kvalifitseeritud.

Toimetaja: Merit Maarits



Reformierakonna valimiskampaania algus TallinnasReformierakonna valimiskampaania algus Tallinnas
Kantar Emori uuring: Reformierakonna toetus jätkab kasvu

Augustis oli Eesti populaarseim partei taas Reformierakond, mille toetus on viimase kolme kuu jooksul järjekindlalt kasvanud, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.

Uuendatud: 10:30 
ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.