Eesti tee küberriikide tippu: küberkaitsjatest IT-juura hübriidtudengiteni ({{commentsTotal}})

Eesti on pärast 2007. aasta küberrünnakuid võtnud oma kübervõimekuse arendamiseks suuri samme.
Eesti on pärast 2007. aasta küberrünnakuid võtnud oma kübervõimekuse arendamiseks suuri samme. Autor/allikas: Creative Commons

Pärast 2007. aasta pronksiöö küberrünnakuid võttis Eesti riik omale kindla plaani taolist stsenaariumit tulevikus vältida ja hakkas igas võimalikus suunas arendama oma küberkaitsealast kompetentsi. Kuigi kõike seda, mida vahetult koostatud 2008.–2013. aasta küberjulgeoleku strateegia ette nägi, ära teha ei jõutud, on võtnud Eesti kümne aasta jooksul pärast aprillisündmusi piisavalt suuri samme, andes alust rääkida Eestist kui ühe õige küberriigi etalonnäitest.

  • 2008/2009 – Tallinna Tehnikaülikool hakkab välja koolitama küberkaitse spetsialiste

Tallinna Tehnikaülikooli peahoone. Autor: Postimees/Scanpix

Kümne mooduliga küberkaitse kursus avati Tallinna tehnikaülikoolis juba 2008. aastal. Aasta hiljem oli olemas juba terve õppekava, mis võttis õpilasi vastu. Praegu on küberkaitse-nimeline õppekava Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli ühendõppekava ning see meelitab ühtaegu ligi nii Eesti kui ka välismaa tudengeid – pooled tudengitest on pärit välismaalt.

 

  • 2008 – Eesti loob NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskuse

Aga süsteemne kübekaitsealane ülikooliprogramm ei ole ainus samm, mida Eesti võttis vahetult pärast pronksiöö küberrünnakuid. 2008. aastal loodi NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskus (CCDCOE). NATO CCDCOE on rahvusvaheline sõjaline organisatsioon, mille eesmärk on tõhustada haridus-, teadus- ja arendustegevuse kaudu NATO, selle liikmesriikide ning partnerite võimekust, koostööd ja informatsioonivahetust.

 

  • 2010 – Eesti kaitseliit asutab küberkaitse üksuse

Küberturvalisus, foto on illustratiivne Autor: Lee Jae-Won/Reuters/Scanpix

Kolm aastat pärast pronksiöö küberrünnakuid asutas Eesti kaitseliit küberkaitse üksuse, mis on vabatahtlik organiseeritud ühendus ja tegutseb kaitseministeeriumi alluvuses. Informaatikateadlane Ülo Jaaksoo käis küberkaitseliidu idee välja 2007. aastal peale aprillirahutusi. Ühenduse liikmed on peamiselt erinevate sektorite IT-spetsialistid, aga ka IT-oskustega patriootiliselt meelestatud inimesed. Nagu küberkaitse üksus oma eesmärgina ise sõnastab, on nende missioon kaitsta Eesti kõrgtehnoloogilist eluviisi, kaitstes informatsiooni taristut ja teostades seeläbi laiapõhjalise riigikaitse eesmärke.

 

  • 2014 – TTÜ loob küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse

2014. aastal loodi Tallinna Tehnikaülikooli küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskus, mille eesmärk on tõsta teadus-, arendustegevuse ning uuringute abil Eesti kompetentsi küberkaitse ja küberkriminalistika valdkonnas. Keskus teeb tihedat koostööd nii Eesti avaliku sektori (riigi infosüsteemide ameti, politsei- ja piirivalveameti ja Eesti kaitseväega) ning erasektoriga (sealhulgas Eesti infoturbefirmaga Clarified Security ja BHC Laboratory), samuti rahvusvaheliste partneritega.

 

  • 2015 – Tartu ülikool hakkab koolitama IT-õiguse tudengeid

Autor: Shutterstock

2015. aastal käivitas Tartu ülikooli õigusteaduskond täismahus ka IT-õiguse magistrikava, et tõhustada koostööd IT-spetsialistide ja juristide vahel – pool sellest programmist keskendub õigusalastele ja pool tehnoloogilistele teadmistele. Programmi looja Helen Eenmaa-Dimitrieva sõnul saavad juristid, kes räägivad arvutispetside keelt ja mõistavad infotehnoloogia võimalusi ja ka piiranguid, teha oma klientide nõustamisel palju paremat tööd ning samal ajal luua ka sellise õigusliku keskkonna, mis toetab tehnoloogia arengut.

Kõik kursused on ingliskeelsed ja selgitavad IT-õiguse tehnoloogilisi, juriidilisi ja poliitilisi aspekte. Aga lisaks akadeemilistele teadmistele on õppekava võtmesõna probleemide lahendamine reaalsetes olukordades. Näiteks tegelevad õpilased idufirmade nõustamisega – eelmisel aastal said õpilastelt ja õppejõududelt praktilist nõud 33 idufirmat.

Eelmisel aastal avati ka IT-õiguse doktoriprogramm – sel aastal oli kolmele saadaval kohale 10 kandidaati ja rohkem kui pooled neist tulid välismaalt. Siiski, Eenmaa-Dimitrieva hinnangul on konkurentsiolukorras Eesti õpilased tavaliselt rohkem kvalifitseeritud.

Toimetaja: Merit Maarits



Kaitseminister Jüri Luik ja EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini

25 Euroopa riiki käivitas ühise kaitsekoostöö

Esmaspäeval käivitas Euroopa Liit alalise struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO, mille kaudu hakkab 25 liikmesriiki tegema koostööd erinevates kaitseprojektides. Samuti panid liikmesriigid aluse Euroopa Kaitsefondile, millega panustab EL järgmisel eelarveperioodil kaitsevõime arendamisse kuni 10 miljardit eurot.

Nevesis
Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaali autahvel: aasta albumid 2017Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

Bitcoini kaevandamine ületab selle praeguse hinna juures paljude riikide aastast elektrienergia tarvet.

Kas bitcoin muudab planeedi hiiglaslikuks aurusaunaks?

Neljapäeva hommikul purustas kübervaluuta bitcoin järjekordse rekordi. Ühe mündi eest tuli välja käia 16 601 dollarit. Kui bitcoini väärtus peaks kasvama ka edaspidi samas tempos, tõotab sellest saada inimkonna üks kõige suuremaid saasteallikaid.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: