WHO leiab, et suhkrumaksu kõrval tuleks rakendada ka teisi meetmeid ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Magustatud jookide maks hakkab valitsuse plaanide põhjal kehtima juba tuleval aastal, kuid meetmed, mida maailma terviseorganisatsioon (WHO) soovitab rakendada koos maksuga, jäävad kaugesse tulevikku.

Läinud sügisel esitleti sotsiaalministeeriumis maailma terviseorganisatsiooni koostatud uuringut, mil moel võiks Eestis magustatud jookide tarbimist vähendada.

Tänaseks valitsuses kokku lepitud maksutõus ongi vaid üks võimalikest abinõudest. Nagu tõdetakse uuringu kokkuvõttes, aitavad kõik meetmed magustatud jookide tarbimist mõningal määral vähendada, aga samas need ka täiendavad üksteist. Ehk paremate tervisetulemuste nimel tuleks neid ka üheskoos kasutada.

Ühe olulise meetmena toodi esile toitumisinfo parem kuvamine. Praegused etiketid annavad küll päris täpse ülevaate sellest, kui palju eri toiteaineid joogi sees on, kuid inimestel on nendest numbritest keeruline välja lugeda, kuidas jook nende tervisele mõjub.

Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistikaosakonna nõunik Kristina Köhler ütleb, et riigiti kasutatakse väga erinevaid märgistusi, näiteks valgusfoori süsteemi, mis teeb inimesele valikute tegemise lihtsamaks.

"Rohelises raamatus on plaanis tulevikus koostada töörühm, kes hakkab vaatama täpsemalt üle ja arutama, millised nendest märgistustest võiks Eestis kasutusele võtta. Kuid eelduseks on toitainete profileerimine, ehk toidud tuleb jagada ära, millisest piirist näiteks soolasisalduse puhul on tegemist rohkem või vähem tervisliku tootega," selgitas Köhler.

Toitumise ja liikumise rohelist raamatut, mida Kristina Köhler mainib, esitleti samuti sügisel, kuid dokument, mis peaks paika panema vähemalt üldised terviseedendust puudutavad suunad, pole veel valitsuse heakskiitu saanud.

Mis aga puudutab toitaine profileerimist, siis et see on veel tegemata, ei saa magustatud jookidele seada ka reklaamipiiranguid. Ning ka see meede lükkub pigem tulevikku.

Kolmanda meetmena peab WHO oluliseks müügipiiranguid lasteasutustes, ning selle aasta jooksul hakataksegi uurima, missuguseid tooteid koolides müüakse, ning ühtlasi pannakse paika, mida võiks koolis müüa ja mida mitte.

"Sellel aastal tööd alustatakse. Loodetavasti lähiaastatel sellised piirangud hakkavad kehtima," märkis Köhler.

Neljanda meetmena, mis peaks magustatud jookide maksu kõrval rakenduma, toob WHO välja tõhusa toitumisalase teavituse. Kusjuures, nagu uuringust ilmneb, ei ole suurtest meediakampaaniatest kuigi palju kasu. Hoopis paremini töötavad personaalsed ja grupiviisilised nõustamised.

Ja viies WHO hinnangul vajalik meede oleks tervislike toiduainete subsideerimine, mis lihtsustatult tähendab seda, et juur- ja köögiviljade käibemaksu peaks alandama.

Veel valitsuse heakskiitu ootavasse rohelisse raamatusse on see meede jõudnud kui puu ja köögiviljade kättesaadavamaks muutmise analüüsimine.

Toimetaja: Priit Luts



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: