Leht: Eesti ja liitlased teatasid USA-le Trumpi meeskonna Vene-kontaktidest
Ajalehe Guardian andmetel edastasid Briti signaalluureasutus ja mitmed teiste liitlaste luureteenistused oma Washingtoni kolleegidele valimiste ajal informatsiooni Donald Trumpi kampaaniameeskonna liikmete ja Venemaa luurega seotud isikute kontaktide kohta. Ajalehe andmetel oli üheks selliseks liitlasriigiks ka Eesti.
Allikate kinnitusel märkas Briti signaalluureasutus Valitsusside Peakorter (Government Communications Headquarters ehk GCHQ) esimest korda kahtlast suhtlust Trumpiga seotud isikute ja väidetavate Vene luureagentide vahel 2015. aastal. See luureinformatsioon edastati rutiinse infovahetuse käigus ka Washingtoni kolleegidele.
Järgmise kuue kuu jooksul ehk 2016. aasta suveni märkasid sarnaseid kummalisi kontakte Trumpi lähiringi ja venelaste vahel ka teiste lääneriikide luureteenistused.
Ühe allika sõnul olid riigid, kes Washingtoni elektroonilisi luureandmeid (Signals intelligence ehk SIGINT) edastasid, näiteks Saksamaa, Eesti ja Poola. Sama tegi ka Austraalia, kes moodustab koos USA, Suurbritannia, Kanada ja Uus-Meremaa nn Five Eyes luurealase koostöövõrgustiku.
Teine allikas kinnitas, et sarnaseid andmeid edastasid ka Hollandi ja Prantsusmaa luureametnikud.
Ajalehe arusaamise kohaselt ei korraldanud GCHQ mitte kordagi jälgimisoperatsiooni Trumpi või tema kampaaniameeskonna vastu. Samuti polevat mitte kunagi ise seda informatsiooni proaktiivselt otsitud. Väidetavat suhtlust märgati juhuslikult ehk siis, kui rutiinselt jälgiti Venemaaga seotud luuresihtmärke. Kuude jooksul hakkasid luureagentuurid aga samade isikute puhul märkama teatavat seaduspära ning sellest tähelepanekust anti ka USA kolleegidele teada.
Allikad on Guardianile rääkinud, et Luure Keskagentuur (CIA) ja Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) reageerisid välismaiste kolleegide poolt edastatud informatsioonile küllaltki aeglaselt. Osaliselt oli see aga tingitud sellest, et USA seadused ei luba USA kodanikke ilma kohtu loata pealt kuulata.
Lõpuks aga olevat CIA tollane juht John Brennan veennud oma partnereid ning alustati ulatuslikku ametkondadevahelist uurimist. 2016. aasta augusti lõpus või septembri alguses korraldas Brennan kongressi mõlema koja juhtidele salajased briifingud, kus teatas, et CIA-l on tõendeid, et Kreml üritab aidata Trumpil valimisi võita.
FBI juht James Comey oli esialgu seisukohal, et Venemaa üritab oma sekkumisega lihtsalt segadust tekitada, kuid hiljem asus ta samuti seisukohale, et Venemaa infooperatsiooni eesmärk oli valimisi Trumpile soodsas suunas kallutada. Väidetavalt leidis tema meelemuutus aset pärast seda, kui justiitsministeeriumi erikohus andis loa uurida kahe panga osalemist Kremli infooperatsioonis ja jälgida ka üht USA kodanikku.
Nimetatud isikuks oli - nagu hiljem selgus - vabatahtlikult Trumpi meeskonnas välispoliitika nõunikuks olnud ja Kremli-meelseid avaldusi teinud energeetikakonsultant Carter Page. BBC andmetel toetus aga justiitsministeeriumi kohtutaotlus vihjele, mis oli saadud ühe Balti riigi luureteenistuselt. Väidetavalt oli selleks riigiks Eesti.
Page'i on nn Kremlingate'i jälginud eksperdid pidanud kõige kummalisemate Venemaa-seostega isikuks. Trumpi meeskond ja Valge Maja on temast hiljem avalikult lahti öelnud ja kinnitanud, et olulist rolli ta kampaanias ei mänginud. Väidetavalt oli vabatahtlikuna kampaaniaga liitunud Page üritanud väga aktiivselt Trumpi siseringi pääseda, see aga polevat õnnestunud. Seevastu võttis ta aga väga aktiivselt avalikkuses sõna ning esines Venemaa suhtes pooldavatae avaldustega, seda ka pärast seda, kui ta 2016. aasta septembris kampaaniameeskonna juurest lahkus. Valge Maja on praeguseks temalt lausa kohtu kaudu nõudnud, et ta lõpetaks justkui Trumpi meeskonna nimel avalduste tegemise.
Hiljuti ABC-ile intervjuud andes tunnistas Page, et Venemaa esindajatega vesteldes võis ta tõepoolest öelda midagi, Vene-vastaste sanktsioonide kaotamise kohta. CNN-ile aga keeldus ta selgitamast, kuidas ta täpsemalt Trumpi meeskonna juurde sattus.
Carter Page refuses to answer @jaketapper's question on who brought him to Trump's campaign https://t.co/4BulAWI7c3
— Daniella Diaz (@DaniellaMicaela) April 12, 2017
Manafort võttis end arvele välisriigi huvides tegutsenud lobistina
Kolmapäeval teatas Trumpi endise kampaaniajuhi Paul Manaforti esindaja, et Manafort võtab end justiitsministeeriumis arvele välisriigi huvides tegutseva lobistina.
Manafort astus selle sammu seoses lobitööga, mida ta tegi Ukraina endise presidendi Viktor Janukovitši huvides, vahendas Politico.
USA seaduste kohaselt peavad välisriigi huvides lobitöö tegijad end justiitsministeeriumis ametlikult arvele võtma.
Sama sammu tegi varem Trumpi esimene rahvusliku julgeolekunõunik Michael Flynn. Tema tegi lobitööd Türgi huvides ning lobitöö tegijana registreeris ta end alles pärast seda, kui ta julgeolekunõuniku kohalt lahkunud oli.
Trumpi administratsioonist tuli tal aga lahkuda seetõttu, et ta andis asepresident Mike Pence'ile valet või ebapiisavat informatsiooni, mis puudutas tema vestlusi Vene suursaadiku Sergei Kisljakiga. Viimase puhul on oluline rõhutada, et ametist lahkumise põhjuseks sai just Pence'ile valetamine, mitte aga Vene suursaadikuga rääkimine ise.
Nii Page, Manafort kui ka Flynn on aja jooksul pälvinud kriitikat väidetavate Venemaa-seoste tõttu. Kui Manafort ja Page lahkusid kampaaniameeskonna juurest juba 2016. aasta suve lõpus või septembris, siis erukindral Flynnil õnnestus ka Valgesse Majja jõuda.
Kõik kolm meest pakuvad ka huvi kongressi luurekomiteedele, kus viiakse läbi juurdlust Venemaa sekkumise asjus. Kusjuures Flynn olevat nõudnud, et talle tagataks tunnistuste andmise eest puutumatus võimalike süüdistuste eest.
Toimetaja: Laur Viirand