Tõejärgsuse konverents: nii tõde kui alternatiivne fakt on konstruktsioonid
Kas ühiskonnas on toimunud kultuuriline nihe seni mõistetud tõest "uute tõdede" poole? Miks see on toimunud? Ja kas seda olukorda annaks lahendada näiteks ühiskondliku leppega? Neil ja mitmetel teistel teemadel arutati tõejärgse ajastu teemalisel sotsioloogiakonverentsil.
Sotsioloogiaüliõpilaste liit kutsus kokku sotsioloogid, ajakirjanikud ja politoloogid, et arutada, milles seisneb tõejärgne ajastu. Siin on lühikokkuvõtted ettekannetest.
"Kuidas Tõde ära tunda?" Mare Ainsaar, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Tartu ülikoolis
Mare Ainsaare ettekanne kandis pealkirja "Kuidas tõde ära tunda?". Oma ettekandes tõi ta välja teatud tehnikad, kuidas alternatiivseid fake või libauudiseid vahendatakse ning samuti ka üheksa tehnikat, kuidas tõde otsida ja ära tunda.
Üheksa eksitamise tehnikat:
- Väida valet, mida räigem, seda parem, sest levib kiiremini.
- Räige pealkirja või sisuga info kinnitub mäludes paremini.
- Pori ei jää külge, aga määrib.
- Mimikri: teeskle, et oled usaldusväärse allika sarnane, näiteks kasuta mõne teadusorganisatsiooniga sarnanevat nime.
- Kasuta justkui samasuguseid võtteid – näiteks väida, et kasutad teadusmeetodeid, vaid vähesed saavad aru.
- Võida sõpru naiivsete inimeste seas ja kaasa tuntud nimesid. Postita pealtnäha usaldusväärset, aga vale infot – 80% tõde, 20% valet.
- Avalda ja levita vaid sulle sobivat infot.
- Levita lauavalet.
- Teaduslik inforünnak.
Kuidas aga tõde üles leida? Sellegi kohta tõi Mare Ainsaar välja loetelu erinevatest tehnikatest.
Üheksa tõe otsimise tehnikat:
- Otsi üles algallikas, kust konkreetne info pärineb.
- Kes on info vahendaja allikas?
- Usaldada või mitte usaldada?
- Kontrolli sõnumi terviklikkust, sh pealkirja.
- Mis oli looja motivatsioon, näiteks kes rahastab seda uuringut või infot?
- Kontrolli meetodeid. Rakenda allikakriitikat, mis aga nõuab omakorda teadmisi ja oskusi.
- Kasuta ekspertide abi.
- Kontrolli aega ehk kas info või andmestik võib olla avaldatud väga ammu.
- Nali ja satiir, mis on seotud kultuuriga vajab eraldi mõistmist ja mõtestamist.
Mare Ainsaar toob välja, et valede leviku takistamiseks on vaja kaht asja: kodanikujulgust ning ühiskondlikku kokkulepet tõe ja eetika osas.
Soovitame lugeda pikemat ülevaadet Mare Ainsaare ettekandest.
"Tõde, faktid või õiglus – mis on ajakirjanduse põhiülesanne?" Rain Kooli, ERRi arvamustoimetaja
Mille kohta käivad järgmised definitsioonid?
- Tegelik(ud) asjaolu(d), asjade tegelik seis, see, mis vastab tegelikkusele ja on tõsi.
- Mõte, väide, vaade vms., mis inimkonna teadmiste ja kogemuste põhjal vastab tegelikkusele ja faktidele.
- Veendumus(ed) v. arusaam(ad), millest keegi juhindub; mingil ajal v. ajajärgul kehtiv arusaam.
- Üldlevinud arusaam v. seisukoht; seda väljendav väide.
- Õigsus, paikapidavus.
Need kõik on "Eesti keele seletava sõnaraamatu" kohaselt sõna "tõde" tähendused. ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli osutab asjaolule, et nende viie seletuse kohaselt on sõna "tõde" tähendus hägune.
Õiglus:
Asjade seis, olukord, mille puhul igaüks saab selle, mis talle kuulub (definitsioon "Eesti keele seletavas sõnaraamatus").
Absoluudini viiv õigluse püüdlemine on võimatu või viib mitte kuigi arukate lahendusteni, näiteks tasub ehk meenutada kuningas Saalomoni otsust või mistahes saalomonlikku otsust, mida on ka tõe ja õigluse lõplikkust otsimine.
Nicolas Poussini maal "Saalomoni kohtuotsus" Louvre'is kujutab piiblitsistaati: "Raiuge elus laps pooleks ja andke üks pool ühele ja teine pool teisele!"
Lootusetus olukorras kus püütakse leida, mis on tõde ja mis õiglus, tasub hoopis leida tasakaal sõna juures fakt. "Eesti keele seletava sõnaraamatu" kohaselt on fakt:
see, mis tõesti on toimunud v. eksisteerinud, mis tõesti toimub v. eksisteerib, tõsiasi, tõik.
Rain Kooli selgitas erinevust ajakirjanduse ja meedia vahel. Jätkates küsis ta, mis on ajakirjanduslik mõjukus?
"Mis on ühist kärbsel ja ministril? Mõlemat saab tappa ajalehega," tõi Kooli näite. Möödunud aasta mõjukaimaks tunnistatud uuriva ajakirjanduse preemia pälvinud loo pinnalt arutledes küsis Kooli: "Kas ministri kitsejuust oli Eesti ühiskonnas kõige põletavam probleem, mis lahendamist vajas?"
Kui võrrelda neid Watergate’i afääri või katoliku preestrite pedofiiliajuhtumite paljastamisega, ei tundu see uuriva ajakirjanduse kohalt kõige mõjukam.
Analüüsides ajakirjanduse rolli ajakirjanduseetika koodeksi kaudu, tõi Rain Kooli välja üksjagu kitsaskohti, mis ei lähe kokku tänapäeva ajakirjanduslike tööpraktikatega.
Tsiteerides ajakirjandusõppe loojat Juhan Peeglit, ütles Rain Kooli, et tolle tõdemus – ajakirjanik võib olla, kuid inimene peab olema – peab tänapäeval paika küll kajastatavatele kannatuste põhjustamata jätmise suhtes, kuid faktitruuduse mõttes tuleb maailmapildi, religiooni ja poliitiliste eelistuste taolised inimlikud mõjutegurid jätta kõrvale ning keskenduda sellele, kuidas olla ajakirjanik: faktikeskne, kallutamata ja tasakaalustatud.
Rain Kooli meediakriitilist ülevaadet ajakirjanduseetika järgimisest ning vastuoludest tööpraktikas soovitame vaadata järele videost.
"Kust tuleb ajakirjanduse sisu?" Barbi Pilvre, Tallinna ülikooli ajakirjandusõppejõud
Tallinna ülikooli ajakirjandusõppejõud Barbi Pilvre tõi välja, et arusaam, nagu uudistekst võiks kajastada reaalsust täiesti tasakaalustatult ja objektiivselt, on iganenud ega olegi kunagi täielikult tõele vastanud.
Vaatamata kõige siiramatele tõepüüdlustele on ajakirjanduse sisu ja tõe mõiste olemuslikult alati seotud olnud. Fakt on diskursus ehk tõlgendus millestki. Ajakirjanduses valatakse fakt enamasti uudise žanri.
Barbi Pilvre tuletas meelde, et uudis on tekstižanr, nii nagu seda on ka haiku, novell või mistahes teine info tekstiks korrastamise liik ehk žanr. Uudis on seega konstruktsioon, milles lõplikku tasakaalustatust ja objektiivsust ei olegi võimalik saavutada.
Uudis on aga ajakirjandusžanritest see, millele ehitatakse üles kogu faktipõhine ajakirjandus, kuivõrd see on kõige taotluslikumalt reaalsuse kajastamise norm.
Eeldus, et meedia peaks reaalsust peegeldama otseselt ja proportsionaalselt, on küsitav, tsiteeris Pilvre meediateoreetikut Denis McQuaili.
"Faktid, kriitika ja tõejärgsed faktid" Mikko Lagerspetz, sotsioloog
Mikko Lagerspetz esitas oma ettekandes neli küsimust, milles arutles selles üle, miks on poliitika ja tõe vahelised mängureeglid muutunud? Kas "alternatiivsete faktide" asemele on võimalik tuua teaduslikult tõestatud faktid ning kas viimased on esimestest kuidagi paremad.
Alternatiivsete faktide ja tõejärgsusega seotud teema on teoreetiline, kuid see on üsna paljus ka tunnetusteoreetiline, tõdes Lagerspetz. Sellest lähtuvalt esitas ta oma ettekandes neli küsimus ja andis neile ka vastused. Need küsimused olid:
- Miks on poliitika ja tõe vahelised mängureeglid muutunud?
- Kas tegemist on meie kultuuri üldisema muutusega?
- Kas tõde polegi võimalik määrata?
- Kuidas orienteeruda olukorras, kus kättesaadav informatsioon on vastuoluline?
Kõigile neile küsimustele saab vastuse Mikko Lagerspetzi ettekande ülevaateartiklis.
Konverentsi võttis kokku paneeldiskussioon, mida modereeris teadusajakirjanik Arko Olesk. Paneelis arutlesid politoloog Tõnis Saarts, Praxise riigivalitsemise analüütik Jane Matt, ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli ning ajakirjandusõppejõud ja ajakirjanik Marju Himma.