Tõejärgsuse konverents: nii tõde kui alternatiivne fakt on konstruktsioonid ({{commentsTotal}})

{{1492191720000 | amCalendar}}

Kas ühiskonnas on toimunud kultuuriline nihe seni mõistetud tõest "uute tõdede" poole? Miks see on toimunud? Ja kas seda olukorda annaks lahendada näiteks ühiskondliku leppega? Neil ja mitmetel teistel teemadel arutati tõejärgse ajastu teemalisel sotsioloogiakonverentsil.

Sotsioloogiaüliõpilaste liit kutsus kokku sotsioloogid, ajakirjanikud ja politoloogid, et arutada, milles seisneb tõejärgne ajastu. Siin on lühikokkuvõtted ettekannetest.

"Kuidas Tõde ära tunda?" Mare Ainsaar, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Tartu ülikoolis

Mare Ainsaare ettekanne kandis pealkirja "Kuidas tõde ära tunda?". Oma ettekandes tõi ta välja teatud tehnikad, kuidas alternatiivseid fake või libauudiseid vahendatakse ning samuti ka üheksa tehnikat, kuidas tõde otsida ja ära tunda.

Üheksa eksitamise tehnikat:

  1. Väida valet, mida räigem, seda parem, sest levib kiiremini.
  2. Räige pealkirja või sisuga info kinnitub mäludes paremini.
  3. Pori ei jää külge, aga määrib.
  4. Mimikri: teeskle, et oled usaldusväärse allika sarnane, näiteks kasuta mõne teadusorganisatsiooniga sarnanevat nime.
  5. Kasuta justkui samasuguseid võtteid – näiteks väida, et kasutad teadusmeetodeid, vaid vähesed saavad aru.
  6. Võida sõpru naiivsete inimeste seas ja kaasa tuntud nimesid. Postita pealtnäha usaldusväärset, aga vale infot – 80% tõde, 20% valet.
  7. Avalda ja levita vaid sulle sobivat infot.
  8. Levita lauavalet.
  9. Teaduslik inforünnak.

Kuidas aga tõde üles leida? Sellegi kohta tõi Mare Ainsaar välja loetelu erinevatest tehnikatest.

Üheksa tõe otsimise tehnikat:

  1. Otsi üles algallikas, kust konkreetne info pärineb.
  2. Kes on info vahendaja allikas?
  3. Usaldada või mitte usaldada?
  4. Kontrolli sõnumi terviklikkust, sh pealkirja.
  5. Mis oli looja motivatsioon, näiteks kes rahastab seda uuringut või infot?
  6. Kontrolli meetodeid. Rakenda allikakriitikat, mis aga nõuab omakorda teadmisi ja oskusi.
  7. Kasuta ekspertide abi.
  8. Kontrolli aega ehk kas info või andmestik võib olla avaldatud väga ammu.
  9. Nali ja satiir, mis on seotud kultuuriga vajab eraldi mõistmist ja mõtestamist.

Mare Ainsaar toob välja, et valede leviku takistamiseks on vaja kaht asja: kodanikujulgust ning ühiskondlikku kokkulepet tõe ja eetika osas.

Soovitame lugeda pikemat ülevaadet Mare Ainsaare ettekandest.

"Tõde, faktid või õiglus – mis on ajakirjanduse põhiülesanne?" Rain Kooli, ERRi arvamustoimetaja

Mille kohta käivad järgmised definitsioonid?

  1. Tegelik(ud) asjaolu(d), asjade tegelik seis, see, mis vastab tegelikkusele ja on tõsi.
  2. Mõte, väide, vaade vms., mis inimkonna teadmiste ja kogemuste põhjal vastab tegelikkusele ja faktidele.
  3. Veendumus(ed) v. arusaam(ad), millest keegi juhindub; mingil ajal v. ajajärgul kehtiv arusaam.
  4. Üldlevinud arusaam v. seisukoht; seda väljendav väide.
  5. Õigsus, paikapidavus.

Need kõik on "Eesti keele seletava sõnaraamatu" kohaselt sõna "tõde" tähendused. ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli osutab asjaolule, et nende viie seletuse kohaselt on sõna "tõde" tähendus hägune.

Õiglus:

Asjade seis, olukord, mille puhul igaüks saab selle, mis talle kuulub (definitsioon "Eesti keele seletavas sõnaraamatus").

Absoluudini viiv õigluse püüdlemine on võimatu või viib mitte kuigi arukate lahendusteni, näiteks tasub ehk meenutada kuningas Saalomoni otsust või mistahes saalomonlikku otsust, mida on ka tõe ja õigluse lõplikkust otsimine.

Nicolas Poussini maal "Saalomoni kohtuotsus" Louvre'is kujutab piiblitsistaati: "Raiuge elus laps pooleks ja andke üks pool ühele ja teine pool teisele!"

Lootusetus olukorras kus püütakse leida, mis on tõde ja mis õiglus, tasub hoopis leida tasakaal sõna juures fakt. "Eesti keele seletava sõnaraamatu" kohaselt on fakt:

see, mis tõesti on toimunud v. eksisteerinud, mis tõesti toimub v. eksisteerib, tõsiasi, tõik.

Rain Kooli selgitas erinevust ajakirjanduse ja meedia vahel. Jätkates küsis ta, mis on ajakirjanduslik mõjukus?

"Mis on ühist kärbsel ja ministril? Mõlemat saab tappa ajalehega," tõi Kooli näite. Möödunud aasta mõjukaimaks tunnistatud uuriva ajakirjanduse preemia pälvinud loo pinnalt arutledes küsis Kooli: "Kas ministri kitsejuust oli Eesti ühiskonnas kõige põletavam probleem, mis lahendamist vajas?"

Kui võrrelda neid Watergate’i afääri või katoliku preestrite pedofiiliajuhtumite paljastamisega, ei tundu see uuriva ajakirjanduse kohalt kõige mõjukam.

Analüüsides ajakirjanduse rolli ajakirjanduseetika koodeksi kaudu, tõi Rain Kooli välja üksjagu kitsaskohti, mis ei lähe kokku tänapäeva ajakirjanduslike tööpraktikatega.

Tsiteerides ajakirjandusõppe loojat Juhan Peeglit, ütles Rain Kooli, et tolle tõdemus – ajakirjanik võib olla, kuid inimene peab olema – peab tänapäeval paika küll kajastatavatele kannatuste põhjustamata jätmise suhtes, kuid faktitruuduse mõttes tuleb maailmapildi, religiooni ja poliitiliste eelistuste taolised inimlikud mõjutegurid jätta kõrvale ning keskenduda sellele, kuidas olla ajakirjanik: faktikeskne, kallutamata ja tasakaalustatud.

Rain Kooli meediakriitilist ülevaadet ajakirjanduseetika järgimisest ning vastuoludest tööpraktikas soovitame vaadata järele videost.  

"Kust tuleb ajakirjanduse sisu?" Barbi Pilvre, Tallinna ülikooli ajakirjandusõppejõud

Tallinna ülikooli ajakirjandusõppejõud Barbi Pilvre tõi välja, et arusaam, nagu uudistekst võiks kajastada reaalsust täiesti tasakaalustatult ja objektiivselt, on iganenud ega olegi kunagi täielikult tõele vastanud.

Vaatamata kõige siiramatele tõepüüdlustele on ajakirjanduse sisu ja tõe mõiste olemuslikult alati seotud olnud. Fakt on diskursus ehk tõlgendus millestki. Ajakirjanduses valatakse fakt enamasti uudise žanri.

Barbi Pilvre tuletas meelde, et uudis on tekstižanr, nii nagu seda on ka haiku, novell või mistahes teine info tekstiks korrastamise liik ehk žanr. Uudis on seega konstruktsioon, milles lõplikku tasakaalustatust ja objektiivsust ei olegi võimalik saavutada.

Uudis on aga ajakirjandusžanritest see, millele ehitatakse üles kogu faktipõhine ajakirjandus, kuivõrd see on kõige taotluslikumalt reaalsuse kajastamise norm.

Eeldus, et meedia peaks reaalsust peegeldama otseselt ja proportsionaalselt, on küsitav, tsiteeris Pilvre meediateoreetikut Denis McQuaili.

"Faktid, kriitika ja tõejärgsed faktid" Mikko Lagerspetz, sotsioloog

Mikko Lagerspetz esitas oma ettekandes neli küsimust, milles arutles selles üle, miks on poliitika ja tõe vahelised mängureeglid muutunud? Kas "alternatiivsete faktide" asemele on võimalik tuua teaduslikult tõestatud faktid ning kas viimased on esimestest kuidagi paremad. 

Alternatiivsete faktide ja tõejärgsusega seotud teema on teoreetiline, kuid see on üsna paljus ka tunnetusteoreetiline, tõdes Lagerspetz. Sellest lähtuvalt esitas ta oma ettekandes neli küsimus ja andis neile ka vastused. Need küsimused olid:

  1. Miks on poliitika ja tõe vahelised mängureeglid muutunud?
  2. Kas tegemist on meie kultuuri üldisema muutusega?
  3. Kas tõde polegi võimalik määrata?
  4. Kuidas orienteeruda olukorras, kus kättesaadav informatsioon on vastuoluline?

Kõigile neile küsimustele saab vastuse Mikko Lagerspetzi ettekande ülevaateartiklis.

 

Konverentsi võttis kokku paneeldiskussioon, mida modereeris teadusajakirjanik Arko Olesk. Paneelis arutlesid politoloog Tõnis Saarts, Praxise riigivalitsemise analüütik Jane Matt, ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli ning ajakirjandusõppejõud ja ajakirjanik Marju Himma.



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: