Rakvere Tark Maja läheb pankrotti, EAS nõuab 2,6 miljonit eurot ({{commentsTotal}})

{{1492405200000 | amCalendar}}

Reedel kuulutatakse välja Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuse pankrotimenetluse otsus. EAS-ilt 3,3 miljonit eurot toetust saanud sihtasutus Virumaa Kompetentsikeskus sai tegutseda veidi üle aasta. EAS nõuab toetusest tagasi 2,6 miljonit eurot.

Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuse fookuseks on intelligentse hoone tehnoloogiad. Hooneautomaatika valdkonnas ainulaadne katsekeskkond kogub ja salvestab infot niinimetatud nullenergia hoone halduse ja toimimise kohta. Nutika hoone valmimist toetas ka Rakvere linn 1,8 miljoni euroga, aga teadustegevust Targas Majas enne pankrotiavaldust toimuda ei jõudnudki, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Päris kindlasti masendab see, et pärssinud on kompententsikeskuse mittetoimine tõsiselt neid eesmärke, mida kunagi sai seatud. Ja täna võiks olla siin oluliselt palju rohkem seda sama teadustööd, uurimisi, projektide tegemisi. Väga palju on täna tühja ruumi," kommenteeris Rakvere abilinnapea linnapea ülesannetes Rainer Miltop.

Kompetentsikeskus ehitati Rakvere linna kinnistule hoonestusõigusega 2025. aastani. Ka täna on Rakvere linnavalitsus hoones rentnik ning on kompetentsikeskuse pankrotiavaldusest veebruari lõpus ka hoonet hallanud.

Eesti Päevalehe väide, et "Targa Maja omanik läks pankrotti sisuliselt kommunaalvõlgade pärast, mida oli kokku veidi üle 25 000 euro", ei pea pankrotihalduri sõnul siiski paika.

"Pigem mõned väiksed maksmata arved ja siin ilmselt on see kuidagi läinud, et oli tegelikult üks panga nõue, mis oli vist suurusjärk 21 000. Pankrot nagu pankrot ikka - vara tuleb ära müüa pankrotimenetluses, võlausaldajad esitavad oma nõuded, nõuded tuleb kaitsta ja siis pärast seda jaotada võlg võlausaldajate vahel - see mida on jaotada vara müügist," selgitas ajutine pankrotihaldur Martin Krupp.

Pangalaenu võttis sihtasutus jooksvate kulude, näiteks kahe töötaja palkade katteks. Pankrotiavalduses tuuakse välja, et igakuised kulud ületasid tulusid enam kui kahekordselt. Edasiste äriplaanis toodud eesmärkide täitmine jäi aga selle taha, et teadustegevuse tegemiseks ei antud EAS-ist pärast esimese rahastusetapi lõppu enam raha.

"Meie rahastust ei saanud, kuigi me tegime korraliku strateegia edasistest tegevustest ja rahataotlus oli ka ja meile siis vastati - ei rahuldatud - öeldi, et meil puudub kohapealne teaduspotentsiaal. Aga tegelikult meie rahataotlus oligi suunatud sinna, et see teaduspotentsiaal ja -võimekus siia sisse osta," märkis SA Virumaa Kompetentsikeskus nõukogu esimees Urmas Tamm.

Suurimaks Virumaa Kompetentsikeskuse võlausaldajaks on EAS 2,6 miljoni eurose nõudega, mis on suurim EAS-i ajaloos. Targa Maja kompetentsikeskuse projekti sisulises pooles EAS vigu ei näe. Nende sõnul hakkasid probleemid lahti hargnema alles 2016. aasta sügisel pärast EAS-i siseauditit.

"Äriplaanil ei olnud tegelikult mitte midagi viga, lihtsalt äriplaani ei viidud ellu sellisena, nagu seda paberil kirjutati. Meie poolt kätte saadud andmetel tegelikult kompetentsikeskuse tegevus suri sügisel välja, nii et ütleme, see ei vasta üle kolme miljonilisele panusele, mis on sellesse üritusse pandud toetuse näol. Lõviosa EAS-i tagasinõudest ongi põhjustatud sellest, et toetuse saaja ei täida seda nõuet, et kompetentsikeskus peaks tegutsema ka viis aastat pärast projekti lõppemist," lausus EAS-i juhatuse liige Indrek Kaju.



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: