Hansson: väike puudujääk tekitaks probleeme pikaajalisele majanduskasvule
Eesti Panga president Ardo Hansson ütles, et väike eelarvedefitsiit tekitaks praegu Eestis probleeme pikaajalisele majanduskasvule. Eestile sobib tema hinnangul konservatiivsem eelarvepoliitika.
Eesti Panga president Ardo Hansson vastas esmaspäeval riigikogu ees Vabaerakonna saadikute küsimusele riigieelarve defitsiiti lubamise kohta.
Saadikud esitasid keskpanga presidendile arupärimise, kas ja millist nõu ta soovib anda peaministrile ja rahandusministrile seoses valitsuse otsusega riigieelarve defitsiiti lasta.
"Ma arvan, et Eestis tekitaks väike puudujääk praegu probleeme pikaajalisele majanduskasvule, kuid ei tekitaks lähiajal probleeme eelarve jätkusuutlikkusele, sest riigivõlg on meil väike," ütles Hansson. Ta rõhutas, et Eestile on sobilik Euroopast pisut rangem eelarvepoliitika ja suuremad reservid.
Hansson selgitas, et Eestis on vananev ühiskond, euroraha tulevikus vähem kui praegu ja seetõttu oleks vaja pigem natuke rangemalt läheneda.
"Tegelikult võiks öelda, et Euroopa Liidu abirahade kasutamise tõttu - need moodustavad umbes 2,4 protsendi SKT-st viimase viie aasta jooksul - oleme sisuliselt korralikult puudujäägis," ütles Hansson.
Ta märkis, et kuna tegemist on toetustega, siis me ei arvesta neid. Ta selgitas, et need ei tekita võlga, aga stimuleerivad ja mõjutavad meie majanduse käekäiku ja me oleme mingil määral nende kulutamisega harjunud.
"Me teame, et eelarve koostamine muutub edaspidi raskemaks, Euroopa Liidu abirahad vähenevad ja vananeb rahvastik. Euroopas on hoiatavaid näiteid, kus eelarve miinimumnõuetest saab ajapikku tavapärane käitumine, mis tekitab majanduses raskusi. Nii et siin on rohkem libedale teele asumise risk kui see, et 0,5 protsenti iseenesest hakkaks väga palju mõjutama lühemas perspektiivis," rääkis Hansson.
Hansson ütles, et keskpank mõistab valitsuse soovi lisada põhimõttele, et eelarve oleks tasakaalus, pisut paindlikkust. Hanssoni sõnul näeb ta praegu probleemina seda, et konkreetne ettepanek lisab päris palju paindlikkust moel, mida tema nimetab oportunistlikuks. Seda põhjusel, et riigieelarve baasseadus peaks looma kindlustunnet kaugemasse tulevikku ja hoidma valitsusi lühiajalistest ahvatlustest eemale, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Praegune majandusseis meie arvates ei õigusta lisanõudluse pakkumist valitsuse poolt ja me arvame, et tekitaks pigem pikaajalist kahju. Esiteks, praegu ei ole eriolukord, me ei ole sügavas majanduslanguses, tegelikult meie majandusnäitajad on küllaltki tasakaalu lähedal. Viimastel aastatel on Eesti keskmine palk kasvanud umbes 6-7, võib-olla isegi rohkem protsenti aastas ja kui see palgakasv on liiga kiire, kui kulud kasvavad ja tulud ei kasva, siis ettevõtete kasumlikkus kannatab. Varem või hiljem nad hakkavad vähem investeerima, mõned panevad oma poe kinni ja kolivad minema. Kokkuvõttes ma arvan, see hakkab pärssima meie pikaajalist majanduskasvu," selgitas ta.
Vastavalt Eesti Panga seadusele annab Eesti Pank valitsusele nõu majanduspoliitilistes küsimustes ja valitsus ei langeta olulisi majanduspoliitilisi otsuseid keskpanga seisukohta ära kuulamata.
Toimetaja: Merili Nael