Aprillis kasvas EKRE ja langes Reformierakonna toetus ({{commentsTotal}})

{{1492419600000 | amCalendar}}

Aprillis kasvas kuu varasemaga võrreldes enim toetus Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale (EKRE) ja langes Reformierakonnale, selgus rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i 1005 vastajaga üle-eestilisest küsitlusest.

Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks EKRE-le oma hääle 13 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. EKRE toetus kasvas märtsiga võrreldes viie protsendipunkti võrra ja see tõstis nad erakondade populaarsusedetabelis kolmandale kohale.

Sama palju kui kasvas EKRE toetus langes aprillis Reformierakonna toetus. Reformierakonnale lubas anda oma hääle 20 protsenti vastanutest ehk viie protsendipunkti võrra vähem kui märtsis.

Jätkuvalt populaarseim erakond on Keskerakond 30-protsendise toetusega. Märtsis oli Keskerakonna toetus olnud 29 protsenti.

Kuigi Sotsiaaldemokraatlik Erakond säilitas märtsikuise 11-protsendise toetuse ka aprillis, langesid nad EKRE toetuse suure tõusu tõttu erakondade populaarsuse pingereas neljandale kohale.

IRL-i toetus kasvas kaheksale protsendile, millega neil õnnestus mööda tõusta Vabaerakonnast.

Vabaerakonna toetus oli aprillis sarnaselt märtsile seitse protsenti ja sellega langesid nad parlamendiparteidest viimasele kohale.

Parlamendivälistest erakondadest kogus aprillis suurima, kaheprotsendise toetuse Eestimaa Rohelised.

Valitsuskoalitsiooni moodustavate Keskerakonna, SDE ja IRL-i summaarne toetus oli aprillis 49 protsenti. Opositsioonilisi Reformierakonda, EKRE-t ja Vabaerakonda pooldas 40 protsenti.

 

Turu-uuringute AS küsitles 28. märtsist 10. aprillini ERR-i uudistetoimetuse tellimusel 1005 inimest nende kodudes. Uuringutulemustes on esitatud nende inimeste arvamused, kes omasid poliitilist eelistust, mis muudab valimistulemused võrreldavaks riigikogu valimiste olukorraga. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10 protsenti.

Keskpäeval kommenteerisid uuringu tulemusi uuringujuht Juhan Kivirähk, ERR-i uudistetoimetuse juht Urmet Kook ja veebiuudiste juht Anvar Samost:



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: