Rain Kooli: NATO ja sultaniriik ({{commentsTotal}})

Olud, milles NATO 1952. aastal Türgi vastu võttis, on üsna põhjalikult muutunud. Järgmine NATO ees seisev suur küsimus ongi, kas ja kuidas olude muutusega kaasas käia, leiab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio päevakommentaaris.

Türgi liitus NATOga 1952. aastal, kolm aastat pärast selle loomist ning seitse aastat pärast üheparteisüsteemi lõppemist ja riigi liitumist ÜROga. Viimase egiidi all oli Türgi võtnud osa ka Korea sõjast.

NATO – ja eelkõige selle kandva jõu USA – jaoks sai Türgist müür Nõukogude Liidu ja üleilmse kommunismi idee pealetungi vastu. Valitsevast usundist islamist, Küprose konfliktist ja vastuolulisusest välispoliitikas hoolimata on Türgi kõik need NATOsse kuulutud 65 aastat olnud oluline liitlane, kes on ka pärast kommunismi põrmu varisemist osalenud mitmes kaitsealliansi ühisoperatsioonis.

Eile korraldatud Türgi rahvahääletus sunnib aga küsima, kas pea 70 aasta vanune NATO pole osaliselt ajale jalgu jäänud.

Rahvahääletuse tulemus – mille „ei“ hääletanud on juba vaidlustanud – oli napim, kui president Erdoganile meeldinuks, kuid sellest piisas. Türgist saab sisuliselt sultaniriik, mille riigipeal on äärmiselt laialdased ainuisikulised volitused nii sise-, välis- kui ka turvalisuspoliitikas.

Ning ei, võrdluseks ei sobi Prantsusmaa või USA taoliselt presidentaalsed demokraatiad. Rääkimata sellest, et Türgis ei ole viimaste aastate repressioonide tulemusena ajakirjandusvabadust ega täiesti ausaid valimisi, kus kõigil osalistel oleks vabad võimalused, puuduvad riigi seadusandlikku ja kohtusüsteemi viimasel ajal tabanud „puhastuste“ tõttu ka need kontrolli- ja pidurdusmehhanismid, mis hoiavad ära Lääne presidentaalsete vabariikide libisemise isevalitsejalikeks.

Ühe teise, tuntuma gruusia perekonna võsu jälgedes kõndiv Erdogan lükkas eilse rahvahääletuse tulemusega väga pikaks ajaks (kui mitte alatiseks) tulevikku Türgi lähenemise Euroopa Liidule, mis on viimase aja Vene välispoliitika huvides. Kuid veelgi olulisem on küsimus, millist arengut võib ühelt oma liikmesriigilt oodata NATO ja kui kaugele sobimatuid arenguid taluda võib.

Tõsi, kaitsealliansiga 1999. aastal liitunud Poolas ja Ungaris pole samuti demokraatia tervisega kõik hästi, kuid Türgi on teel ühelt poolt isevalitsejalikkusele ja teisalt sisemisele lõhenemisele palju kaugemal kui eelmainitud.

Ning kaks tahku on samuti olulised. Esiteks on Türgi ühiskond pärast Teist maailmasõda olnud rõhutatult ilmalik, nüüd aga sammub vastne sultan üha enam ka islami vaka alt välja päästmise teed. Teiseks – nagu näitas ka mullune riigipöördekatse – pole türklased läänelikult alalhoidlikud, vaid valmis vajaduse korral asju ajama ka surmani mineva vägivallaga.

Olud, milles NATO 1952. aastal Türgi vastu võttis, on üsna põhjalikult muutunud. Järgmine NATO ees seisev suur küsimus ongi, kas ja kuidas olude muutusega kaasas käia.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.
Macron otsib EL-i tööturu reformi plaanile Kesk- ja Ida-Euroopast toetust

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles kolmapäeval, et Euroopa Liidu reeglid, mis puudutavad lähetatud töötajaid, tekitavad rikkamates liikmesriikides ebaõiglast konkurentsi.

"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.