Rain Kooli: NATO ja sultaniriik ({{commentsTotal}})

Olud, milles NATO 1952. aastal Türgi vastu võttis, on üsna põhjalikult muutunud. Järgmine NATO ees seisev suur küsimus ongi, kas ja kuidas olude muutusega kaasas käia, leiab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio päevakommentaaris.

Türgi liitus NATOga 1952. aastal, kolm aastat pärast selle loomist ning seitse aastat pärast üheparteisüsteemi lõppemist ja riigi liitumist ÜROga. Viimase egiidi all oli Türgi võtnud osa ka Korea sõjast.

NATO – ja eelkõige selle kandva jõu USA – jaoks sai Türgist müür Nõukogude Liidu ja üleilmse kommunismi idee pealetungi vastu. Valitsevast usundist islamist, Küprose konfliktist ja vastuolulisusest välispoliitikas hoolimata on Türgi kõik need NATOsse kuulutud 65 aastat olnud oluline liitlane, kes on ka pärast kommunismi põrmu varisemist osalenud mitmes kaitsealliansi ühisoperatsioonis.

Eile korraldatud Türgi rahvahääletus sunnib aga küsima, kas pea 70 aasta vanune NATO pole osaliselt ajale jalgu jäänud.

Rahvahääletuse tulemus – mille „ei“ hääletanud on juba vaidlustanud – oli napim, kui president Erdoganile meeldinuks, kuid sellest piisas. Türgist saab sisuliselt sultaniriik, mille riigipeal on äärmiselt laialdased ainuisikulised volitused nii sise-, välis- kui ka turvalisuspoliitikas.

Ning ei, võrdluseks ei sobi Prantsusmaa või USA taoliselt presidentaalsed demokraatiad. Rääkimata sellest, et Türgis ei ole viimaste aastate repressioonide tulemusena ajakirjandusvabadust ega täiesti ausaid valimisi, kus kõigil osalistel oleks vabad võimalused, puuduvad riigi seadusandlikku ja kohtusüsteemi viimasel ajal tabanud „puhastuste“ tõttu ka need kontrolli- ja pidurdusmehhanismid, mis hoiavad ära Lääne presidentaalsete vabariikide libisemise isevalitsejalikeks.

Ühe teise, tuntuma gruusia perekonna võsu jälgedes kõndiv Erdogan lükkas eilse rahvahääletuse tulemusega väga pikaks ajaks (kui mitte alatiseks) tulevikku Türgi lähenemise Euroopa Liidule, mis on viimase aja Vene välispoliitika huvides. Kuid veelgi olulisem on küsimus, millist arengut võib ühelt oma liikmesriigilt oodata NATO ja kui kaugele sobimatuid arenguid taluda võib.

Tõsi, kaitsealliansiga 1999. aastal liitunud Poolas ja Ungaris pole samuti demokraatia tervisega kõik hästi, kuid Türgi on teel ühelt poolt isevalitsejalikkusele ja teisalt sisemisele lõhenemisele palju kaugemal kui eelmainitud.

Ning kaks tahku on samuti olulised. Esiteks on Türgi ühiskond pärast Teist maailmasõda olnud rõhutatult ilmalik, nüüd aga sammub vastne sultan üha enam ka islami vaka alt välja päästmise teed. Teiseks – nagu näitas ka mullune riigipöördekatse – pole türklased läänelikult alalhoidlikud, vaid valmis vajaduse korral asju ajama ka surmani mineva vägivallaga.

Olud, milles NATO 1952. aastal Türgi vastu võttis, on üsna põhjalikult muutunud. Järgmine NATO ees seisev suur küsimus ongi, kas ja kuidas olude muutusega kaasas käia.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Poliitikud saates "Foorum".

Helme: toetuste jagamise probleem ei puuduta ainult Simsonit

Majandusminister Kadri Simsoni puhul on tõstatatud küsimus, kas ta on valitsuses seakasvatuse toetuste läbirääkimistel osaledes õigesti käitunud, arvestades oma elukaaslase tegutsemist samas valdkonnas, kuid riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul on probleem laiem ja puudutab ka paljusid teisi poliitikuid.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

tehnikakommentaar
Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: