Rain Kooli: NATO ja sultaniriik ({{commentsTotal}})

Olud, milles NATO 1952. aastal Türgi vastu võttis, on üsna põhjalikult muutunud. Järgmine NATO ees seisev suur küsimus ongi, kas ja kuidas olude muutusega kaasas käia, leiab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio päevakommentaaris.

Türgi liitus NATOga 1952. aastal, kolm aastat pärast selle loomist ning seitse aastat pärast üheparteisüsteemi lõppemist ja riigi liitumist ÜROga. Viimase egiidi all oli Türgi võtnud osa ka Korea sõjast.

NATO – ja eelkõige selle kandva jõu USA – jaoks sai Türgist müür Nõukogude Liidu ja üleilmse kommunismi idee pealetungi vastu. Valitsevast usundist islamist, Küprose konfliktist ja vastuolulisusest välispoliitikas hoolimata on Türgi kõik need NATOsse kuulutud 65 aastat olnud oluline liitlane, kes on ka pärast kommunismi põrmu varisemist osalenud mitmes kaitsealliansi ühisoperatsioonis.

Eile korraldatud Türgi rahvahääletus sunnib aga küsima, kas pea 70 aasta vanune NATO pole osaliselt ajale jalgu jäänud.

Rahvahääletuse tulemus – mille „ei“ hääletanud on juba vaidlustanud – oli napim, kui president Erdoganile meeldinuks, kuid sellest piisas. Türgist saab sisuliselt sultaniriik, mille riigipeal on äärmiselt laialdased ainuisikulised volitused nii sise-, välis- kui ka turvalisuspoliitikas.

Ning ei, võrdluseks ei sobi Prantsusmaa või USA taoliselt presidentaalsed demokraatiad. Rääkimata sellest, et Türgis ei ole viimaste aastate repressioonide tulemusena ajakirjandusvabadust ega täiesti ausaid valimisi, kus kõigil osalistel oleks vabad võimalused, puuduvad riigi seadusandlikku ja kohtusüsteemi viimasel ajal tabanud „puhastuste“ tõttu ka need kontrolli- ja pidurdusmehhanismid, mis hoiavad ära Lääne presidentaalsete vabariikide libisemise isevalitsejalikeks.

Ühe teise, tuntuma gruusia perekonna võsu jälgedes kõndiv Erdogan lükkas eilse rahvahääletuse tulemusega väga pikaks ajaks (kui mitte alatiseks) tulevikku Türgi lähenemise Euroopa Liidule, mis on viimase aja Vene välispoliitika huvides. Kuid veelgi olulisem on küsimus, millist arengut võib ühelt oma liikmesriigilt oodata NATO ja kui kaugele sobimatuid arenguid taluda võib.

Tõsi, kaitsealliansiga 1999. aastal liitunud Poolas ja Ungaris pole samuti demokraatia tervisega kõik hästi, kuid Türgi on teel ühelt poolt isevalitsejalikkusele ja teisalt sisemisele lõhenemisele palju kaugemal kui eelmainitud.

Ning kaks tahku on samuti olulised. Esiteks on Türgi ühiskond pärast Teist maailmasõda olnud rõhutatult ilmalik, nüüd aga sammub vastne sultan üha enam ka islami vaka alt välja päästmise teed. Teiseks – nagu näitas ka mullune riigipöördekatse – pole türklased läänelikult alalhoidlikud, vaid valmis vajaduse korral asju ajama ka surmani mineva vägivallaga.

Olud, milles NATO 1952. aastal Türgi vastu võttis, on üsna põhjalikult muutunud. Järgmine NATO ees seisev suur küsimus ongi, kas ja kuidas olude muutusega kaasas käia.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Puukaitsjad takistasid tulutult tunde Haabersti remmelga mahavõtmist

Politseil kulus teisipäeva varahommikust alates ligi kuus tundi, et Tallinnas Haabersti ristmiku ümberehitusele ette jäänud remmelga juurest valvet pidanud aktivistid eemale ajada, et saaks puu maha võtta.

Uuendatud: 14:58 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics