Kontsernisiseseid laene maksustav eelnõu läks kooskõlastusringile ({{commentsTotal}})

Rahandusminister Sven Sester.
Rahandusminister Sven Sester. Autor/allikas: Siim Lõvi

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis kohustaks ettevõtteid maksma tagatisraha kontsernisisestelt laenudelt, mida võidakse kasutada kasumi varjatud väljaviimiseks; samuti vähendaks eelnõu regulaarsete dividendide tulumaksumäära.

Panditulumaksu eelnõuna tuntud seaduse eesmärk on takistada välisomanikega ettevõtete tava viia Eestis teenitud kasum dividendide maksmise asemel Eestist välja laenuna emafirmale. Selleks on rahandusministeerium teinud ettepaneku kehtestada laenudele piirmäärad, teatas ministeerium.

Emaettevõtjale või teistele kontserni struktuuris ülalpool asuvatele ühingutele ja sama emafirma teistele tütarettevõtetele maksuvabalt antavate laenude piiriks oleks ettepaneku kohaselt äriühingusse sisse makstud kapitali ja firma võetud laenude summa.

Seatud piiri ületavad laenusummad maksustatakse 20-protsendilise tulumaksumääraga. Kui laen kahe aasta jooksul tagasi makstakse, siis tagastab riik ka tagatisraha. Kui laenu selle perioodi jooksul ei tagastata, muutub tasutud summa lõplikuks äriühingu kasumilt tasutud tulumaksuks.

Hinnanguliselt on Eesti äriühingutel nõudeid välismaal asuvate emaühingute vastu 800 miljoni euro ulatuses.

Lisaks plaanib rahandusministeerium eelnõuga langetada regulaarselt dividende maksvate ettevõtete maksukoormust. Senisest madalama, 14-protsendilise maksumääraga maksustatakse see osa jaotatavast kasumist, mis võrdub sama ettevõtja poolt eelneva kolme aasta keskmise Eestis maksustamisele kuulunud jaotatud kasumiga.

"Eesti äriühingute tulumaksusüsteem motiveerib ka niiöelda küpsusfaasi jõudnud äriühinguid pigem kasumit ühingus hoidma kui jaotama. Lisaks ei ole kehtiv äriühingu tulumaksumäär naaberriikidega võrreldes välisinvestorite jaoks enam piisavalt atraktiivne. Uus süsteem muudab Eestis jaotatud kasumi maksustamise konkurentsivõimelisemaks kui Leedus või Lätis, kus maksumäär on 15 protsenti," ütles rahandusminister Sven Sester.

Eestis maksustamisele kuulunud kasumi aluseks võtmine tähendab, et arvesse ei lähe välismaal teenitud kasum, mida on Eestis võimalik maksuvabalt edasi jaotada – eesmärk on soodustada eelkõige Eestis teenitud kasumi jaotamist. Muudatus on suunatud eelkõige välismaa äriühingute Eesti tütaräriühingutele, mille jaoks kasumi jaotamine muutub odavamaks. Füüsilisest isikust dividendisaajate maksukoormust eelnõu ei muuda.

Ettevõtte tulumaksu vähendamine juriidilisele isikule regulaarselt makstavatelt dividendidelt ning kasumi varjatud Eesti äriühingutest väljaviimise tõkestamine on meetmed valitsuse tegevusprogrammis ning osa valitsuse terviklikust maksuplaanist.

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks kaubandus-tööstuskojale, maksumaksjate liidule, pangaliidule, tööandjate keskliidule, väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioonile ning Finance Estoniale.

Muudatused tulumaksuseaduses on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2018.

Allikas: BNS



Marju Lauristin

Otseülekanne: europarlamendist lahkuva Lauristini intervjuu Brüsselist

Teisipäeva õhtul kell 21 algavas „Aktuaalses kaameras” annab ERR-i Brüsseli korrespondendile Johannes Trallale intervjuu europarlamendi saadiku kohalt Eestisse naasev sotsiaaldemokraat Marju Lauristin. Orienteeruvalt kell 21.10 eetrisse jõudva otseintervjuu pikemat versiooni näeb ERR.ee portaalis.

uudised
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: