Kontsernisiseseid laene maksustav eelnõu läks kooskõlastusringile ({{commentsTotal}})

Rahandusminister Sven Sester.
Rahandusminister Sven Sester. Autor/allikas: Siim Lõvi

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis kohustaks ettevõtteid maksma tagatisraha kontsernisisestelt laenudelt, mida võidakse kasutada kasumi varjatud väljaviimiseks; samuti vähendaks eelnõu regulaarsete dividendide tulumaksumäära.

Panditulumaksu eelnõuna tuntud seaduse eesmärk on takistada välisomanikega ettevõtete tava viia Eestis teenitud kasum dividendide maksmise asemel Eestist välja laenuna emafirmale. Selleks on rahandusministeerium teinud ettepaneku kehtestada laenudele piirmäärad, teatas ministeerium.

Emaettevõtjale või teistele kontserni struktuuris ülalpool asuvatele ühingutele ja sama emafirma teistele tütarettevõtetele maksuvabalt antavate laenude piiriks oleks ettepaneku kohaselt äriühingusse sisse makstud kapitali ja firma võetud laenude summa.

Seatud piiri ületavad laenusummad maksustatakse 20-protsendilise tulumaksumääraga. Kui laen kahe aasta jooksul tagasi makstakse, siis tagastab riik ka tagatisraha. Kui laenu selle perioodi jooksul ei tagastata, muutub tasutud summa lõplikuks äriühingu kasumilt tasutud tulumaksuks.

Hinnanguliselt on Eesti äriühingutel nõudeid välismaal asuvate emaühingute vastu 800 miljoni euro ulatuses.

Lisaks plaanib rahandusministeerium eelnõuga langetada regulaarselt dividende maksvate ettevõtete maksukoormust. Senisest madalama, 14-protsendilise maksumääraga maksustatakse see osa jaotatavast kasumist, mis võrdub sama ettevõtja poolt eelneva kolme aasta keskmise Eestis maksustamisele kuulunud jaotatud kasumiga.

"Eesti äriühingute tulumaksusüsteem motiveerib ka niiöelda küpsusfaasi jõudnud äriühinguid pigem kasumit ühingus hoidma kui jaotama. Lisaks ei ole kehtiv äriühingu tulumaksumäär naaberriikidega võrreldes välisinvestorite jaoks enam piisavalt atraktiivne. Uus süsteem muudab Eestis jaotatud kasumi maksustamise konkurentsivõimelisemaks kui Leedus või Lätis, kus maksumäär on 15 protsenti," ütles rahandusminister Sven Sester.

Eestis maksustamisele kuulunud kasumi aluseks võtmine tähendab, et arvesse ei lähe välismaal teenitud kasum, mida on Eestis võimalik maksuvabalt edasi jaotada – eesmärk on soodustada eelkõige Eestis teenitud kasumi jaotamist. Muudatus on suunatud eelkõige välismaa äriühingute Eesti tütaräriühingutele, mille jaoks kasumi jaotamine muutub odavamaks. Füüsilisest isikust dividendisaajate maksukoormust eelnõu ei muuda.

Ettevõtte tulumaksu vähendamine juriidilisele isikule regulaarselt makstavatelt dividendidelt ning kasumi varjatud Eesti äriühingutest väljaviimise tõkestamine on meetmed valitsuse tegevusprogrammis ning osa valitsuse terviklikust maksuplaanist.

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks kaubandus-tööstuskojale, maksumaksjate liidule, pangaliidule, tööandjate keskliidule, väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioonile ning Finance Estoniale.

Muudatused tulumaksuseaduses on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2018.

Allikas: BNS



Poliitikud saates "Foorum".

Helme: toetuste jagamise probleem ei puuduta ainult Simsonit

Majandusminister Kadri Simsoni puhul on tõstatatud küsimus, kas ta on valitsuses seakasvatuse toetuste läbirääkimistel osaledes õigesti käitunud, arvestades oma elukaaslase tegutsemist samas valdkonnas, kuid riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul on probleem laiem ja puudutab ka paljusid teisi poliitikuid.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

tehnikakommentaar
Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: