Palo: kortermajade kaasajastamise jaoks võiks kaaluda laenu võtmist ({{commentsTotal}})

Korterelamute rekonstrueerimiseks mõeldud euroraha saab otsa juba tuleval aastal ning ettevõtlusminiser Urve Palo usub, et programmiga jätkamiseks võiks riik laenu võtmist kaaluda.

Neid korterelamuid, mida oleks tarvis ja samal ajal ka mõtet kaasajastada, on KredExi hinnangul umbes 14 tuhat, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Et rekonstrueerimisele kaasa aidata, sai Eesti Euroopa ühtekuuluvusfondist 102 miljonit eurot, millest pidi jaguma 2020. aastani. Selle rahaga taheti abi anda umbes tuhande elamu kordategemiseks.

Praktika aga näitab, et raha lõppeb ilmselt juba tuleval aastal. Põhjus peitub selles, et pisut ootamatult soovib suurem osa korteriühistuid korda teha kogu maja. Kui elamu terviklikult renoveerida, toetab KredEx töid koguni 40 protsendi ulatuses. Seega, ühelt poolt on meede edukas ja ligi 600 hoonet tehakse põhjalikult korda, teisalt jagubki raha ainult neile.

Korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi tõdes, et kui kellelgi tuleb veel mõte KredExilt toetust küsida, peaks ta kohe tegutsema.

"Kui nüüd majad on selles suhtes valmis, et energiaaudit on näiteks tehtud - millised on probleemid, kui suured peaksid olema investeeringud - ja juhul kui inimesed tohutult kiiresti suudavad ennast mobiliseerida, siis mulle tundub, et toetust veel saab," ütles Mardi.

KredExi hinnangul tehakse viimased toetusotsused ilmselt tuleva aasta esimeses kvartalis. Mis aga saab korterelamute rekonstrueerimise programmist siis, kui ka viimane toetusraha on laiali jagatud, seda veel keegi ei tea. Urmas Mardi peab oluliseks, et euroraha lõppemisel võtaks riik programmi üle.

"See meede on inimestel vastu võetud, ühistud on sellest aru saanud ja nad tegutsevad, et maja saaks korda, et meil ei oleks sisekliima halb," rääkis Mardi.

Kui väga üldistades arvutada ja arvestada, et 102 miloni euroga aidatakse korda teha 600 hoonet, peaks riigi toetus veel 14 tuhande hoone korrastamiseks olema üle kahe miljardi euro. Nii suurtest summadest keegi ei räägi. Küll aga usub ettevõtlusminister Urve Palo, et juba sissetöötatud programmiga peab edasi minema.

"Me oleme ka majandusministeeriumis teinud lisataotluse, et oleks järgmisest aastast ja edasi võimalik uusi rahasid peale saada. Hetkel me ei ole sellele taotlusele heakskiitu saanud. Me taotlesime 25 miljonit eurot aastas juurde. Kui me ei saa järgmiseks aastaks, eks me taotleme siis 2019. aastaks," selgitas Palo.

Et tänastest riigi tuludest neid 25 miljonit lisaeurot ei paista, võiks riik Urve Palo hinnangul kaaluda laenu võtmist. Samas on suur osa kolmeks aastaks planeeritud 300 miljoni euro suurusest laenust mõttes juba laiali jagatud.

"60 miljonit läheb elamufondi ehitamisse, 60 miljonit läheb kaitseinvesteeringuteks, iga aasta 45 miljonit läheb infrastruktuuri ehitamiseks ja 40 miljonit on linnahalli projekt," selgitas Palo.

Seega usub minister, et elamuasemefondi uuendamise nimel võiks riik kaaluda veel rohkem laenu võtta kui tänaseks otsustatud 300 miljonit kolme aasta jooksul.

Toimetaja: Merili Nael



Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.
Macron otsib EL-i tööturu reformi plaanile Kesk- ja Ida-Euroopast toetust

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles kolmapäeval, et Euroopa Liidu reeglid, mis puudutavad lähetatud töötajaid, tekitavad rikkamates liikmesriikides ebaõiglast konkurentsi.

"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.