Palo: kortermajade kaasajastamise jaoks võiks kaaluda laenu võtmist ({{commentsTotal}})

Korterelamute rekonstrueerimiseks mõeldud euroraha saab otsa juba tuleval aastal ning ettevõtlusminiser Urve Palo usub, et programmiga jätkamiseks võiks riik laenu võtmist kaaluda.

Neid korterelamuid, mida oleks tarvis ja samal ajal ka mõtet kaasajastada, on KredExi hinnangul umbes 14 tuhat, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Et rekonstrueerimisele kaasa aidata, sai Eesti Euroopa ühtekuuluvusfondist 102 miljonit eurot, millest pidi jaguma 2020. aastani. Selle rahaga taheti abi anda umbes tuhande elamu kordategemiseks.

Praktika aga näitab, et raha lõppeb ilmselt juba tuleval aastal. Põhjus peitub selles, et pisut ootamatult soovib suurem osa korteriühistuid korda teha kogu maja. Kui elamu terviklikult renoveerida, toetab KredEx töid koguni 40 protsendi ulatuses. Seega, ühelt poolt on meede edukas ja ligi 600 hoonet tehakse põhjalikult korda, teisalt jagubki raha ainult neile.

Korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi tõdes, et kui kellelgi tuleb veel mõte KredExilt toetust küsida, peaks ta kohe tegutsema.

"Kui nüüd majad on selles suhtes valmis, et energiaaudit on näiteks tehtud - millised on probleemid, kui suured peaksid olema investeeringud - ja juhul kui inimesed tohutult kiiresti suudavad ennast mobiliseerida, siis mulle tundub, et toetust veel saab," ütles Mardi.

KredExi hinnangul tehakse viimased toetusotsused ilmselt tuleva aasta esimeses kvartalis. Mis aga saab korterelamute rekonstrueerimise programmist siis, kui ka viimane toetusraha on laiali jagatud, seda veel keegi ei tea. Urmas Mardi peab oluliseks, et euroraha lõppemisel võtaks riik programmi üle.

"See meede on inimestel vastu võetud, ühistud on sellest aru saanud ja nad tegutsevad, et maja saaks korda, et meil ei oleks sisekliima halb," rääkis Mardi.

Kui väga üldistades arvutada ja arvestada, et 102 miloni euroga aidatakse korda teha 600 hoonet, peaks riigi toetus veel 14 tuhande hoone korrastamiseks olema üle kahe miljardi euro. Nii suurtest summadest keegi ei räägi. Küll aga usub ettevõtlusminister Urve Palo, et juba sissetöötatud programmiga peab edasi minema.

"Me oleme ka majandusministeeriumis teinud lisataotluse, et oleks järgmisest aastast ja edasi võimalik uusi rahasid peale saada. Hetkel me ei ole sellele taotlusele heakskiitu saanud. Me taotlesime 25 miljonit eurot aastas juurde. Kui me ei saa järgmiseks aastaks, eks me taotleme siis 2019. aastaks," selgitas Palo.

Et tänastest riigi tuludest neid 25 miljonit lisaeurot ei paista, võiks riik Urve Palo hinnangul kaaluda laenu võtmist. Samas on suur osa kolmeks aastaks planeeritud 300 miljoni euro suurusest laenust mõttes juba laiali jagatud.

"60 miljonit läheb elamufondi ehitamisse, 60 miljonit läheb kaitseinvesteeringuteks, iga aasta 45 miljonit läheb infrastruktuuri ehitamiseks ja 40 miljonit on linnahalli projekt," selgitas Palo.

Seega usub minister, et elamuasemefondi uuendamise nimel võiks riik kaaluda veel rohkem laenu võtta kui tänaseks otsustatud 300 miljonit kolme aasta jooksul.

Toimetaja: Merili Nael



Marju Lauristin

Otseülekanne: europarlamendist lahkuva Lauristini intervjuu Brüsselist

Teisipäeva õhtul kell 21 algavas „Aktuaalses kaameras” annab ERR-i Brüsseli korrespondendile Johannes Trallale intervjuu europarlamendi saadiku kohalt Eestisse naasev sotsiaaldemokraat Marju Lauristin. Orienteeruvalt kell 21.10 eetrisse jõudva otseintervjuu pikemat versiooni näeb ERR.ee portaalis.

uudised
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: