Kinnisvarafirmad ei pea praegust seisu turul buumiajaga võrreldavaks ({{commentsTotal}})

Ehitajad.
Ehitajad. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kuigi märtsis sõlmiti rekordiliselt palju kinnisvaratehinguid, ei pea kinnisvaraasjatundjad olukorda 2007. aasta buumiga võrreldavaks ning järsku kukkumist esialgu ette ei näe.

Pindi kinnisvara teatas hiljuti, et kinnisvaraturul tehti kümne aasta tehingute rekord, kui märtsis sõlmiti Eesti suuremates linnades üle 1500 korteriomanditehingu. Viimati oli selline tase 2007. aasta mais ehk enne kinnisvarakriisi.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahter ütles ERRile, et kinnisvaraturg peegledab majanduse üldist seisu ning kui majanduses ei tule mingit sellist ootamatust, nagu oli 2008. aastal Lehman Brothersi pankrot, mille tõttu toona krediidikraanid kõikjal kinni keerati, siis ei peaks ka kinnisvaraga mingeid äkilisi muudatusi toimuma.

"Ületootmine võib tekkida küll, aga see hakkab eelkõige tunda andma tehingute arvu langemises. Kõigepealt hakkab langema tehingute arv ja siis hinnad," märkis ta.

Samas lisas Vahter, et praegu tehingute arv hoopis kasvab ja temas tekitab see küsimuse, milline on tasakaalupunkt, kus inimestel huvi kaob. Hinnad ei ole tema sõnul tegelikult juba pikemat aega kasvanud.

"Hinnatase ei ole juba 2015. aasta aprillist, peaaegu kaks aastat, enam väga tõusnud. Näiteks Mustamäe korter ei ole läinud selle aja jooksul kallimaks. Küll aga on juhtunud see, miks statistiliselt osaliselt on keskmine hind kasvanud, et tehakse lihtsalt kallimate varadega rohkem tehinguid. Kui enne tehti Mustamäe, Lasnamäe, Õismäe järelturuga rohkem tehinguid, on täna osakaal kaldunud rohkem uuematele korteritele," selgitas ta.

"Need on ka kallimad, nende osakaal terviktehingute arvus on kasvanud ja seetõttu jääb statistiliselt mulje, et keskmine ruutmeetrihind on tõusnud," lisas Vahter.

Domus Kinnisvara Põhja-Eesti regiooni juht Rando Vanaveski ütles, et tehingute arvu osas on praegune seis kümne aasta tagusega võrreldes väga erinev.

"Näiteks Tallinna elanike arv on viimase kümne aastaga kasvanud ca 45 000 inimese võrra," märkis ta. "Seega on igati põhjendatud, et suurem hulk inimesei teeb ka rohkem kinnisvaratehinguid".

Vanaveski lisas, et tollase buumi aegset turgu iseloomustas see, et kinnisvara oli väga lihtne müüa ja eduka tehingu nimel ei pidanud ülemäära palju müügitalenti ja -vilumust olema, nüüd on aga tunda tihedat konkurentsi ja kinnisvaramüüjad peavad müügis väga aktiivsed ja head olema.

"Samuti on turul paika loksunud, sõltuvalt piirkonnast, teatud hinnatasemed, kust jookseb ostjatele vastuvõetav piir ja millest kallimad pakkumised jäävad lihtsalt ostjata," tõdes Vanaveski. "See, kas ja millal ootab kinnisvaraturgu ees krahh, on nii-öelda miljoni dollari küsimus, aga vastus sellele ei peitu praeguseks saavutatud tehingute arvus".

Martin Vahter rääkis, et kriisidel on olnud erinevad põhjused ja praegune situatsioon on 2007. aastaga võrreldes teistsugune, sest pangad praegu liigselt laenu ei anna, vastupidi, nõuded on järjest karmistunud. Samuti ei saa öelda, et suur osa uusarenduste kortereid broneeritaks paberil, enne kui kopp on maasse löödud.

"Kui on näiteks kallimad objektid, siis need seisavad, enne kui ehitus lahti ei ole läinud. Vahepeal oli tõesti natukene defitsiit, aga praegusel juhul seda küll öelda ei saa, nagu läheksid paberil asjad ära. Mulle isegi tundub, et praegu on normaalne protsess, et kui kortermaja on valmis, on veerand kuni kolmandik kortereid müümata," kinnitas kinnisvarafirma juht. "Arendajad on mingites kohtades pidanud ka hindu langetama".

Hinnatase on Vahteri sõnul 2007. aasta oma juba nominaalselt ületanud. Kui toona maksis äärelinna uusarenduses korteri ruutmeeter 33 000 krooni, siis nüüd on selle hind 2000 eurot ja rohkem.

"Number on justkui sama, aga läbi nende aastate on olnud ka inflatsioon, mis ise kümne aasta peale võib-olla kuskil 20 protsenti. Nii et ka siin on keeruline anda hinnangut, et hinnad on nüüd kõrgemad - tegelikult on ju kõik kallimaks läinud," lausus ta.

"Aga praegu tundub, et hinnatase, -kasv on pidurdunud ja täna uued projektid ikkagi niimoodi müügiks ei lähe. Kõige suurem hitt on ikkagi uus korter magalarajoonis, kõige vajalikum kaup. Endiselt amortiseerub kinnisvara kiiremini kui jõutakse juurde ehitada. Mahtu on vaja, Tallinna elanikkond on kasvanud," nentis Vahter.

Ka Domus Kinnisvara esindaja kinnitas, et vähemalt Tallinna ja Tartu korterite keskmine hind ületab buumiaja taset. Temagi rõhutas samas, et raha väärtus on ajas muutunud.

Elavnemine on Vanaveski sõnul toimunud ka väljaspool Tallinna, näiteks on ka Pärnus ja Viljandis tõusnud keskmine hind. "Põhjuseks ennekõike inimeste üldsie elatustaseme tõus, millega seoses eelistatakse pigem paremas seisukorras kinnisvara," selgitas ta.

Vahter märkis, et järsk jahenemine oleks võimalik mõne poliitilise või finantskriisi tekke puhul. Nii Kreeka kui Euroopa võlakoormad kasvavad endiselt ja probleem pole kuskile kadunud, tõi ta välja.

"Kui aga sealtpoolt pauku ei tule, pole ka kinnisvaraturul põhjust järsku kukkuda. Pangad täna laenu peale ei anna, arendajad peavad omast taskust krundid ostma ja tegema eelmüüki - kinnisvaraturgu pidurdavaid tegureid on ka piisavalt," tõdes Vahter.



Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Puukaitsjad takistasid tulutult tunde Haabersti remmelga mahavõtmist

Politseil kulus teisipäeva varahommikust alates ligi kuus tundi, et Tallinnas Haabersti ristmiku ümberehitusele ette jäänud remmelga juurest valvet pidanud aktivistid eemale ajada, et saaks puu maha võtta.

Uuendatud: 14:58 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics