Kinnisvarafirmad ei pea praegust seisu turul buumiajaga võrreldavaks ({{commentsTotal}})

Ehitajad.
Ehitajad. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kuigi märtsis sõlmiti rekordiliselt palju kinnisvaratehinguid, ei pea kinnisvaraasjatundjad olukorda 2007. aasta buumiga võrreldavaks ning järsku kukkumist esialgu ette ei näe.

Pindi kinnisvara teatas hiljuti, et kinnisvaraturul tehti kümne aasta tehingute rekord, kui märtsis sõlmiti Eesti suuremates linnades üle 1500 korteriomanditehingu. Viimati oli selline tase 2007. aasta mais ehk enne kinnisvarakriisi.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahter ütles ERRile, et kinnisvaraturg peegledab majanduse üldist seisu ning kui majanduses ei tule mingit sellist ootamatust, nagu oli 2008. aastal Lehman Brothersi pankrot, mille tõttu toona krediidikraanid kõikjal kinni keerati, siis ei peaks ka kinnisvaraga mingeid äkilisi muudatusi toimuma.

"Ületootmine võib tekkida küll, aga see hakkab eelkõige tunda andma tehingute arvu langemises. Kõigepealt hakkab langema tehingute arv ja siis hinnad," märkis ta.

Samas lisas Vahter, et praegu tehingute arv hoopis kasvab ja temas tekitab see küsimuse, milline on tasakaalupunkt, kus inimestel huvi kaob. Hinnad ei ole tema sõnul tegelikult juba pikemat aega kasvanud.

"Hinnatase ei ole juba 2015. aasta aprillist, peaaegu kaks aastat, enam väga tõusnud. Näiteks Mustamäe korter ei ole läinud selle aja jooksul kallimaks. Küll aga on juhtunud see, miks statistiliselt osaliselt on keskmine hind kasvanud, et tehakse lihtsalt kallimate varadega rohkem tehinguid. Kui enne tehti Mustamäe, Lasnamäe, Õismäe järelturuga rohkem tehinguid, on täna osakaal kaldunud rohkem uuematele korteritele," selgitas ta.

"Need on ka kallimad, nende osakaal terviktehingute arvus on kasvanud ja seetõttu jääb statistiliselt mulje, et keskmine ruutmeetrihind on tõusnud," lisas Vahter.

Domus Kinnisvara Põhja-Eesti regiooni juht Rando Vanaveski ütles, et tehingute arvu osas on praegune seis kümne aasta tagusega võrreldes väga erinev.

"Näiteks Tallinna elanike arv on viimase kümne aastaga kasvanud ca 45 000 inimese võrra," märkis ta. "Seega on igati põhjendatud, et suurem hulk inimesei teeb ka rohkem kinnisvaratehinguid".

Vanaveski lisas, et tollase buumi aegset turgu iseloomustas see, et kinnisvara oli väga lihtne müüa ja eduka tehingu nimel ei pidanud ülemäära palju müügitalenti ja -vilumust olema, nüüd on aga tunda tihedat konkurentsi ja kinnisvaramüüjad peavad müügis väga aktiivsed ja head olema.

"Samuti on turul paika loksunud, sõltuvalt piirkonnast, teatud hinnatasemed, kust jookseb ostjatele vastuvõetav piir ja millest kallimad pakkumised jäävad lihtsalt ostjata," tõdes Vanaveski. "See, kas ja millal ootab kinnisvaraturgu ees krahh, on nii-öelda miljoni dollari küsimus, aga vastus sellele ei peitu praeguseks saavutatud tehingute arvus".

Martin Vahter rääkis, et kriisidel on olnud erinevad põhjused ja praegune situatsioon on 2007. aastaga võrreldes teistsugune, sest pangad praegu liigselt laenu ei anna, vastupidi, nõuded on järjest karmistunud. Samuti ei saa öelda, et suur osa uusarenduste kortereid broneeritaks paberil, enne kui kopp on maasse löödud.

"Kui on näiteks kallimad objektid, siis need seisavad, enne kui ehitus lahti ei ole läinud. Vahepeal oli tõesti natukene defitsiit, aga praegusel juhul seda küll öelda ei saa, nagu läheksid paberil asjad ära. Mulle isegi tundub, et praegu on normaalne protsess, et kui kortermaja on valmis, on veerand kuni kolmandik kortereid müümata," kinnitas kinnisvarafirma juht. "Arendajad on mingites kohtades pidanud ka hindu langetama".

Hinnatase on Vahteri sõnul 2007. aasta oma juba nominaalselt ületanud. Kui toona maksis äärelinna uusarenduses korteri ruutmeeter 33 000 krooni, siis nüüd on selle hind 2000 eurot ja rohkem.

"Number on justkui sama, aga läbi nende aastate on olnud ka inflatsioon, mis ise kümne aasta peale võib-olla kuskil 20 protsenti. Nii et ka siin on keeruline anda hinnangut, et hinnad on nüüd kõrgemad - tegelikult on ju kõik kallimaks läinud," lausus ta.

"Aga praegu tundub, et hinnatase, -kasv on pidurdunud ja täna uued projektid ikkagi niimoodi müügiks ei lähe. Kõige suurem hitt on ikkagi uus korter magalarajoonis, kõige vajalikum kaup. Endiselt amortiseerub kinnisvara kiiremini kui jõutakse juurde ehitada. Mahtu on vaja, Tallinna elanikkond on kasvanud," nentis Vahter.

Ka Domus Kinnisvara esindaja kinnitas, et vähemalt Tallinna ja Tartu korterite keskmine hind ületab buumiaja taset. Temagi rõhutas samas, et raha väärtus on ajas muutunud.

Elavnemine on Vanaveski sõnul toimunud ka väljaspool Tallinna, näiteks on ka Pärnus ja Viljandis tõusnud keskmine hind. "Põhjuseks ennekõike inimeste üldsie elatustaseme tõus, millega seoses eelistatakse pigem paremas seisukorras kinnisvara," selgitas ta.

Vahter märkis, et järsk jahenemine oleks võimalik mõne poliitilise või finantskriisi tekke puhul. Nii Kreeka kui Euroopa võlakoormad kasvavad endiselt ja probleem pole kuskile kadunud, tõi ta välja.

"Kui aga sealtpoolt pauku ei tule, pole ka kinnisvaraturul põhjust järsku kukkuda. Pangad täna laenu peale ei anna, arendajad peavad omast taskust krundid ostma ja tegema eelmüüki - kinnisvaraturgu pidurdavaid tegureid on ka piisavalt," tõdes Vahter.



Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.
Macron otsib EL-i tööturu reformi plaanile Kesk- ja Ida-Euroopast toetust

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles kolmapäeval, et Euroopa Liidu reeglid, mis puudutavad lähetatud töötajaid, tekitavad rikkamates liikmesriikides ebaõiglast konkurentsi.

"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.