Kinnisvarafirmad ei pea praegust seisu turul buumiajaga võrreldavaks ({{commentsTotal}})

Ehitajad.
Ehitajad. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kuigi märtsis sõlmiti rekordiliselt palju kinnisvaratehinguid, ei pea kinnisvaraasjatundjad olukorda 2007. aasta buumiga võrreldavaks ning järsku kukkumist esialgu ette ei näe.

Pindi kinnisvara teatas hiljuti, et kinnisvaraturul tehti kümne aasta tehingute rekord, kui märtsis sõlmiti Eesti suuremates linnades üle 1500 korteriomanditehingu. Viimati oli selline tase 2007. aasta mais ehk enne kinnisvarakriisi.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahter ütles ERRile, et kinnisvaraturg peegledab majanduse üldist seisu ning kui majanduses ei tule mingit sellist ootamatust, nagu oli 2008. aastal Lehman Brothersi pankrot, mille tõttu toona krediidikraanid kõikjal kinni keerati, siis ei peaks ka kinnisvaraga mingeid äkilisi muudatusi toimuma.

"Ületootmine võib tekkida küll, aga see hakkab eelkõige tunda andma tehingute arvu langemises. Kõigepealt hakkab langema tehingute arv ja siis hinnad," märkis ta.

Samas lisas Vahter, et praegu tehingute arv hoopis kasvab ja temas tekitab see küsimuse, milline on tasakaalupunkt, kus inimestel huvi kaob. Hinnad ei ole tema sõnul tegelikult juba pikemat aega kasvanud.

"Hinnatase ei ole juba 2015. aasta aprillist, peaaegu kaks aastat, enam väga tõusnud. Näiteks Mustamäe korter ei ole läinud selle aja jooksul kallimaks. Küll aga on juhtunud see, miks statistiliselt osaliselt on keskmine hind kasvanud, et tehakse lihtsalt kallimate varadega rohkem tehinguid. Kui enne tehti Mustamäe, Lasnamäe, Õismäe järelturuga rohkem tehinguid, on täna osakaal kaldunud rohkem uuematele korteritele," selgitas ta.

"Need on ka kallimad, nende osakaal terviktehingute arvus on kasvanud ja seetõttu jääb statistiliselt mulje, et keskmine ruutmeetrihind on tõusnud," lisas Vahter.

Domus Kinnisvara Põhja-Eesti regiooni juht Rando Vanaveski ütles, et tehingute arvu osas on praegune seis kümne aasta tagusega võrreldes väga erinev.

"Näiteks Tallinna elanike arv on viimase kümne aastaga kasvanud ca 45 000 inimese võrra," märkis ta. "Seega on igati põhjendatud, et suurem hulk inimesei teeb ka rohkem kinnisvaratehinguid".

Vanaveski lisas, et tollase buumi aegset turgu iseloomustas see, et kinnisvara oli väga lihtne müüa ja eduka tehingu nimel ei pidanud ülemäära palju müügitalenti ja -vilumust olema, nüüd on aga tunda tihedat konkurentsi ja kinnisvaramüüjad peavad müügis väga aktiivsed ja head olema.

"Samuti on turul paika loksunud, sõltuvalt piirkonnast, teatud hinnatasemed, kust jookseb ostjatele vastuvõetav piir ja millest kallimad pakkumised jäävad lihtsalt ostjata," tõdes Vanaveski. "See, kas ja millal ootab kinnisvaraturgu ees krahh, on nii-öelda miljoni dollari küsimus, aga vastus sellele ei peitu praeguseks saavutatud tehingute arvus".

Martin Vahter rääkis, et kriisidel on olnud erinevad põhjused ja praegune situatsioon on 2007. aastaga võrreldes teistsugune, sest pangad praegu liigselt laenu ei anna, vastupidi, nõuded on järjest karmistunud. Samuti ei saa öelda, et suur osa uusarenduste kortereid broneeritaks paberil, enne kui kopp on maasse löödud.

"Kui on näiteks kallimad objektid, siis need seisavad, enne kui ehitus lahti ei ole läinud. Vahepeal oli tõesti natukene defitsiit, aga praegusel juhul seda küll öelda ei saa, nagu läheksid paberil asjad ära. Mulle isegi tundub, et praegu on normaalne protsess, et kui kortermaja on valmis, on veerand kuni kolmandik kortereid müümata," kinnitas kinnisvarafirma juht. "Arendajad on mingites kohtades pidanud ka hindu langetama".

Hinnatase on Vahteri sõnul 2007. aasta oma juba nominaalselt ületanud. Kui toona maksis äärelinna uusarenduses korteri ruutmeeter 33 000 krooni, siis nüüd on selle hind 2000 eurot ja rohkem.

"Number on justkui sama, aga läbi nende aastate on olnud ka inflatsioon, mis ise kümne aasta peale võib-olla kuskil 20 protsenti. Nii et ka siin on keeruline anda hinnangut, et hinnad on nüüd kõrgemad - tegelikult on ju kõik kallimaks läinud," lausus ta.

"Aga praegu tundub, et hinnatase, -kasv on pidurdunud ja täna uued projektid ikkagi niimoodi müügiks ei lähe. Kõige suurem hitt on ikkagi uus korter magalarajoonis, kõige vajalikum kaup. Endiselt amortiseerub kinnisvara kiiremini kui jõutakse juurde ehitada. Mahtu on vaja, Tallinna elanikkond on kasvanud," nentis Vahter.

Ka Domus Kinnisvara esindaja kinnitas, et vähemalt Tallinna ja Tartu korterite keskmine hind ületab buumiaja taset. Temagi rõhutas samas, et raha väärtus on ajas muutunud.

Elavnemine on Vanaveski sõnul toimunud ka väljaspool Tallinna, näiteks on ka Pärnus ja Viljandis tõusnud keskmine hind. "Põhjuseks ennekõike inimeste üldsie elatustaseme tõus, millega seoses eelistatakse pigem paremas seisukorras kinnisvara," selgitas ta.

Vahter märkis, et järsk jahenemine oleks võimalik mõne poliitilise või finantskriisi tekke puhul. Nii Kreeka kui Euroopa võlakoormad kasvavad endiselt ja probleem pole kuskile kadunud, tõi ta välja.

"Kui aga sealtpoolt pauku ei tule, pole ka kinnisvaraturul põhjust järsku kukkuda. Pangad täna laenu peale ei anna, arendajad peavad omast taskust krundid ostma ja tegema eelmüüki - kinnisvaraturgu pidurdavaid tegureid on ka piisavalt," tõdes Vahter.



Marju Lauristin

Otseülekanne: europarlamendist lahkuva Lauristini intervjuu Brüsselist

Teisipäeva õhtul kell 21 algavas „Aktuaalses kaameras” annab ERR-i Brüsseli korrespondendile Johannes Trallale intervjuu europarlamendi saadiku kohalt Eestisse naasev sotsiaaldemokraat Marju Lauristin. Orienteeruvalt kell 21.10 eetrisse jõudva otseintervjuu pikemat versiooni näeb ERR.ee portaalis.

uudised
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: