"Välisilm" analüüsis Türgi referendumi võimalikke tagajärgi ({{commentsTotal}})

{{1492455660000 | amCalendar}}

Türgi referendumi võitsid põhiseaduse muudatuste pooldajad paljuski seetõttu, et opositsiooni kampaanial puudus tugev liider, president Recep Tayyip Erdoğan on aga tugev karismaatiline juht ja üks suuremaid populiste, ütles politoloog Emre Erdoğan ETV saatele "Välisilm".

Pühapäeval oli enam kui 55 miljonil türklasel võimalik minna valimiskasti jurude ja anda oma hääl. Tulemus oli napp - 51,4 protsenti "jah" poolt ja 48,6 protsenti "ei" poolt. Suurtes linnades nagu Istanbul ja Ankara võitis "ei". Ometi võis president Recep Tayyip Erdoğan ja tema toetajad juubeldada.

Opositsioon nõuab aga suure osa häälte ülelugemist, sest valimiskomisjon otsustas arvestada ka neid sedeleid, millel ei olnud peal templeid.

Kohalikud räägivad ka võltsimistest ja näiteks sotsiaalmeedias levivad videod sellest, kuidas löödi mõnes jaoskonnas templeid peale järjest "jah"-häältele.

Politoloog Emre Erdoğan (kes ei ole president Erdoğani sugulane - Toim.) ütles, et põhiseaduse mõttes ei olnud referendumil "jah"-poole võit piisav.

"Tulemus oli väga tasavägine. 52 protsenti on piisav seaduslikust vaatest, kuid konstutsioonilisest vaatest ebapiisav. Me aga teame, et valitsus sellest ei hooli ja nad on juba öelnud, et nad said mandaadi," ütles ta.

Küsimusele, kas valimised olid demokraatlikud, vastas politoloog, et vaadates tänavapilti ning seda, kuidas riigimeedia oli suunatud ühele kampaaniale, siis on küsitavusi.

"Muidugi ei saa me spekuleerida, mis oleks olnud tulemus, kui tingimused oleks olnud teised, aga need praegused tingimused ei olnud võrdsed," tõdes ta.

Referendumi tulemusel näib kindel, et Erdoğan tugevdab oma võimu. Võidukõnes rääkis ta ka võimalusest, et riigis taastatakse surmanuhtlus. Paljude jaoks tähendab see suurt õudu, aga rahvas, kes teda väljakul kuulas, hõiskas rõõmust.

Paljuski oli kogu Erdoğani kampaania seotud 2016. aasta riigipöördekatsega, mille väidetavalt korraldas USA-s elav Türgi moslemivaimulik Fethullah Gülen, kellest president on teinud oma peamise vaenlase. Juba riigipöördest saati kehtib riigis ka erakorraline olukord.

Emre Erdoğan ütles, et põhiseaduse muudatuste pooldajad võitsid paljuski seetõttu, et opositsiooni "ei"-kampaanial puudus tugev liider. President Erdoğan on aga just tugev karismaatiline juht.

"Ta on üks suuremaid populistlikke juhte Türgis, selles on ta parim. Ma usun, et ta on isegi parem kui Donald Trump," arvas politoloog.

Seega on riik polariseerunud just referendumi tõttu. Praegu juureldakse selle üle, kuidas kahte väga erinevat leeri taas ühendada. Üheks oluliseks võtmekohaks on kurdid, kelle häälte nimel peavad hakkama tööle nii Erdoğan kui ka opositsioon.

Millal aga ellukutsutud muudatused aset leiavad, pole täpselt teada. Kohaliku FOX kanali ajakirjanik ja režissöör Özgür Çakmakçı ütles, et surve kasvab juba varem.

"2019. aastani muudatusi ei tule, siis on valimised ja me valime uue presidendi. Kui me räägime sotsiaalselt, siis surve läheb suuremaks ilmselt kohe, surve meediale, surve opositsioonile. Me näeme kaks aastat seda survet," arvas Çakmakçı.

Emre Erdoğan ei usu, et muudatustega oodatakse. "Isiklikult mina ei usu, et me ootame selle ajani. Kui valitsus suudab vajalikud muudatused varem ära teha, siis võivad toimuda nii parlamendi- kui ka presidendivalimised varem. Pole motivatsiooni oodata kaks aastat võimu, mis sulle on antud. See ei oleks kaval," selgitas ta.

Küsimärk on ka suhetes Euroopa Liiduga, kellega veel hiljaaegu peeti liitumiskõnelusi. President ise ütleb, et ka selles küsimuses võidakse korraldada referendum.

"Me peame tegema äri Euroopaga, me vajame Euroopa turiste, me müüme oma autosid Euroopasse, mitte Iraaki või Süüriasse. See on fakt, me vajame Euroopat. Erdoğan teab seda, aga retoorilisel tasandil oli muidugi lihtsam levitada võõraviha ideid," ütles politoloog Emre Erdoğan.

Türgi sarnaneb pigem Euroopa riikidega

Oma ajaloo vähemalt viimastel sajanditel on Türgi olnud kummalisel positsioonil Euroopa ja Aasia vahel. Mitme olulise tunnuse põhjal on tegu pigem Euroopa riigiga.

"Kui me võtame aluseks vabariigi loomise põhimõtted, ka praegu on Türgi põhiseaduslikult siiski sekulaarne ja demokraatlikel väärtustel põhinev riik, siis ma asetaksin ta pigem Lõuna-Euroopasse. Paljud Lõuna-Euroopa riigid, näiteks Portugal, Hispaania, Itaalia omavad natuke teistsugust kultuuri kui Põhja-Euroopa. Türgi on nendega mõnes mõttes vägagi sarnane, eriti ma kõrvutaksin Türgit just Kreekaga, ehkki nad teineteisega muidugi vastanduvad," arutles Türgis elav vabakutseline ajakirjanik Hille Hanso.

Ka Osmanite impeerium vaatas oma lõpuajal pidevalt Euroopa poole ning üritas moderniseeruda, kus vähegi võimalik. Moderniseerumine tähendas Osmanite jaoks just euroopalike suundumuste ning vaadete ülevõtmist. Muuhulgas tellis Osmanite sultanikoda Euroopast palju väärtkultuuri.

Türgi Vabariigi rajaja Kemal Atatürk aga tahtis rajada just ilmalikku, moodsat riiki, mis ka tema jaoks tähendas eeskätt euroopalikkust. Ehkki ta oli kõva käega valitseja, polnud tema meetodeis ka tollase Euroopa mõttes midagi erakordset.

Mitte ainult poliitikavaatlejad ja analüütikud, vaid ka lihtsalt Türgiga lähemalt seotud inimesed, näiteks äritegelased on veendunud, et Atatürgi pärandit välja juurida pole lihtne ühelgi uuel valitsejal.

"Ainult ideoloogia muutmine otseselt ei ole raske, kuid me peame ikkagi vaatama Türgi majandust, institutsioone, naabreid, kui võtame tema tulevikustsenaariume arvesse. Türgi eesotsas on siiski inimesed, kes on majanduse mõttes väga liberaalsed ja nad saavad väga hästi aru, et maailm on läbi põimunud, ja hoolimata sellest, mida nad rahvamasside ees räägivad, teavad nad väga hästi, et maailm on võrgustunud ja Türgi on osakene globaalsest majandusest," selgitas Hanso.

Euroopalikkus ning Atatürgist pärit ilmalikkus on nähtavad argistes asjades, tänavapildiski.

"Türgis olles oled sa pigem ikkagi Euroopas. Sa näed islamistlikke sümboleid siin ja seal, aga need ei ole rõhuvad ja need ei sunni sind käituma nagu täiesti teises keskkonnas," rääkis GoSwifti ekspordidirektor Sven Aulik.

Kaldumine kõva käe, marurahvusluse ja ka religioosse fanatismi poole näib olevat pigem madalamate sotsiaalsete klasside pettumuse tunnus. Mitte ainult Türgi eesotsas olevad inimesed, vaid ka suur osa äriringkondadest, kuid ka kultuuritegelastest, pooldab aga jätkuvalt avatud ühiskonda - see on nende eluviisis juba juurdunud.

"Tundub, et need inimesed, kes täna on äris ja elavad avatud elustiili ja käivad reisimas, eelistavad pigem seni kehtinud korda. Neile on kindlasti kasulikum, nii äri seisukohast kui ka inimesena, elada vabas keskkonnas, vabas ühiskonnas, kus neile ei ole selliseid keelde ja käske, mis tulevad kuskilt ülevalt poolt," arvas Aulik.

Aeglustunud majanduskasv vajab tõuget

Maailma mastaabis kuulub Türgi sisemajanduse kogutoodangu (SKT) koguväärtuse poolest 20 rikkama riigi hulka, olles selles edetabelis 18. kohal. Eesti on samas nimekirjas ligi 90 kohta allpool ehk 105. positsioonil. Suurim SKT on USA-s ja Hiinas.

Kuna Türgis elab ligikaudu 80 miljonit inimest, siis SKT ühe elaniku kohta on seal aga väiksem kui näiteks Eestis. Nominaalne SKT elaniku kohta on suurim Luksemburgis ja Šveitsis, Eesti on edetabelis 41. ja Türgi 67. kohal.

Türgi suurim tööstusharu on rõiva- ja tekstiilitööstus. Kuigi seal tehakse alltööd paljudele kuulsatele brändidele, on neil ka oma kuulsaid rõivabrände. Üks neist on Mavi Jeans, mille teksasid müüakse ka Eestis.

Teine oluline majandusharu Türgis on autotööstus. Sealsetes tehastes valmivad selliste kuulsate autobrändide nagu Fordi, Toyota, Renault', Fiat Chrysleri ja Hyundai sõidukid.

Türgi on ka riik, kus toodetakse rohkem koduelektroonikat. Nii mõnigi eestlane, kes on ostnud endale näiteks pesumasina, on kokku puutunud kaubamärgiga Beko. Teine juhtiv koduelektroonika tootja Türgis on Vestel, mis on ühtlasi suurim televiisorite tootja Euroopas.

Laevatööstuses on suurim Gemak grupp. Eesti suursaarte vahel sõitvad parvlaevad Leiger ja Tiiu valmisid aga sealses Sefine laevatehases.

Turism moodustab Türgi SKT-st umbes viis protsenti. Paljud eestlasedki on käinud Antalyas puhkamas ning lennanud sinna Turkish Airlinesiga, mis oli vähemalt mullu Türgi kõige väärtuslikum kaubamärk.

Mainimata ei saa jätta ka sõjatööstust, mille kasvust loodab riik ka olulist tõuget üldisele majanduskasvu tõusule.

Tõuget Türgi majandus vajab, sest mullu kolmandas kvartalis pöördus nende majandus langusesse. Möödunud suvel toimunud riigipöördekatse ja terrorirünnakud vähendasid sisetarbimist, turismi ja investeeringuid. Selle tulemus oli kolmandas kvartalis majanduslangus ning Maailmapank prognoosib kogu aastaseks kasvuks 2,5 protsenti.

Aastases vaates kahanes Türgi majandus viimati 2009. aastal, mil varasema aasta viieprotsendine kasv asendus 4,7-protsendise langusega. Pärast seda toibus majandus kiirelt ning 2011. aastaks koguni 11,1 protsendini.

Järgmisteks aastateks prognoosib Maailmapank tagasihoidlikku taastumist.

Nutt: Euroopal ja NATO-l on Türgit vaja ning vastupidi

Riigikogu liige ja inimõiguste spetsialist Mart Nutt arutles "Välisilma" otsestuudios ka selle üle, kuidas võivad arengud Türgis mõjutada Ankara suhteid Euroopa Liidu ja NATO-ga.

"Olukorras, kus Türgi peaks autoritaarseks riigiks muutuma, on see kahtlemata probleem väga suurele osale maailmas, sealhulgas ka Euroopale ja NATO-le. Aga kui teselt poolt vaadata, kui tugev on opositsioon olnud nii Erdoganile kui ka muudatustele, mida siis referendumiga sooviti saavutada, siis väga hõlpsalt see kindlasti ei lähe," prognoosis riigikogulane.

"Türgi on Euroopa Liiduga ühinemisest kaugemal, kui ta oli kümme aastat tagasi. See on ilmselge. Teisest küljest väga palju sõltub sellest, kuivõrd pragmaatiliselt türklased ühelt poolt, aga teisest küljest ka Euroopa riikide liidrid käituvad, sest kõigepealt majanduslikult Türgi ja Euroopa Liit on niivõrd tihedalt seotud, et nad on teineteisele hädavajalikud. Ei saa päris niimoodi teha, et Türgi pöörab näiteks Euroopale selja või siis Euroopa hakkab ignoreerima Türgit," selgitas ta.

Teine asi on Nuti sõnul migratsiooni teemad, mis panevad Euroopa Türgiga arevstama.

Kolmanda asjaoluna tuleb arvestada julgeolekuga - Türgi ei ole lihtsalt NATO liikmesriik, vaid Türgi on sõjaliselt teine riik Ameerika Ühendriikide järel, mis tähendab seda, et julgeolekupoliitiliselt on Euroopal kui NATO-l vaja Türgit ja vastupidi täpselt samuti. "Türgi nüüd päris NATO-le selga pöörata ei taha arvestades sellega, et ta jääb seal mitmete jõududega üksinda silmitsi," rõhutas Nutt.

"NATO ise defineerib ennast demokraatlike riikide organisatsioonina, eks ole. Aga kui me nüüd vaatame seda poolt, et mis kaalub nagu üles - kas siseriiklik poliitiline korraldus või sõjaline jõud, siis ma ütleks, et see sõjaline jõud on antud juhul NATO-le tähtsam," jätkas ta ning tuletas meelde, et külma sõja päevil toimus Türgis ka sõjaväelisi riigipöördeid ning riik jätkas NATO-s nendest hoolimata.

"Aga NATO-l oli Türgit vaja ja NATO-l on ka edaspidi Türgit vaja. Nii et ma arvan seda, et Türgi roll NATO jaoks on sedavõrd oluline, et siit üle piiri ei minda," arvas Nutt.

Toimetaja: Merili Nael, Laur Viirand



hõlmikpuuhõlmikpuu
Tallinna kuulus hõlmikpuu vajab abi

Tallinnas Peeter Süda tänava ja Pärnu maantee nurgal kasvav ning mõnekümne aasta eest Estonia uue maja ehitust takistanud hõlmikpuu vajab Eesti Dendroloogia Seltsi hinnangul abi.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.