Tartu botaanikaaias pandi tülikas umbrohi taldrikule ({{commentsTotal}})

Tartu botaanikaaias avatud näitusel on väljas 24 muidu umbrohuna tuntud taime, mis tegelikult kõlbavad süüa ja millest saab teha erinevaid roogi, isegi leiba ja veini.

Eestis on kokku ligi 200 sellist taime, mida paljud umbrohuks peavad, aga mida tegelikult vabalt suhu pista võib, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Eestis on aegade jooksul maarahvas teadnud küllalt palju toidutaimi, mida nad on varakevadeti kasutanud sellepärast, et talveks varutud toit oli kevadeks otsa saanud ja külm talv tekitas ka vitamiinipuuduse. Seetõttu mindi kevadel loodusesse ja korjati päris mitmeid taimi," selgitas Tartu botaanikaaia aednik Kristine Fenske.

Lisaks laialt tuntud naadile ja nõgesele sobivad söömiseks ka näiteks merikapsas, nurmenukk ja paiseleht.

"Väga tore taim või maitsev taim on põdrakanep. Seda võib lausa kutsuda nii-öelda vaese mehe spargliks. Seda tuleb korjata ikkagi varakevadel, kui esimesed võrsed oma nina on välja pistnud. Seda on võimalik hautada ja see on tõesti maitsev," rääkis Fenske.

Kui nii mõnegi umbrohu, näiteks naadi võib suhu pista roheliselt ja otse aiast, siis näiteks nõgese söögikõlbulikuks muutmine nõuab veidi rohkem vaeva.

Botaanikaaias avatud näitusel on selle tarvis ka retseptid välja pandud. "Umbrohutoitudest saab näiteks hommikuks võileiva kokku, kui panna sinna nõgesest tehtud leiba, nõgesejuustu ja karulauguvõid, peale võib raputada värsket naati, mis on hea maitsetaime maitsega," rääkis "Aktuaalse kaamera" reporter Heleri All.

Näitus, mis õpetab, kuidas umbrohi taldrikule sobib, jääb avatuks mai lõpuni.

Toimetaja: Merili Nael



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: