GAG-i uue hoone naaber vaidlustas ehitusloa ({{commentsTotal}})

{{1492489980000 | amCalendar}}
kohus
kohus Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tallinna halduskohus võttis arutusele naabri kaebuse Vana-Kalamaja 9 ehitusloale, millega lubati laiendada sel aadressil asuvat hoonet Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG) algklasside õppehooneks.

Kohtusse pöördus oma õiguste kaitseks laiendatava hoone naabermaja korteriomanik.

Teda esindava vandeadvokaadi Maria Mägi-Rohtmetsa sõnul tingis kaebuse asjaolu, et koolihoonele linna poolt väljastatud ehitusloa alusel toimub tegelikult hoone laiendamine suuremas ulatuses kui 33 protsenti.

"See tähendab, et läbi tulnuks viia detailplaneeringu koostamine või äärmisel juhul projekteerimistingimuste menetlus. Tegemist on menetlustega, mille eesmärk on elanikkonna kaasamine ning naabrite arvamuste ja ettepanekute ära kuulamine. Samuti uuringute vajaduse välja selgitamine," ütles ta.

Advokaadi sõnul on hoone esialgse projekti võrdlemisel ehitusloaga ilmnenud, et hoone laiendamise maht on enam kui 54 protsenti, mistõttu ei oleks saanud ehitusluba anda ilma detailplaneeringu koostamiseta ning täiendavate uuringute läbiviimiseta liikluse, parkimise, müra ja saaste osas.

Linn peab kaebust perspektiivituks

Tallinna halduskohus ei rahuldanud esmaspäeval naabri esitatud esialgse õiguskaitse taotlust, milles ta palus ehitusloa kehtivuse peatamist kohtuvaidluse ajaks.

Kohus põhjendas taotluse rahuldamata jätmist sellega, et tõenäoliselt puudub vaidlustatud ehitusloal negatiivne mõju kaebaja õigustele ning kaebuse edulootus on väike.

Samas leidis kohus, et Vana-Kalamaja 9 õppehoone renoveerimise ja piirkonda täiendavate õppekohtade loomise osas esineb kaalukas avalik huvi, mis saaks oluliselt kahjustatud juhul, kui ehitustegevus peatataks.

Linna õigusteenistuse nõuete osakonna jurist Kent Märjamaa sõnas, et linna õigusteenistuse hinnangul on eksitav kaebaja esindaja väide, et ehitise laiendamine toimub suuremas mahus, kui 33 protsenti.

"Hoonele tehtud mõõdistuse kohaselt jääb laienduse maht alla 33%, mistõttu ei ole vajalik detailplaneeringu koostamine või projekteerimistingimuste andmine. Kaebaja väide põhineb tegelikkusele mittevastavatel andmetel," ütles Märjamaa.

Tallinna linnaplaneerimise amet on seisukohal, et ehitusluba on väljastatud õiguspäraselt ning mistahes aluseid selle tühistamiseks ei esine.

Asjaolus, et kohus hakkab kaebust sisuliselt arutama, ei ole midagi tavapäratut, selliseid kaebuseid esitatakse Tallinna linna vastu aastas kümneid, märkis linn.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: