Fotod: Energeetikatöötajad nõudsid piketil kollektiivleppe säilitamist ({{commentsTotal}})

{{1492494360000 | amCalendar}}
Energeetikatöötajad nõudsid piketil kollektiivleppe säilitamist
Energeetikatöötajad nõudsid piketil kollektiivleppe säilitamist Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti Energeetikatöötajate Ametiühingute Liit korraldas teisipäeval Tallinnas rahandusministeeriumi hoone juures Eesti Energia tütarfirmade töötajate palgaläbirääkimiste toetuseks piketi.

Kell 13 alanud piketile sõitis Narvast kolm bussitäit ehk üle saja ametiühingu liikme, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Ametiühingu esimehe Andrei Zaitsevi sõnul ei lubanud maaomanik neil Eesti Energia ees meeleavaldust korraldada, samas allub energiakontsern rahandusministeeriumile.

Põhiline, mida piketil nõutakse, on kollektiivleppe säilitamine. "Tahame anda märku nii eesti Energiale, kui laiemale avalikkusele, et kollektiivleping pole samaväärne töölepinguseadusega, vaid tähtsam. Tööandja aga nõuab, et kontsernitöötajatele kehtiks vaid töölepinguseadus," märkis Zaitsev.

Zaitsevi sõnul taotleb tööandja õhtuse tööajatasu kaotamist, puhkuseaja kahandamist, samuti öisel aja ja riigipühadel töötamise eest makstava tasu vähendamist kuni seaduses ette nähtud määrani.

"Peale põlevkivienergeetika vabaturule minekut on töömaht mitmekordselt kasvanud ja põhiliselt öisel ajal. See pole loogiline kui öine tööhulk kasvab, aga palka tahetakse selle eest vähem maksta," märkis ta.

Enefit on varem kinnitanud, et soodustuste arvelt soovib tööandja tõsta põhipalku, kuna personali värbamisel on uute töötajate jaoks tähtsam kindel palganumber, kui kollektiivleppes peituvad hüved.

"Me oleme täna pakkunud välja lahenduse, et kui ka kollektiivlepingusse jäävad alles need seadusest paremad sätted, siis vähemalt lisapuhkusest, mida meie töötajatel on 14 päeva, võtaksime pooled maha," ütles Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo "Aktuaalsele kaamerale".

"Tööandja kulud ei oleks selle tagajärjel suurenenud, töötajate tulud ei oleks suurenenud, aga tööandja oleks saanud deklareerida, kui palju selle tagajärjel - olgu siis 2,5 või 3 protsenti - tõusis töötajate põhitöötasu. See aga ei tähenda, et töötajate kogu sissetulek oleks tõusnud," kommenteeris Liidu esimees Sander Vaikma.

Eelmine kollektiivleping lõppes Enefitis 1. jaanuaril, läbirääkimised uue lepingu sõlmimise üle kestavad alates mullu oktoobrist.

Pikett toimus rahandusministeeriumi juures, kuna Lelle tänaval asuva Eesti Energia peakontori kinnistu omanik ei andnud luba piketi korraldamist oma territooriumil.

Eesti Energia on energiakontsern, mis koosneb 24 ettevõttest ja selles töötab kokku ligikaudu 5900 inimest.

Toimetaja: Marek Kuul, Merili Nael



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: