PPA sai kätte kaks uut patrullkaatrit, kiil pandi uuele reostustõrjelaevale
Saaremaal Baltic Workboatsi laevatehases sai valmis kaks uut patrullkaatrit, mis anti teisipäeval politsei- ja piirivalveametile üle. Kiil pandi järgmisel aastal valmivale 45-meetrisele reostustõrje- ja patrulllaevale.
Veeturvalisuse tagamisele Haapsalu piirkonnas ja Peipsil annavad peagi oma panused Kessu ja Piiri-Liisu, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Korraldati nimekonkurss ja mina pakkusin ka oma nime, mis mulle väga meeldis - Piiri-Liisu. Nimesid oli päris palju ja minu nimi võitis," rääkis politseileitnant Egle Timma.
Kokku ehitatakse Baltic Workboatsi laevatehases kahe aasta jooksul PPA-le viis alust. Kaks neist tulevad Piiri-Liisu ja Kessu sarnased, aga üks laevadest on 45 meetri pikkune reostustõrje- ja patrulllaev, mis peaks valmima aasta pärast ja millele seekord sümboolne kiil pandi.
Praeguseks on laevast valmis pool korpusest.
"See on ainulaadne laev maailmas, eriti tema kere kuju tõttu. Me oleme kasutanud sellel laeval oma lainet läbistava vööriga keret, mis annab sellele laevale paremad meresõidu omadused," selgitas Baltic Workboatsi juhatuse liige Jüri Taal.
Mereturvalisuse parandamine on PPA üks prioriteetidest.
"Aastas tuleb PPA-l tegeleda umbes 230 juhtumiga, kus inimese elu on ohus ja tuleb päästa umbes 500 inimest. Need on väga suured arvud. Nagu me oleme öelnud, me oleme mereriik ja ohutus on üks merekultuuri osa. Meie ülesanne on turvalisust luua, meie ülesanne on ka olla valmis koos rahvusvaheliste partneritega reostust korjama," rääkis PPA peadirektor Elmar Vaher.
Teisipäeval nähtud kolme laeva ehituseks saadi suur osa vahenditest Euroopa fondidest.
"Järgmisel aastal valmiv laev, see suurem laev, maksab 16 mijonit, aga sellest üle 85 protsendi katab Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond. Kaks väiksemat laeva on Euroopa Liidu sisejulgeolekufondist ja need ongi täies ulatuses sisejulgeoleku fondi rahadest," selgitas siseminister Andres Anvelt.
Baltic Workboatsi laevatehases on praegu kokku enam kui kümmekond ehitusjärgus alust erinevate riikide jõustruktuuridele.
Toimetaja: Merili Nael