Liiklustalgutel püüavad politseinikud kihutajaid ({{commentsTotal}})

{{1492575120000 | amCalendar}}

Kolmapäeval üle Eesti toimuvatel liiklustalgutel jälgivad politseinikud piirkiirusest kinni pidamist inimeste soovitud kohtades.

Kolmapäeval hommikul alanud ja neljapäeva hommikuni kestvate liiklustalgute eel andsid inimesed teada rohkem kui 1600 probleemsest kohast.

Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Sirle Loigo sõnul laekus politseile ka teisi muresid, kuid ka sel aastal püsib fookus kihutajatel.

"Ilusate ilmade saabudes saab meie teede suurimaks mureks kiirus. Paraku on levinud arusaam, et õnnetused juhtuvad teiste inimestega, mitte minuga ning kiirust ületatakse vastutust ja ohtu tundmata," ütles Loigo.

Aasta-aastalt kasvanud kiiruseületamiste arv linnades on üks põhjus, miks ka tänavused politsei liiklustalgute fookuses on kiiruseületajad.

"Enamik sissekande teinud inimestest tunneb siirast muret oma elukoha, lapse koolitee või igapäevase liikumismarsruudi turvalisuse pärast. Kogutud info annab meile pildi, millistes kohtades ja kui paljusid kiirust ületavad juhid häirivad ja ohtu seavad. Oleme 24 tunni jooksul just seal, kuhu meid oodatakse," ütles Loigo.

Tema sõnul leidub rohkelt roolikeerajaid, kes ei pea kiiruse ületamist ohtlikuks ja häirivaks, kuid tunnetab ise kiiruse ohtu kodu või töökoha läheduses.

"Kui juht ei taha, et teised kihutavad tema kodu naabruses, siis peaks ta sama tegema võõrastel tänavatel," märkis Loigo.

Suur osa, pea tuhat ettepanekut kanti kaardile Harjumaal ja Tallinnas. Loigo sõnul pole see üllatav, sest Harjumaal elab ja liigub igapäevaselt palju inimesi.

"Kuid liiklustalgute mõte on jõuda ka sinna, kus igapäevaselt patrull ei jõua. Teeme oma parima, et olla kohal vahel politseinikele kaugeks jäävates piirkondades," ütles Loigo. Tartumaal sisestati ligi 300 ning Pärnumaal üle 60 koha.

Sarnaselt eelmisele aastale märgiti murekohtadena kaardile nii asulasiseseid kui ka -väliseid paiku, bussipeatusi ja õuealasid, haridusasutuste ümbrusi ning maanteelõike.

Mullu 21. aprillil ööpäeva kestnud talgutel osales rohkem kui 250 politseinikku, kes vormistasid 220 kiiruseületamist ning lisaks sellele vestlesid ligi 500 juhiga.

Inimeste ettepanekute alusel toimuvad liiklustalgusid peetakse üle Euroopa. Infot talgupäeval toimuvast saab politsei- ja piirivalveameti Facebooki lehe kaudu, kuhu pääsevad ligi ka inimestel, kellele sotsiaalmeediakontot ei ole.

Politsei teavitab probleemsetest kohtadest maanteeametit või omavalitsust

Kolmapäeval oli politsei väljas ka Antslast väljaviival Tsooru maanteel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Hetkel ühtegi rikkujat ei ole tuvastatud, olukord on rahulik," ütles Kagu jaoskonna patrullitalituse välijuht Erko Sibul. Tema hinnangul inimesed ohtlike kohtade pakkumisega siiski üle reageerinud ei ole.

"Ma arvan, et nad ei ole ülereageerinud, ma usun, et inimesed ilma asjata ei teata, et siin on piirkiirusest kinnipidamisega probleemid. Võib-olla lihtsalt ei ole preagu õige aeg," arvas ta.

Kagu jaoskonna patrullijuhi Madis Soekaruski sõnul on nüüd politsei väljas ka kohtades, kus varem ei ole käinud.

"Kui tavapäraselt teostab politsei kontrolli seal, kus on suur liiklus, on õnnetusi toimunud või kus liiguvad lapsed, siis liilustalgute käigus on päris palju antud teada sellistest kohtadest, kus politsei ei ole varem käinud - mingid väikesed elamurajoonid, vaiksed piirkonnad, kus on 30 ala, aga ikkagi tundub, et ületatakse kiirust," selgitas Soekarusk.

Liiklustalgute lõpuks annab politsei võimalikest uutest probleemsetest kohtadest maanteeametile või kohalikule omavalitsusele teada.

"Juhul kui on näha, et seal rikkumisi on või on vaja näiteks midagi teistmoodi reguleerida, paigladada liiklusmärgid, siis me anname selle info edasi kas maanteeametile või kohalikule omavalitsusele," ütles Soekarusk.

Tänavuste liilustalgute lõplik kokkuvõte selgub neljapäevaks.

Toimetaja: Marek Kuul, Merili Nael, Mirjam Nutov



arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

EKA hoone sai nurgakivi.
Kalm paneks ajutiselt püsti mõne eestiaegse aiaskulptuuri

Mart Kalm Kuberneri aia luhtunud konkursist: kui inimesed on vaeva näinud, tuleb raha välja makstaKalm paneks ajutiselt püsti mõne eestiaegse aiaskulptuuri

Septembris kuulutas Riigikogu kantselei välja ideekonkursi, et rajada Toompea lossi juures asuvasse Kuberneri aeda sinna sobiv monument. Tänaseks on konkurss lõppenud, kuid kahjuks ei leitud esitatud tööde seast sobivat, mida sinna püstitada. Mart Kalm rääkis ERR raadiouudistele, mida selline otsus täpsemalt tähendab.

Facebook ja Google.

Agentuurid nõuavad, et tehnoloogiahiiud uudiste eest maksma hakkaksid

Üheksa Euroopa uudisteagentuuri nõuab internetihiidudelt autoritasu uudistoodangu kasutamise eest. Nõue on jätkuks Euroopa Parlamendis toimunud arutelule direktiivi üle, mille alusel hakkaksid Facebook, Google, Twitter ja teised suure veebifirmad maksma miljoneid eurosid uudiste eest, mida nad kasutavad või millele nad viitavad.

teadusuuring koolielust

Marin Laak. "Kalevipoja" välisretseptsioon, attention!

Cornelius Hasselblatti monograafia „Kalevipoeg Studies. The Creation and Reception of an Epic” täidab rahvuseepose ingliskeelses retseptsioonis valitsenud tühimiku. Tegu on üllataval kombel esimese kaasaegse ingliskeelse tervikliku käsitlusega meie eepose saamisloost ja vastuvõtust. 

Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: