Müller: ülekuumenemist võib märgata ärikinnisvara-, mitte eluasemeturul ({{commentsTotal}})

{{1492581060000 | amCalendar}}
Ardo Hansson (vasakul) ja Madis Müller.
Ardo Hansson (vasakul) ja Madis Müller. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Uusi kaubanduskeskusi ja büroopindu on ehitatud väga palju ning rendihinnad eelmisel aastal ei muutunud, seega võib ülekuumenemist märgata pigem ärikinnisvara-, mitte eluasemeturul, ütles Eesti Panga asepresident Madis Müller.

Müller rääkis keskpanga pressikonverentsil, kus käsitleti Eesti ja euroala majanduse ja finantssektori arenguid, et mullu kasvas eluasemelaenude portfell Eesti pankades viis protsenti. Kõige enam kasvasid autoliisingute mahud.

Positiivsena tõi ta välja selle, et inimeste hoiused on kasvanud veel kiiremini kui laenukohustused.

"Meie hinnangul on üsnagi mõistlik tasakaal sissetulekute, laenude ja säästude vahel," sõnas asepresident.

Kinnisvarahindadest rääkides ütles Müller, et igakuine statistika ei näita võrreldavate korterite hinnamuutust.

"Kui veel 2014 oli Tallinnas uute korterite osakaal kogu tehingutest 14 protsenti, siis mullu ulatus see pea kolmandikuni, ligi 30 protsendini," tõi ta välja.

Seetõttu on võrreldavate korterite arvestuslik hinnakasv tegelikult kuus kuni seitse protsenti, mitte 11, nagu näitab maa-ameti statistika.

"Olukorras, kus palgad kasvavad ligikaudu samas tempos, samuti eluasemelaenud, ei viita selline kuue-seitsmeprotsendine hinnatõus meie hinnangul otseselt turu ülekuumenemisele," lausus Müller.

Nõudlus kinnisvaraturul on viimastel aastatel suurenenud ja seda on toetanud kiire palgakasv ning linnastumine - peamiselt Tallinna elanike kasv muude piirkondade arvelt, sest 25-39aastaste ehk parimas kinnisvaraostu eas inimeste arv on kasvanud. Lähiaastail on aga see trend muutumas ja see võib Mülleri sõnul ka nõudlust kinnisvara järele vähendada.

Ta lisas, et kuigi arendustegevus on olnud korterite ehitamisel üsna elav, siis veelgi enam ärikinnisvaras.

"Palju on ehitatud uusi kaubanduskeskusi ja büroopindu. Seega rendihinnad eelmisel aastal ei muutunud ja juba on märgata mõningate vabade pindade suurenemist. Ülekuumenemist võib täna märgata ärikinnisvara-, mitte eluasemeturul," nentis ta.

Eluasemelaenude keskmine tähtaeg on pisut pikenenud, kuid üle 30-aastase tähtajaga laene ei anta.

Eesti Panga president Ardo Hansson rääkis, et enamik Eesti finantsstabiilsust ohustavatest riskidest on lähiajal väiksesed.

Kolme suurema riskina tõi ta välja Põhjamaade arengud: Rootsis tõusevad kinnisvara hinnad, nagu ka kodumajapidamiste laenukoormus.

Kui Rootsi kinnisvara- ja laenuturul peaks mingi tagasilöök tulema, tunnetavad seda madalama ekspordinõudluse kaudu ka Eesti ettevõtted, suureneb ka Eestis tegutsevate pankade likviidsusrisk ja majanduse rahastamise risk.

Teine riskiallikas on Eesti-sisene. Nimelt kui Eesti ettevõtete kasumlikkus kahaneb müügituludest kiirema tööjõukulude kasvu tõttu, nõrgestab see ettevõtete laenumaksevõimet ja halvendab pankade laenukvaliteeti.

Kolmanda ja veidi väiksema riskina tõi Hansson välja kodumaise kinnisvaraturuga seonduva - seni pole kiiret laenu- ja hinnakasvu olnud, kuid pinnas on uueks hinnakasvuks soodne. "Kui vaatame viimast poolt aastat, on laenu- ja hinnakasv natuke kiirenenud. Me ei näe suuri muutusi, aga võib-olla veidi suuremat riski kui pool aastat tagasi," nentis Eesti Panga president.

Toimetaja: Karin Koppel



Marju Lauristin

Otseülekanne: europarlamendist lahkuva Lauristini intervjuu Brüsselist

Teisipäeva õhtul kell 21 algavas „Aktuaalses kaameras” annab ERR-i Brüsseli korrespondendile Johannes Trallale intervjuu europarlamendi saadiku kohalt Eestisse naasev sotsiaaldemokraat Marju Lauristin. Orienteeruvalt kell 21.10 eetrisse jõudva otseintervjuu pikemat versiooni näeb ERR.ee portaalis.

uudised
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: