Soome tahab laiendada kaitsepolitsei ja kaitsejõudude luurevõimalusi ({{commentsTotal}})

Supo peahoone Helsingis.
Supo peahoone Helsingis. Autor/allikas: Vikipeedia

Soomes on kavas laiendada kaitsepolitsei ja kaitsejõudude võimalusi luuretegevuseks Soomes ja välismaal.

Soome kaitseministeeriumi, siseministeeriumi ja justiitsministeeriumi töörühmad tõdesid, et Soome õiguasktid on ajast maha jäänud ega võta arvesse tehnoloogia arengut, seetõttu on seadusemuudatusi hädasti vaja, vahendasid ERR-i raadiouudised.

"Oleme võrreldes teiste maadega rongista maha jäänud, lausa totaalselt maha jäänud," ütles Kauko Aaltomaa siseministeeriumist.

"Paljudes Euroopa maades on juba olemas luuretegevust käsitlevad seadused ja ka järelevalvesüsteem. Soomes sellist luurega tegelevat süsteemi ei ole," nentis Tuula Majuri justiitsministeeriumist.

Töörühmad on lähtunud põhimõttest, et kodanike jälgimise asjus teeks enamasti otsuse sõltumatu kohus ja inimesed saaksid vähemalt tagantjärele teada, et neid jälgiti.

Samas leitakse, et nii mõnelgi juhul võiks jälgimist alustada kaitsepolitsei või sõjaväeluure otsuse alusel ning alati pole vaja sellest jälgimise all olevatele inimestele üldse teada anda.

Seaduseelnõu peaks andma ka sõjaväeluurele paremad võimalused jälgida julgeolekuolukorra muutumist.

Aaltomaa rõhutas, et tavalise inimese elektronkirju lugema ei hakata, kogu luuretegevus on selgelt sihitud, et noppida andmehulkadest välja selline teave, mis annab märku tõsisest ohust rahvuslikule julgeolekule.

Ta rõhutas, et otsuse teeb siiski kohus. Seaduses on selgelt määratletud, kes ja milliseid andmeid tohib otsida.

Järelevalveks on kavas luuua nö luurevoliniku ametikoht, kelle poole võib pöörduda, kui inimene tunneb, et teda on valesti koheldud.

Seadust on ette valmistatud kolm aastat ning seda on tagant tõuganud viimase aja terrorirünnakud ja valitsus loodab uuele seadusele kiiremas korras parlamendi heakskiidu saada.

Toimetaja: Marek Kuul



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: