Soome tahab laiendada kaitsepolitsei ja kaitsejõudude luurevõimalusi ({{commentsTotal}})

Supo peahoone Helsingis.
Supo peahoone Helsingis. Autor/allikas: Vikipeedia

Soomes on kavas laiendada kaitsepolitsei ja kaitsejõudude võimalusi luuretegevuseks Soomes ja välismaal.

Soome kaitseministeeriumi, siseministeeriumi ja justiitsministeeriumi töörühmad tõdesid, et Soome õiguasktid on ajast maha jäänud ega võta arvesse tehnoloogia arengut, seetõttu on seadusemuudatusi hädasti vaja, vahendasid ERR-i raadiouudised.

"Oleme võrreldes teiste maadega rongista maha jäänud, lausa totaalselt maha jäänud," ütles Kauko Aaltomaa siseministeeriumist.

"Paljudes Euroopa maades on juba olemas luuretegevust käsitlevad seadused ja ka järelevalvesüsteem. Soomes sellist luurega tegelevat süsteemi ei ole," nentis Tuula Majuri justiitsministeeriumist.

Töörühmad on lähtunud põhimõttest, et kodanike jälgimise asjus teeks enamasti otsuse sõltumatu kohus ja inimesed saaksid vähemalt tagantjärele teada, et neid jälgiti.

Samas leitakse, et nii mõnelgi juhul võiks jälgimist alustada kaitsepolitsei või sõjaväeluure otsuse alusel ning alati pole vaja sellest jälgimise all olevatele inimestele üldse teada anda.

Seaduseelnõu peaks andma ka sõjaväeluurele paremad võimalused jälgida julgeolekuolukorra muutumist.

Aaltomaa rõhutas, et tavalise inimese elektronkirju lugema ei hakata, kogu luuretegevus on selgelt sihitud, et noppida andmehulkadest välja selline teave, mis annab märku tõsisest ohust rahvuslikule julgeolekule.

Ta rõhutas, et otsuse teeb siiski kohus. Seaduses on selgelt määratletud, kes ja milliseid andmeid tohib otsida.

Järelevalveks on kavas luuua nö luurevoliniku ametikoht, kelle poole võib pöörduda, kui inimene tunneb, et teda on valesti koheldud.

Seadust on ette valmistatud kolm aastat ning seda on tagant tõuganud viimase aja terrorirünnakud ja valitsus loodab uuele seadusele kiiremas korras parlamendi heakskiidu saada.

Toimetaja: Marek Kuul



kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

arvamus
Peeter Kaldre

Peeter Kaldre: venelase geneetiline kood

Venemaa järgmise presidendi nimi selgus 6. detsembril, kui Vladimir Putin teatas, et kandideerib taas riigijuhiks. Tuleva aasta valimised on lihtsalt vormistamise küsimus, sest rahva toetus Putinile on jäägitu, leiab ajakirjanik Peeter Kaldre.

tehnikakommentaar
Kaitseminister Jüri Luik ja EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini

25 Euroopa riiki käivitas ühise kaitsekoostöö

Esmaspäeval käivitas Euroopa Liit alalise struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO, mille kaudu hakkab 25 liikmesriiki tegema koostööd erinevates kaitseprojektides. Samuti panid liikmesriigid aluse Euroopa Kaitsefondile, millega panustab EL järgmisel eelarveperioodil kaitsevõime arendamisse kuni 10 miljardit eurot.

Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: