Erik Gamzejev: mis mõte on rahvaküsitlusel, kui selle tulemused ei maksa? ({{commentsTotal}})

Valitsuse kava liita Ida-Virumaal kaheksa valda võib olla Kohtla-Järve linna kauaaegse sisulise valitseja, praeguse riigikogu liikme Valeri Korbi mitmekäiguline kombinatsioon panemaks oma käpp peale järgmistele omavalitsustele, kuhu tema mõjujõud seni veel ei ulatu. Paremat võimalust kui praegu, mil tema poeg Mihhail on riigihalduse minister, ei pruugi tulla, tõdeb Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

Haldusreformi tõsisemaid punnseise on tekkinud Ida-Virumaal, kus valitsuse kavatsus liita kokku kaheksa valda on rahvahääletustel saanud hävitava hinnangu kohalikelt inimestelt, kes pelgavad, et tegu on mitmekäigulise plaaniga, mis viiks nad Kohtla-Järve linna võimu alla.

Nüüd on Jüri Ratase valitsus mänginud end olukorda, kus tuleb valida, kas arvestada rahva tahtega või jääda riigihalduse ministri Mihhail Korbi selja taha, kes Alutaguse hiidvalla ideega nagu välk selgest taevast lagedale tuli.

Kohalikud elanikud ja omavalitsusjuhid on vastu. Eksperdid pole sellises ühinemises plusse leidnud. Näiteks on haldusreformi Põhja-Eesti piirkondliku komisjoni liige Mihkel Laan tunnistanud, et tegu on läbinisti poliitilise ettepanekuga, millel ühtki sisulist argumenti pole. Riigihalduse minister Korb pole ise samuti vaevunud arusaadavalt selgitama, milles tema ettepaneku võlud seisnevad.

Peaminister Jüri Ratase enda esmaspäeval riigikogus arupärimisele antud vastused kubisesid vaid kumerast bürokraatlikust kantseliidist. Ei paistnud kuidagi välja, et rahvahääletuse tulemus – veenev „ei“ – korda läheks.

Kõige selle taustal ujub paratamatult pinnale oletus, et tegemist võib olla Kohtla-Järve linna kauaaegse sisulise valitseja, praeguse riigikogu liikme Valeri Korbi mitmekäigulise kombinatsiooniga panna oma käpp peale järgmistele omavalitsustele, kuhu tema mõjujõud seni veel ei ulatu. Paremat võimalust kui praegu, mil tema poeg Mihhail on riigihalduse minister, ei pruugi tulla.

Aasta eest läks Korbi usaldusaluste kontrolli alla Jõhvi. Küllap on järgmistena sihikul ümberkaudsed vallad ja neid on lihtsam haarata, kui haldusreformi seekordses etapis õnnestub nad ühte suuremasse kimpu siduda.

Muidugi pole mingi kunst nimetada sellist oletust vandenõuteooriaks ja seda välja naerda. "Seda ei saa olla!" tõrjus selliseid mõtteid esmaspäeval riigikogus ka Jüri Ratas, rõhutades, et haldusreformi ei tehta ühegi perekonna pärast, ja meenutades, et valitsuses on peale Keskerakonna veel kaks erakonda.

Samas tajub Ratas üsna hästi, et ühe Alutaguse hiidvalla meisterdamine Keskerakonna Ida-Viru vürstide taktikepi all ei ole asi, mille pärast sotsid või IRL hakkaksid koalitsiooni tervist rikkuma. Varasematel aastatel on nende erakondade liidrid üsna armutult tauninud seda valitsemisviisi, mida Keskerakonna kohaliku partorgi Valeri Korbi eestvedamisel on Kohtla-Järvel 20 aastat viljeldud: vohavat korruptsiooni, häälteostmisi valimistel, jõhkrat sundparteistamist. Need lood kadusid aga nii Jevgeni Ossinovski kui ka Margus Tsahkna repertuaarist kohemaid, kui mullu sügisel koos Keskerakonnaga valitsust tegema asuti.

Küll on aga Keskerakonna enda ihutelevisiooni Tallinna TV saatejuht Jakko Väli Delfis üsna värskelt tituleerinud Valeri Korbi Kohtla-Järve korruptsiooni-issiks ning asjaosaline ise pole vähemasti avalikkuses sellise seisuse vastu mingil moel protestinud.

Tüdinedes kapo uurijate erilisest tähelepanust tema isiku vastu, asus Valeri Korb 2007. aastal Kohtla-Järve linnajuhi ametist riigikogu mugavamasse tsooni, tõustes seal Keskfraktsiooni aseesimeheks. Tule alla sattusid tema Kohtla-Järve kaasvõitlejad, kes kohtus pika protsessi tulemusel ka süüdi jäid. Korb, kes on kõik need aastad olnud Keskerakonna Kohtla-Järve piirkonna esimees, sai öelda, et ei teadnud kohtus tõestust leidnud pikaajalisest rutiinkorruptsioonist linnavalitsuses midagi.

Valeri Korbil on olnud eriliselt hea taju valida õigel hetkel õigeid pooli ning see on ka võimaldanud tal aastakümneid poliitikas püsida. Olles nõukogude aja lõpus valitud Kohtla-Järve linnapeaks linnanõukogu poolt, kes võitles Eesti taasiseseisvumise vastu, oskas ta pöördelistel augustiputši päevadel, mil tema tööandjad liigset agarust ilmutasid, tarmukalt varjuda ja ilmuda välja siis, kui oli selge, kuhu kaalukauss kaldub. See võimaldas tal võita ka tollase peaministri Edgar Savisaare usalduse aastateks.

Kuigi suure osa eestlastest ametnikke kihutas Korb 1996. aastal taas Kohtla-Järvel võimule saades linnavalitsusest minema, on ta samas kandnud hoolt, et volikogu istungid toimuksid eesti keeles, Vabadussõja ausamba jalamil oleks vabariigi aastapäeval linnavalitsuse pärg ja kohalikud rahvatantsijad tunnustatud.

Korb pani täppi ka arusaamisega, millal Savisaare aeg Keskerakonna eesotsas hakkab ümber saama. Asudes Ratase, Simsoni ja Repsi leeri pälvis ta nende usalduse, mis peaks võimaldama tal Ida-Virumaal oma huve välja mängida. Jüri Ratas ei hakka teda takistama, sest vajab ise erakonna sees tema toetust oma positsiooni hoidmiseks ja tugevdamiseks. Vähemasti senikaua, kuni keskfraktsiooni ühtsuses päris kindel olla ei saa.

Valeri Korb ise pidas esmaspäeval riigikogu puldist vajalikuks teada anda, et ta on tagasihoidlik inimene ning ettekujutus, et ta võib mõjutada valitsuse käitumist ja tegusid, on ekslik. Tundub siiski, et lisaks riigikogu opositsioonile ei usu seda ka paljud Ida-Viru väikevaldade elanikud.

Hiljemalt 15. maiks peaks selguma, kas Jüri Ratase valitsuse jaoks rahva tahe midagi ka loeb või on ta korbimaaniast pimestatud. Tasub meenutada, et praegune võimuliit käis riigitüüri juurde asudes välja veksli, et kavatseb rahvahääletustele rohkem tähelepanu pöörata. Kui nüüd aga isegi neid hääletustulemusi Ida-Viru valdades, kus osalus ulatus rekordilise 50 protsendi kanti, mitte millekski ei peeta, siis oleks see järjekordne hoop valitsuse tõsiseltvõetavuse pihta.

Tekib ka küsimus, mis mõte rahvaküsitluste korraldamisel üleüldse on.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride kodulehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio regionaalteemaline päevakommentaar



Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Puukaitsjad takistasid tulutult tunde Haabersti remmelga mahavõtmist

Politseil kulus teisipäeva varahommikust alates ligi kuus tundi, et Tallinnas Haabersti ristmiku ümberehitusele ette jäänud remmelga juurest valvet pidanud aktivistid eemale ajada, et saaks puu maha võtta.

Uuendatud: 14:58 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics