Keskpank: ühisrahastusega kinnisvarasse investeerides tuleb riske tajuda ({{commentsTotal}})

Mereakadeemia endine hoone Lasnamäel, mille rekonstrueerimiseks andis ühisrahastusplatvormi kaudu panuse üle 1100 investori.
Mereakadeemia endine hoone Lasnamäel, mille rekonstrueerimiseks andis ühisrahastusplatvormi kaudu panuse üle 1100 investori. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Ühisrahastusplatvormide roll on praegu väike, kuid turuosa kasvab ja nende kaudu kinnisvarasse investeerimisel tuleks riske teadvustada, ütles Eesti Panga president Ardo Hansson. Crowdestate'i juhi Loit Linnupõllu sõnul ei jookse inimesed ummisjalu raha paigutama ning mõtlevad asja enne läbi, kuid investorid peavad mõistma, et võtavad igal juhul riski.

Pankade laenutingimused ei toeta Eesti Panga hinnangul praegu kinnisvaramulli tekkimist. Turuosa kasvatavad aga ühisrahastusprojektid, mille hulgas on ka selliseid, mis on saanud pankadest eitava vastuse.

Hansson ütles ERRile, et finantsstabiilsuse seisukohast ta selles suurt riski ei näe, aga investeerijakaitse mõttes on kindlasti oluline, et inimesed, kes pankade intressimäärasid liiga madalaks peavad ja suuremat raha teenimise võimalust otsivad, ei hakkaks liiga kergekäeliselt oma raha ühisrahastusprojektidesse paigutama.

"Ega need projektid ei ole siis nii läbi vaadatud, kindlasti riskentsemad projektid, mis võivad vastu taevast lennata," märkis ta. "Seal peab olema rohkem investorikaitse seisukohast väljas. See on uus trend, mida peaks jälgima".

Üks ühisrahastusplatvorme on Crowdestate, mille projektid on väga kiiresti rahastuse leidnud.

Näiteks koguti Lasnamäel asuva endise mereakadeemia hoone rekonstrueerimisprojektiks jaanuaris vaid kolme päevaga 1,5 miljonit eurot. Projekt lubas tootluseks 15,33 protsenti.

Ettevõtte juht Loit Linnupõld põhjendas inimeste innukust kinnisvaraarendustesse panustamisel sellega, et inimestel on palju raha käes ning seda traditsioonilisel viisil pangas hoiustades ei teeni midagi.

"Kolmandaks annab ühisrahastus inimestele võimaluse oma raha paigutada sellistesse investeerimisprojektidesse, millesse varem ei ole ligipääsu olnud, näiteks kinnisvara, mis tavaliselt nõuab üsna suurt investeeringut, et seda üksi teha. Ühisrahastus pakub seda võimalust kas või saja euro kaupa," selgitas ta.

Küsimusele, kas investorid riske adekvaatselt tajuvad, vastas Linnupõld, et usub ja loodab seda ega ole näinud, et inimesed ummisjalu ja mõtlematult investeerima tormaksid.

"Aga peaks aru saama, et kui investeeritakse, siis tururiski igal juhul võetakse, sellest ei pääse. Keegi ei ütle, et tootlus on garanteeritud või põhiosa on võimalik tagasi saada - seda keegi ei ütle ega tohigi öelda. Iga inimene teeb selle otsuse ise vastavalt sellele informatsioonile, mida meie jagame ja mida ta ise oskab sinna juurde panna ja uurida," nentis ta.

Seda, nagu oleksid ühisrahastatavad projektid ainult sellised, mida pangad on finantseerimiskõlbmatuteks pidanud, nimetas Linnupõld kõige suuremaks eksiarvamuseks.

"Ma arvan, et 36 projektist, mis me täna teinud oleme, on ilma pangalaenuta tehtud võib-olla üks või kaks. Ülejäänutel on kõigil projekti finantseerimislahenduse osaks ka pangalaen. Nii et sisuliselt on nad ka pangafiltrist läbi käinud," kinnitas ta.

Lisaks filtreerib ka ettevõte ise projekte hoolikalt: Linnupõllu sõnul töötatakse kümne või kaheksa projekti välja toomiseks läbi sadakond ideed ning valdav osa investeerimisideedest ei jõuagi kunagi avalikkuse ette, sest ei kvalifitseeru. Samas möönis ta, et paljud ühisrahastusplatvormid sellist eelfiltreerimist ei tee.

"Investor peab aru saama, mis on pakkumise sisu: kas ta on eelnevalt kontrollitud ja välja valitud või pannakse üles kõik ideed, mis tulevad, ja inimesed ise otsustavad, kas meeldib või ei meeldi. Platvormide lähenemisviisides on päris suured erinevused. See on üks asi, mida raha paigutada soovivad inimesed peaksid päris kindlasti endale selgeks tegema," sõnas Crowdestate'i juht.

Ta lisas, et investeerides tasub üheksa korda mõelda ja üks kord otsustada ning samuti ei tasu kogu raha ühele kaardile panna.

"Raha tuleks paigutada pigem paljude erinevate projektide vahel, mis annab riskide hajutamise," soovitas Linnupõld.



Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Puukaitsjad takistasid tulutult tunde Haabersti remmelga mahavõtmist

Politseil kulus teisipäeva varahommikust alates ligi kuus tundi, et Tallinnas Haabersti ristmiku ümberehitusele ette jäänud remmelga juurest valvet pidanud aktivistid eemale ajada, et saaks puu maha võtta.

Uuendatud: 14:58 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics