Keskpank: ühisrahastusega kinnisvarasse investeerides tuleb riske tajuda ({{commentsTotal}})

Mereakadeemia endine hoone Lasnamäel, mille rekonstrueerimiseks andis ühisrahastusplatvormi kaudu panuse üle 1100 investori.
Mereakadeemia endine hoone Lasnamäel, mille rekonstrueerimiseks andis ühisrahastusplatvormi kaudu panuse üle 1100 investori. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Ühisrahastusplatvormide roll on praegu väike, kuid turuosa kasvab ja nende kaudu kinnisvarasse investeerimisel tuleks riske teadvustada, ütles Eesti Panga president Ardo Hansson. Crowdestate'i juhi Loit Linnupõllu sõnul ei jookse inimesed ummisjalu raha paigutama ning mõtlevad asja enne läbi, kuid investorid peavad mõistma, et võtavad igal juhul riski.

Pankade laenutingimused ei toeta Eesti Panga hinnangul praegu kinnisvaramulli tekkimist. Turuosa kasvatavad aga ühisrahastusprojektid, mille hulgas on ka selliseid, mis on saanud pankadest eitava vastuse.

Hansson ütles ERRile, et finantsstabiilsuse seisukohast ta selles suurt riski ei näe, aga investeerijakaitse mõttes on kindlasti oluline, et inimesed, kes pankade intressimäärasid liiga madalaks peavad ja suuremat raha teenimise võimalust otsivad, ei hakkaks liiga kergekäeliselt oma raha ühisrahastusprojektidesse paigutama.

"Ega need projektid ei ole siis nii läbi vaadatud, kindlasti riskentsemad projektid, mis võivad vastu taevast lennata," märkis ta. "Seal peab olema rohkem investorikaitse seisukohast väljas. See on uus trend, mida peaks jälgima".

Üks ühisrahastusplatvorme on Crowdestate, mille projektid on väga kiiresti rahastuse leidnud.

Näiteks koguti Lasnamäel asuva endise mereakadeemia hoone rekonstrueerimisprojektiks jaanuaris vaid kolme päevaga 1,5 miljonit eurot. Projekt lubas tootluseks 15,33 protsenti.

Ettevõtte juht Loit Linnupõld põhjendas inimeste innukust kinnisvaraarendustesse panustamisel sellega, et inimestel on palju raha käes ning seda traditsioonilisel viisil pangas hoiustades ei teeni midagi.

"Kolmandaks annab ühisrahastus inimestele võimaluse oma raha paigutada sellistesse investeerimisprojektidesse, millesse varem ei ole ligipääsu olnud, näiteks kinnisvara, mis tavaliselt nõuab üsna suurt investeeringut, et seda üksi teha. Ühisrahastus pakub seda võimalust kas või saja euro kaupa," selgitas ta.

Küsimusele, kas investorid riske adekvaatselt tajuvad, vastas Linnupõld, et usub ja loodab seda ega ole näinud, et inimesed ummisjalu ja mõtlematult investeerima tormaksid.

"Aga peaks aru saama, et kui investeeritakse, siis tururiski igal juhul võetakse, sellest ei pääse. Keegi ei ütle, et tootlus on garanteeritud või põhiosa on võimalik tagasi saada - seda keegi ei ütle ega tohigi öelda. Iga inimene teeb selle otsuse ise vastavalt sellele informatsioonile, mida meie jagame ja mida ta ise oskab sinna juurde panna ja uurida," nentis ta.

Seda, nagu oleksid ühisrahastatavad projektid ainult sellised, mida pangad on finantseerimiskõlbmatuteks pidanud, nimetas Linnupõld kõige suuremaks eksiarvamuseks.

"Ma arvan, et 36 projektist, mis me täna teinud oleme, on ilma pangalaenuta tehtud võib-olla üks või kaks. Ülejäänutel on kõigil projekti finantseerimislahenduse osaks ka pangalaen. Nii et sisuliselt on nad ka pangafiltrist läbi käinud," kinnitas ta.

Lisaks filtreerib ka ettevõte ise projekte hoolikalt: Linnupõllu sõnul töötatakse kümne või kaheksa projekti välja toomiseks läbi sadakond ideed ning valdav osa investeerimisideedest ei jõuagi kunagi avalikkuse ette, sest ei kvalifitseeru. Samas möönis ta, et paljud ühisrahastusplatvormid sellist eelfiltreerimist ei tee.

"Investor peab aru saama, mis on pakkumise sisu: kas ta on eelnevalt kontrollitud ja välja valitud või pannakse üles kõik ideed, mis tulevad, ja inimesed ise otsustavad, kas meeldib või ei meeldi. Platvormide lähenemisviisides on päris suured erinevused. See on üks asi, mida raha paigutada soovivad inimesed peaksid päris kindlasti endale selgeks tegema," sõnas Crowdestate'i juht.

Ta lisas, et investeerides tasub üheksa korda mõelda ja üks kord otsustada ning samuti ei tasu kogu raha ühele kaardile panna.

"Raha tuleks paigutada pigem paljude erinevate projektide vahel, mis annab riskide hajutamise," soovitas Linnupõld.



Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.
Macron otsib EL-i tööturu reformi plaanile Kesk- ja Ida-Euroopast toetust

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles kolmapäeval, et Euroopa Liidu reeglid, mis puudutavad lähetatud töötajaid, tekitavad rikkamates liikmesriikides ebaõiglast konkurentsi.

"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.