Keskpank: ühisrahastusega kinnisvarasse investeerides tuleb riske tajuda ({{commentsTotal}})

Mereakadeemia endine hoone Lasnamäel, mille rekonstrueerimiseks andis ühisrahastusplatvormi kaudu panuse üle 1100 investori.
Mereakadeemia endine hoone Lasnamäel, mille rekonstrueerimiseks andis ühisrahastusplatvormi kaudu panuse üle 1100 investori. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Ühisrahastusplatvormide roll on praegu väike, kuid turuosa kasvab ja nende kaudu kinnisvarasse investeerimisel tuleks riske teadvustada, ütles Eesti Panga president Ardo Hansson. Crowdestate'i juhi Loit Linnupõllu sõnul ei jookse inimesed ummisjalu raha paigutama ning mõtlevad asja enne läbi, kuid investorid peavad mõistma, et võtavad igal juhul riski.

Pankade laenutingimused ei toeta Eesti Panga hinnangul praegu kinnisvaramulli tekkimist. Turuosa kasvatavad aga ühisrahastusprojektid, mille hulgas on ka selliseid, mis on saanud pankadest eitava vastuse.

Hansson ütles ERRile, et finantsstabiilsuse seisukohast ta selles suurt riski ei näe, aga investeerijakaitse mõttes on kindlasti oluline, et inimesed, kes pankade intressimäärasid liiga madalaks peavad ja suuremat raha teenimise võimalust otsivad, ei hakkaks liiga kergekäeliselt oma raha ühisrahastusprojektidesse paigutama.

"Ega need projektid ei ole siis nii läbi vaadatud, kindlasti riskentsemad projektid, mis võivad vastu taevast lennata," märkis ta. "Seal peab olema rohkem investorikaitse seisukohast väljas. See on uus trend, mida peaks jälgima".

Üks ühisrahastusplatvorme on Crowdestate, mille projektid on väga kiiresti rahastuse leidnud.

Näiteks koguti Lasnamäel asuva endise mereakadeemia hoone rekonstrueerimisprojektiks jaanuaris vaid kolme päevaga 1,5 miljonit eurot. Projekt lubas tootluseks 15,33 protsenti.

Ettevõtte juht Loit Linnupõld põhjendas inimeste innukust kinnisvaraarendustesse panustamisel sellega, et inimestel on palju raha käes ning seda traditsioonilisel viisil pangas hoiustades ei teeni midagi.

"Kolmandaks annab ühisrahastus inimestele võimaluse oma raha paigutada sellistesse investeerimisprojektidesse, millesse varem ei ole ligipääsu olnud, näiteks kinnisvara, mis tavaliselt nõuab üsna suurt investeeringut, et seda üksi teha. Ühisrahastus pakub seda võimalust kas või saja euro kaupa," selgitas ta.

Küsimusele, kas investorid riske adekvaatselt tajuvad, vastas Linnupõld, et usub ja loodab seda ega ole näinud, et inimesed ummisjalu ja mõtlematult investeerima tormaksid.

"Aga peaks aru saama, et kui investeeritakse, siis tururiski igal juhul võetakse, sellest ei pääse. Keegi ei ütle, et tootlus on garanteeritud või põhiosa on võimalik tagasi saada - seda keegi ei ütle ega tohigi öelda. Iga inimene teeb selle otsuse ise vastavalt sellele informatsioonile, mida meie jagame ja mida ta ise oskab sinna juurde panna ja uurida," nentis ta.

Seda, nagu oleksid ühisrahastatavad projektid ainult sellised, mida pangad on finantseerimiskõlbmatuteks pidanud, nimetas Linnupõld kõige suuremaks eksiarvamuseks.

"Ma arvan, et 36 projektist, mis me täna teinud oleme, on ilma pangalaenuta tehtud võib-olla üks või kaks. Ülejäänutel on kõigil projekti finantseerimislahenduse osaks ka pangalaen. Nii et sisuliselt on nad ka pangafiltrist läbi käinud," kinnitas ta.

Lisaks filtreerib ka ettevõte ise projekte hoolikalt: Linnupõllu sõnul töötatakse kümne või kaheksa projekti välja toomiseks läbi sadakond ideed ning valdav osa investeerimisideedest ei jõuagi kunagi avalikkuse ette, sest ei kvalifitseeru. Samas möönis ta, et paljud ühisrahastusplatvormid sellist eelfiltreerimist ei tee.

"Investor peab aru saama, mis on pakkumise sisu: kas ta on eelnevalt kontrollitud ja välja valitud või pannakse üles kõik ideed, mis tulevad, ja inimesed ise otsustavad, kas meeldib või ei meeldi. Platvormide lähenemisviisides on päris suured erinevused. See on üks asi, mida raha paigutada soovivad inimesed peaksid päris kindlasti endale selgeks tegema," sõnas Crowdestate'i juht.

Ta lisas, et investeerides tasub üheksa korda mõelda ja üks kord otsustada ning samuti ei tasu kogu raha ühele kaardile panna.

"Raha tuleks paigutada pigem paljude erinevate projektide vahel, mis annab riskide hajutamise," soovitas Linnupõld.



Poliitikud saates "Foorum".

Helme: toetuste jagamise probleem ei puuduta ainult Simsonit

Majandusminister Kadri Simsoni puhul on tõstatatud küsimus, kas ta on valitsuses seakasvatuse toetuste läbirääkimistel osaledes õigesti käitunud, arvestades oma elukaaslase tegutsemist samas valdkonnas, kuid riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul on probleem laiem ja puudutab ka paljusid teisi poliitikuid.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

tehnikakommentaar
Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: