Iivi Anna Masso: kuhu kadus mitmekultuurilisus? ({{commentsTotal}})

Iivi Anna Masso.
Iivi Anna Masso. Autor/allikas: Peeter Langovits/Postimees

Mitmekultuurilisus peaks olema kultuurilise paljususe, mitte kultuurilis-poliitilise ahistamise, solvumise kartuses varvastel käimise õpetus. Muidu kaob sellest nii paljusus kui ka kultuur, kirjutab Iivi Anna Masso.

Artikkel on algselt ilmunud veebiväljaandes Edasi.

YouTube on nostalgiline kullaauk. Sealt leiab muu hulgas muusikat, mida teismeeas sai jumaldatud, aga mis tollal oli vaid piiratult kättesaadav. Lemmikbändide live-esitustest sai ainult unistada, ka videoid nägi haruharva – põhiliselt siis, kui Soome TV midagi juhtus näitama. Nüüd on kõik see vana kuld, Boney M-st Pink Floydini, veebis saadaval.

Selles nostalgiamaailmas kord seilates tuli vastu 1980ndatel superhitiks tõusnud „Lambada“. Seda lõputult rõõmsat vana tuttavat aafrika juurtega brasiilia tantsu vaadates meenus nostalgiliselt mitte ainult oma noorus, vaid omamoodi Euroopa süütuse ja muretuse aeg, mis raudse eesriide tagant paistis eriti ilus.

Hoogne Lambada on ikka veel ilus. Nii elujõuline, nii elujaatav. Ja kindlasti eksootiline. Rõõmusõnum meile uimastele põhjamaalastele teisest, lõunapoolsemast, päikesest energiat ammutavast kultuuriruumist. Aga edasi tekib küsimus: kuhu on selline eksootika Euroopa avalikkusest kadunud?

See kõik on loomulikult endiselt olemas. Eriti suuremate lääne linnade argiellu see lihtsalt kuulub, nagu ka India ja Hiina IT-insenerid, filipiinlastest haiglaõed, Balkani tudengid, kurdide kebab-restoranid.

Aga me ei räägi sellest. Me ei räägi sellest, kui me ütleme „multikultuur“ ja kutsume inimesi üles sallima ja tunnustama, oma eelarvamustest üle saama, aktsepteerima ja mitte kartma. Me siin Soomes ei räägi kunagistest Vietnami ja Tšiili pagulastest, hiina restoranidest, budistlikest filosoofiatest ega riigi suurimatest sisserändajarühmadest, st eestlastest ja venelastest, kui jutt on mitmekultuurilisusest. Me Euroopas ei räägi muusikast ja tantsudest, kirjandusest, toidukultuurist, pidupäevadest, kui me kinnitame, et mitmekultuurilisus on hea.

Me ei räägi neist asjadest, ehkki kultuurikirevus tähendab tänapäeval kõike seda. Me ei räägi neist, sest nendega ei ole probleemi. Me ei karda neid. Meile ei ole vaja kinnitada, et india IT-insener, Ladina-Ameerika tants või nepali restoran on midagi head. Need sulavad sujuvalt osaks vaba, demokraatliku ühiskonna elust.

Tolerantsustants ülitraditsionalistlike hoiakute ümber

Nüüdsel ajal räägitakse mitmekultuurilisusest ja tolerantsusest rääkides pea ainuüksi keskaegse maiguga äärmuskonservatiivsest, poliitiliselt pealetükkivast, naisi alandavast, sõna- ja usuvabadust trotsivast islamistlikust liikumisest. Ja massilisest immigratsioonist Lähis-Idast ja Kesk-Aasiast, mis sellele paratamatult jõudu juurde annab, samal ajal kui see liikumine on ise üks migratsiooni põhjustest.

Kogu tolerantsusdebatt on suunatud sellele, kuivõrd peab Lääne kultuuriruum tolereerima ja omaks võtma neid ülitraditsionalistlikke hoiakuid – naiste kinnikatmist ning naiste ja meeste eraldamist, usulise pereseaduse kasutusõigust, usukriitika keelamist, koolidesse palveruumide rajamist.

Usulise äärmuskonservatiivsuse omaksvõttu nõutakse multikultuursuse nimel, ehkki sel pole mingit pistmist eelkirjeldatud rahvaste ja kultuuride rõõmsa ja rikastava segunemisega. Tolerantsuse ettekäändel on Läände tagasi toodud siin juba valgustusajal kadunud jumalapilkamise keeld. Tehakse seadusi, mis keelavad „islamofoobia“ – sisuliselt usulis-poliitilise õpetuse arvustamise.

Tolerantsuse varjus jagatakse ühiskonnad kaheks, justkui koosneksid nad ainuüksi etniliselt puhtast põlisrahvast ja usukonservatiivseist sisserändajaist.

„Terroristid tahavad lüüa kiilu põlisrahva ja sisserändajate vahele,“ korratakse iga islamiäärmuslaste terrorirünnaku järel, justkui esindaks üks rühm kõiki „sisserändajaid“. Sellest jaotusest on kadunud kõik need ühiskonna liikmed, kes ei kuulu kumbagi kategooriasse, kõik mitte-päris-põlis-elanikud, teistsugused sisserändajad, ka need, kes tulevad äärmuslastega samast kultuuriruumist.

On asju, millega ei pea harjuma

Olen ise alati innustunud uuest ja erinevast. Olen puhtast uudishimust uurinud erinevate kultuuripiirkondade ühiskondade ja uskumuste kujunemislugu. Mäletan, kuidas vaimustusin koolieas meile tollal vägagi eksootilisest iiri muusikast, kui selle esimesed esindajad Tallinnasse saabusid; hiljem samamoodi juudi ja Aafrika muusikast ja Lõuna-Aasia sufimuusikute hüpnootiliselt kaasatõmbavaist rütmidest. Paremini kui kuskil mujal olen tundnud end New Yorgi kirevas inimmassis, kus on nii palju erinevaid nägusid, stiile, keeli ja kõike muud, et kunagised jutud „kolmest põhirassist“ tunduvad täiesti absurdsed.

Olen suure osa elust elanud rohkem ja vähem võõraste seas, kohanenud uutes keskkondades, õppinud uusi keeli. Lugenud, kuulanud, näinud, inspireerunud. Samas olen jäänud skeptiliseks igasuguse üksikisiku ahistamise suhtes, tehtagu seda riigi, poliitilise ideoloogia või niinimetatud kultuuri ja usu nimel. Pean lugu neist, kes julgevad oma taustaühiskonna tabudele ja rõhumisele vastu astuda.

Nii ei saa ma kuidagi olla nõus nende sallivuse apostlitega, kes teiste seisukohtadega tutvumata väidavad, et kui sa ei vaimustu naiste isikupära ja inimlikkust hävitavatest usuäärmuslaste näokatetest, siis tuleb see sellest, et sa lihtsalt pelgad kõike võõrast, sest see on uus ja harjumatu.

On asju, millega ei pea harjuma. Ka mitte „mitmekesisuse“ ja kiidetud kultuuripaljususe nimel.

Toome „Lambada“ tagasi

Sestap arvan, et peaksime säilitama perspektiivitunde. Lääne võlu on seisnud vabaduses, austuses üksikisiku vastu, põhimõttes „ela ja lase teistel elada“. Just selle kõrvalmõjuna on kultuurid – kulinaariast ja muusikast elutarkuste ja inseneriteadusteni – saanud läänelikus keskkonnas loovalt ja viljakalt koos eksisteerida.

Et see nii jääks, peame kinni pidama sõna- ja süümevabadusest, igaühe õigusest mõelda ja kõnelda, arvustada ja vaielda, nalja visata, laulda, tantsida. Ka siis, kui me seas on neid, kes arvavad, et neist pahelistest asjadest tuleks loobuda. Ka siis, kui see tegevus kedagi justkui solvab.

Mitmekesisust tähistades ei tohiks unustada, mida see elus tähendab.

Kinkigem vähem tähelepanu neile, kes oma rusuvat ja piiravat eluvaadet ka teiste elu kitsendama tahavad panna. Ja rohkem neile, kes on lihtsalt erinevad, olgu rahvuse või tausta, oskuste või omaduste poolest.

Mitmekultuurilisus peaks olema kultuurilise paljususe, mitte kultuurilis-poliitilise ahistamise, solvumise kartuses varvastel käimise õpetus. Muidu kaob sellest nii paljusus kui ka kultuur.

Toome siis multikulti'sse tagasi „Lambada“. Ja kõik need rõõmsad, eksootilised, uued ja värvikad kultuurinähtused, millest me täna veel isegi midagi ei tea.

Iivi Anna Masso on riigiteaduste doktor, õpetanud poliitilist filosoofiat Helsingi Ülikoolis, töötanud ajakirja Diplomaatia peatoimetaja ja Eesti Vabariigi presidendi nõunikuna.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Edasi.org



Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.
Macron otsib EL-i tööturu reformi plaanile Kesk- ja Ida-Euroopast toetust

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles kolmapäeval, et Euroopa Liidu reeglid, mis puudutavad lähetatud töötajaid, tekitavad rikkamates liikmesriikides ebaõiglast konkurentsi.

"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.