Alternatiivkeskus korraldab lastele "selgeltnägemise" laagreid ({{commentsTotal}})

Lasteajakiri kutsub lapsi osalema tasulises laagris, kus lubatakse anda selgeltnägemise võime.
Lasteajakiri kutsub lapsi osalema tasulises laagris, kus lubatakse anda selgeltnägemise võime. Autor/allikas: ERR

Teismelistele suunatud ajakirjas ilmus artikkel, kus reklaamitakse tasulisi selgeltnägemise suvelaagreid lastele alates 7. eluaastast. Laagrite korraldaja mingit garantiid õpetatavate oskuste kohta ei anna, teismeliste ajakirja väljaandja aga usub, et laagris omandatavast on lastele kindlasti kasu.

End inimese informatiivse arengu keskuseks nimetav IIKA keskus korraldab tänavu suvel koolilastele "Avanemise" lastekursusi, kus lisaks tähelepanu- ja keskendumisvõime parandamise, õpiedukuse suurendamise ja kommunikatsioonivõime kvaliteedi tõstmisele lubatakse aktiveerida ka laste immuunsüsteemi ja tervist ning arendada "nägemist" ja ülitundlikku tajumist ehk selgeltnägemist, nagu kinnitab nii keskuse juht Ülar Lindepuu kui ka teismeliste ajakirja Buduaar Teen selleteemalise kursust reklaamiva artikli kirjutanud ajakirja väljaandja Marge Tava.

Nädalasi suviseid linnalaagreid korraldatakse kolmes vanuseastmes: 7-9-aastastele, 10-12-aastastele ja 13-15-aastastele.

Garantiid ei anta

Lindepuu ei näe tasuliste lastelaagrite korraldamises midagi ebaeetilist ja kinnitab, et seda, mida laagrites tehakse, ei ole võimalik kirjeldada, sest "ei ole võimalik kirjeldada sidruni välimust ja maitset inimesele, kes sellega kunagi kokku puutunud ei ole", nagu ta ütleb.

"Teate, me oleme kõik selgeltnägijad. See omadus on meil kõigil olemas, aga inimesed ei aktsepteeri seda," kirjeldab ta inimkonna võimeid vastavalt oma uskumusele. "Me teeme harjutusi, et maailma paremini tunnetada - need on sisemise virtuaalse maailma harjutused, tunnetusharjutused," loetleb ta ja ütleb, et tunnetust ei saa kirjeldalda. Seetõttu ei saa ka rääkida saavutatavatest oskustest või selgitada harjutusi, mida selleks läbitakse.

Lindepuu sõnul võtavad kursustest osa valdavalt nende inimeste lapsed, kes ise on juba analoogsetel täiskasvanute kursustel osalenud ja soovivad nüüd, et ka nende lapsed sellest osa saaksid.

Mingit garantiid selgeltnägemisvõime omandamiseks osalejad kopsaka, 280-eurose laagrihinna juures ei saa.

"Kui osta poest ese ja see katki läheb, siis me saame anda garantii kaheks aastaks, et saab raha tagasi, aga me polegi kirjutanud, et anname mingit garantiid. Nii nagu ei saa ka inimesele, kes pole kunagi elus sidrunit proovinud anda garantiid, et see talle maitseb," kõlab taas tuttav kujund. "Kui nüüd ERR tahab garantiid, siis ma ei viitsi anda mingit tõestust. Inimesed, kes on käinud nendel kursustel, nad on muutunud," kinnitab kursuste korraldaja.

Artikli pealkiri rõhutab põnevaimat

Teismelistele suunatud Buduaar Teen ajakirja jõudis kursusi reklaamiv artikkel ajakirja enda ettepanekul. Sellele eelnes artikkel täiskasvanutele suunatud ajakirjas Buduaar, kuhu ajakirja väljaandja Marge Tava Ülar Lindepuuga intervjuu tegi. Vestluse lõpus tuli välja, et keskus korraldab selgeltnägemise kursusi ka lastele, millest Tava kohe kinni haaras. Edasi sündis tema sulest juba artikkel teismeliste ajakirja, ning tegemist ei ole tasulise sisuturundusliku artikliga, kinnitab Tava.

Tava selgitab, et oskused, mida laagris õpetatakse, on vajalikud, ning ta soovib, et oleks ka ise lapsena seda kõike juba osanud. Ka oma lapse pani ta sellesse laagrisse kirja, sest kursustel lubatakse parandada õpiedukust, õpetada sotsialiseerumist, parema kontakti saamist ja teineteisemõistmist.

"Need olid minu kui ema jaoks üliolulised. See artikli pealkiri on selline buduaarilik ja võib-olla natuke liialdatud pealkiri - kõige põnevam osa on võetud sealt välja, nagu ikka kõik uudistekanalid teevad," selgitab ta. "Ma ei tea, kui palju te selgeltnägemise teemaga kursis olete, aga selgeltnägemine ongi väga palju üles ehitatud sellele, et sa oskad ridade vahelt lugeda," kirjeldab Tava, tuues näiteks, et kui keegi talle helistab, siis saab selle inimese meelestatust juba telefonist tajuda.

Ta kinnitab, et on neid oskusi püüdnud ka endas 40 eluaasta jooksul arendada, kuid soovib, et tema laps ei peaks selleks nii kaua enne ära elama, et aru saada, mida üks või teine inimene mõtleb või milliste kavatsustega talle läheneb.

Usub selgeltnägemisse

"Ma ei saa vastutada selle kursuse kvaliteedi eest - ma ei tea, mida see kursus sisaldab, aga need punktid, mis seal kirjas olid, kõnetasid mind emana," ütleb Tava, kinnitades, et tema usub selgeltnägemisse.

"See pole mitte lihtsalt teooria, vaid ka praktika. Ma tean inimesi, kes on õppinud seda, alustades nii, et nad ei oma mitte mingit tunnetust ja läbides teatud teoreetilised kursused, siis pärast seda suudavad näiteks teleka ees mingisuguseid asju ette ennustada, et vaata, nüüd juhtub see ja nüüd juhtub see asi," kirjeldab ta oma kogemust selgeltnägijatega.

Ebaeetiliseks ta lastele selgeltnägemise võimet välja reklaamiva tasulise laagri korraldamist ei pea. Ta toob paralleeli müügijuhtimise kursustega - keegi ei sünni müügijuhiks, kuid selleks saab õppida, nii nagu saab tema hinnangul õppida ka teisi inimesi tunnetama ja "lugema" ehk siis selgeltnägemist, mis ei ole Tava jaoks üksnes müstiliste imede kordasaatmine, vaid ka teiste inimeste ja olukordade nn lugemisoskus.

Lindepuu kinnitusel on laagrisse registreerunud peamiselt need lapsed, kelle vanemad varasemalt analoogse koolituse ise läbinud on.

Toimetaja: Merilin Pärli



Reformierakonna valimiskampaania algus TallinnasReformierakonna valimiskampaania algus Tallinnas
Kantar Emori uuring: Reformierakonna toetus jätkab kasvu

Augustis oli Eesti populaarseim partei taas Reformierakond, mille toetus on viimase kolme kuu jooksul järjekindlalt kasvanud, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.

Uuendatud: 10:30 
ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.