Alternatiivkeskus korraldab lastele "selgeltnägemise" laagreid ({{commentsTotal}})

Lasteajakiri kutsub lapsi osalema tasulises laagris, kus lubatakse anda selgeltnägemise võime.
Lasteajakiri kutsub lapsi osalema tasulises laagris, kus lubatakse anda selgeltnägemise võime. Autor/allikas: ERR

Teismelistele suunatud ajakirjas ilmus artikkel, kus reklaamitakse tasulisi selgeltnägemise suvelaagreid lastele alates 7. eluaastast. Laagrite korraldaja mingit garantiid õpetatavate oskuste kohta ei anna, teismeliste ajakirja väljaandja aga usub, et laagris omandatavast on lastele kindlasti kasu.

End inimese informatiivse arengu keskuseks nimetav IIKA keskus korraldab tänavu suvel koolilastele "Avanemise" lastekursusi, kus lisaks tähelepanu- ja keskendumisvõime parandamise, õpiedukuse suurendamise ja kommunikatsioonivõime kvaliteedi tõstmisele lubatakse aktiveerida ka laste immuunsüsteemi ja tervist ning arendada "nägemist" ja ülitundlikku tajumist ehk selgeltnägemist, nagu kinnitab nii keskuse juht Ülar Lindepuu kui ka teismeliste ajakirja Buduaar Teen selleteemalise kursust reklaamiva artikli kirjutanud ajakirja väljaandja Marge Tava.

Nädalasi suviseid linnalaagreid korraldatakse kolmes vanuseastmes: 7-9-aastastele, 10-12-aastastele ja 13-15-aastastele.

Garantiid ei anta

Lindepuu ei näe tasuliste lastelaagrite korraldamises midagi ebaeetilist ja kinnitab, et seda, mida laagrites tehakse, ei ole võimalik kirjeldada, sest "ei ole võimalik kirjeldada sidruni välimust ja maitset inimesele, kes sellega kunagi kokku puutunud ei ole", nagu ta ütleb.

"Teate, me oleme kõik selgeltnägijad. See omadus on meil kõigil olemas, aga inimesed ei aktsepteeri seda," kirjeldab ta inimkonna võimeid vastavalt oma uskumusele. "Me teeme harjutusi, et maailma paremini tunnetada - need on sisemise virtuaalse maailma harjutused, tunnetusharjutused," loetleb ta ja ütleb, et tunnetust ei saa kirjeldalda. Seetõttu ei saa ka rääkida saavutatavatest oskustest või selgitada harjutusi, mida selleks läbitakse.

Lindepuu sõnul võtavad kursustest osa valdavalt nende inimeste lapsed, kes ise on juba analoogsetel täiskasvanute kursustel osalenud ja soovivad nüüd, et ka nende lapsed sellest osa saaksid.

Mingit garantiid selgeltnägemisvõime omandamiseks osalejad kopsaka, 280-eurose laagrihinna juures ei saa.

"Kui osta poest ese ja see katki läheb, siis me saame anda garantii kaheks aastaks, et saab raha tagasi, aga me polegi kirjutanud, et anname mingit garantiid. Nii nagu ei saa ka inimesele, kes pole kunagi elus sidrunit proovinud anda garantiid, et see talle maitseb," kõlab taas tuttav kujund. "Kui nüüd ERR tahab garantiid, siis ma ei viitsi anda mingit tõestust. Inimesed, kes on käinud nendel kursustel, nad on muutunud," kinnitab kursuste korraldaja.

Artikli pealkiri rõhutab põnevaimat

Teismelistele suunatud Buduaar Teen ajakirja jõudis kursusi reklaamiv artikkel ajakirja enda ettepanekul. Sellele eelnes artikkel täiskasvanutele suunatud ajakirjas Buduaar, kuhu ajakirja väljaandja Marge Tava Ülar Lindepuuga intervjuu tegi. Vestluse lõpus tuli välja, et keskus korraldab selgeltnägemise kursusi ka lastele, millest Tava kohe kinni haaras. Edasi sündis tema sulest juba artikkel teismeliste ajakirja, ning tegemist ei ole tasulise sisuturundusliku artikliga, kinnitab Tava.

Tava selgitab, et oskused, mida laagris õpetatakse, on vajalikud, ning ta soovib, et oleks ka ise lapsena seda kõike juba osanud. Ka oma lapse pani ta sellesse laagrisse kirja, sest kursustel lubatakse parandada õpiedukust, õpetada sotsialiseerumist, parema kontakti saamist ja teineteisemõistmist.

"Need olid minu kui ema jaoks üliolulised. See artikli pealkiri on selline buduaarilik ja võib-olla natuke liialdatud pealkiri - kõige põnevam osa on võetud sealt välja, nagu ikka kõik uudistekanalid teevad," selgitab ta. "Ma ei tea, kui palju te selgeltnägemise teemaga kursis olete, aga selgeltnägemine ongi väga palju üles ehitatud sellele, et sa oskad ridade vahelt lugeda," kirjeldab Tava, tuues näiteks, et kui keegi talle helistab, siis saab selle inimese meelestatust juba telefonist tajuda.

Ta kinnitab, et on neid oskusi püüdnud ka endas 40 eluaasta jooksul arendada, kuid soovib, et tema laps ei peaks selleks nii kaua enne ära elama, et aru saada, mida üks või teine inimene mõtleb või milliste kavatsustega talle läheneb.

Usub selgeltnägemisse

"Ma ei saa vastutada selle kursuse kvaliteedi eest - ma ei tea, mida see kursus sisaldab, aga need punktid, mis seal kirjas olid, kõnetasid mind emana," ütleb Tava, kinnitades, et tema usub selgeltnägemisse.

"See pole mitte lihtsalt teooria, vaid ka praktika. Ma tean inimesi, kes on õppinud seda, alustades nii, et nad ei oma mitte mingit tunnetust ja läbides teatud teoreetilised kursused, siis pärast seda suudavad näiteks teleka ees mingisuguseid asju ette ennustada, et vaata, nüüd juhtub see ja nüüd juhtub see asi," kirjeldab ta oma kogemust selgeltnägijatega.

Ebaeetiliseks ta lastele selgeltnägemise võimet välja reklaamiva tasulise laagri korraldamist ei pea. Ta toob paralleeli müügijuhtimise kursustega - keegi ei sünni müügijuhiks, kuid selleks saab õppida, nii nagu saab tema hinnangul õppida ka teisi inimesi tunnetama ja "lugema" ehk siis selgeltnägemist, mis ei ole Tava jaoks üksnes müstiliste imede kordasaatmine, vaid ka teiste inimeste ja olukordade nn lugemisoskus.

Lindepuu kinnitusel on laagrisse registreerunud peamiselt need lapsed, kelle vanemad varasemalt analoogse koolituse ise läbinud on.

Toimetaja: Merilin Pärli



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: