Ganinite advokaadi sõnul kasutab Venemaa juhtumit poliitilistel eesmärkidel
Sel aastal möödub kümme aastat Dmitri Ganini mõrvast pronksiööl, mis tähendab, et juhtum aegub ja süüdistust enam esitada ei saa. Ganinite perekonna advokaat on aga kriitiline Venemaa suhtes, öeldes, et viimane kasutab juhtumit ainult poliitilistel eesmärkidel.
Eesti lähiajaloo üks kriitilisem hetk oli 2007. aasta 26. aprilli õhtul, mil kogunes peamiselt venekeelne rahvasumm Tõnismäele Teises maailmasõjas Tallinna vabastanud nõukogude sõdurile pühendatud monumendi juurde, sest valitsus oli otsustanud teisaldada kuju kui pideva pingete allika. Seal läks tõuklemiseks ja kivide-pudelite pildumiseks ning politsei lasi lõpuks käiku jõu ja moodustas Tõnismäe ümber mõnesajameetrise perimeetri, vahendas "Pealtnägija".
Rahvamass valgus seejärel kesklinna ning hakkasid üha rohkem laamendama, poodidesse sisse murdma ja varastama. Otse keset seda möllu liikus 20-aastane Dmitri Ganin, kes tuli Tallinna Peipsi äärest Mustveest, et õppida ehitajaks.
Tema ema Vera Ganina kuulis rahutustest raadios ning manitses poega sündmustest eemale minema. Kui ta juba kolmandat korda pojale helistas, andis telefon kinnist tooni. "Puhkesin nutma, sest tundsin, et midagi on juhtunud," meenutas Ganina.
Üks tulipunkt oli punkarite ja skinheadide hulgas populaarne baar Woodstock Tatari tänavas, mida märatsejad ründasid ja seesolijad omakorda kaitsesid. Kella ühe paiku öösel kutsuti kiirabi Woodstockist mõnekümne sammu kaugusele, kus lamas pekstud ja torkehaavaga Dmitri Ganin. Tund hiljem suri poiss haiglas.
Vene kodaniku surm vallandas Moskva propaganda marutule.
Ühe pere tragöödiast sai suure poliitika mängukann
Lihtsa pere tragöödiast sai trumpkaart suures poliitikas. Venemaa president Vladimir Putin rääkis demonstrandi tapmisest, Moskvas toimusid miitingud, ilmus suurel hulgal lugusid. Väikesesse Mustveesse sõitis matustele kokku hulk ajakirjanikke, eriti Venemaalt.
Ajalooõpetaja haridusega aga kalafileerimistsehhis töötanud üksikema oli järsku rahvusvahelises rambivalguses.
"Pealtnägija" vene kolleegid leidsid Vera Ganina Kohtla-Järvelt, kus ta täna pensionipõlve peab. 65-aastane naine pole aastaid intervjuusid andnud. Vene president määras talle pärast poja kaotust eripensioni ja alles mullu sügisel käis ta Vene riigi kulul Jurmalas kuu aega tervist parandamas.
"Ma olen väga tänulik inimestele, kes mind raskel hetkel toetasid. Isegi paljud eestlased saatsid mulle toetussõnadega kirju. Oli suur materiaalne abi," rääkis Ganina.
Ganini pere advokaadi Aleksandr Kustovi sõnul pole õige, et noormehe surm politiseeriti. "Ei ole õige ühel lihtsal põhjusel: Ganin surm pole otseselt seotud tema tegevusega pronkssõduri kaitsel. Kaitse all ma pean silmas aktiivset osalust, kui kogunes grupp inimesi, kes karjusid midagi, tegid midagi. Ta ei olnud nende hulgas. Antud juhul on surm muidugi... Poisist on kahju, noor inimene. Ja emast on kahju," rääkis Kustov.
Vene saatkond viis Ganina kokku Kustoviga ja andis naisele raha, et tasuda arved. Kustovi aktsiad olid seda kõrgemad, et pronksiöö järel esindas ta rohkem kui 20 rahutustes osalenut, sealhulgas väidetavat ninameest Dmitri Klenskit. Klenski mõisteti õigeks ja paljud rüüstajad said sümboolse karistuse kui üldse.
"See on normaalne ja kinnitab, et õiguskaitsesüsteem, kohtusüsteem töötab. Ühed mõistetakse süüdi (kui on, mille eest) ja teised mõistetakse õigeks. Aga protseduur kui selline ei tohi olla alandav – nii enne kohut, kohtu ajal kui ka pärast kohut. Sest kui Klenski mõisteti täielikult õigeks, aga hakati rääkima, et ta on ikkagi paha, siis see pole normaalne," ütles Kustov.
Ganini juhtum on tulemuseta
Ganini loos aga tulemust pole. Politsei tuvastas Woodstocki kaitsjate hulgast lõpuks viis meest, kes Dmitrit ja tema sõpra Olegi saatuslikul ööl peksid. Kaks kahtlusalust võeti isegi mõneks ajaks vahi alla, kuid kaks aastat hiljem lõpetas prokuratuur asja oportuniteediga, sest meeste süü polnud suur. Mehed maksid riigi tuludesse igaüks vastavalt rollile 5000 – 12 000 krooni.
"Arvestades nende poolt toime pandud teo asjaolusid ja kogu seda sündmuste käiku tol hetkel ja ka nende noormeeste isikuid – nad olid kõik varem karistamata, nad kõik tunnistasid, rääkisid, nad kõik kirjeldasid asjaolusid, mis toimus -, ja tegelikult ka seda, mis eelnes Oleg Rosenkovi ja Dmitri Ganini ründamisele, oli siiski ka üks põhjus, mis sundis neid selliselt käituma. Millest käesoleva kriminaalasja sündmused alguse said, on see, et nad möödusid Woodstocki baarist ja üks nendest noormeestest, tõenäoliselt Oleg Rosenkov, viskas Woodstocki baari aknasse mingi eseme, mis ajendaski neid sündmusi, kus baaris olnud inimesed jooksid neile järele ja toimus peksmine, rüselus ja selle käigus Dmitri Ganin sai ühe löögi torke-lõikeriistaga, mida me tuvastanud ei ole," selgitas eriasjade prokurör Endla Ülviste.
Oleg Rosenkov tunnistas vargusi ja baari akendesse kivide viskamist ning sai rüüstamise eest kaheksa kuud tingimisi koos 6500-kroonise sundrahaga.
Poisse omakorda kättemaksuks rünnanud baarikülastajate paarikümnepealisest kambast joonistus välja viis, kes said lõpuks oportuniteedi ja maksid riigile raha.
Ehkki tunnistajaid oli justkui palju, siis keegi väidetavalt noalööki Dmitri pihta ei näinud. "Jah, võib kasutada sellist väljendit, et see juhtum on pime. Tõepoolest, kahtlustust me ei ole kellelegi esitanud," kinnitas Ülviste.
"Kõik kakluse osalised peeti kinni, kõigi isikud tehti kindlaks ja on ilmselge, et üks neist sooritas kuriteo Ganini suhtes. Iseküsimus on, kes. Seda saab kindlaks teha vaid uurimine," kommenteeris Kustov.
Ülviste kinnitusel on antud juhtumi uurimisse tõsiselt panustatud. "Kõnealuses kriminaalasjas on tegelikult kahtlustatavatena kinni peetud ja üle kuulatud 15 isikut, toimetatud läbiotsimisi, määratud ekspertiise, tehtud uuringuid, üle on kuulatud üle 60 tunnistaja ja kasutatud ka muid politsei käsutuses olevaid vahendeid toimingute tegemiseks. Seega ma julgen väita, et kõnealuses kriminaalasjas on panustatud väga tõsiselt ja väga sisuliselt," selgitas Ülviste.
Pronksimässu materiaalseks kahjuks hinnati kokku 50 miljonit krooni. Vigastada sai umbes 50 inimest, sealhulgas kuus politseinikku. Kahtlustus esitati umbes 300 isikule, kellest jäid süüdi sadakond. Ainsana on lahenduseta Ganini surm.
"Antud juhul ei ole siin tegemist midagi poliitikaga, vaid tegemist on konkreetselt ikkagi tapmisega, mida meie menetleme," sõnas Ülviste.
Ehkki prokurör tunnistab, et kõige aktiivsem uurimine toimus esimesel kahel aastal, siis leiti veel üks tunnistaja ja kuulati üle viimati möödunud aasta septembris ehk iga niidiots keriti lõpuni.
Advokaat: pronksiöö sündmustest ei õpitud
Igal aastal on naaberriik Ganini surma meelde tuletatud. 2015. aastal tegi Venemaa Eestile lausa ametliku noodi ja samal sügisel algatas ise kriminaalasja, sest siinsed võimud justkui ei tegele asjaga.
Üllataval kombel ei tõtta pere advokaat Eesti võime kritiseerima. "Ma oleksin rahul, kui süüdlane oleks kindlaks tehtud ja teda oleks karistatud. Siis ma oleksin rahul. Aga kas mul on uurimisele pretensioone? Vastan niimoodi: kui ma olen toimikuga tutvunud, näinud, mida, millal ja kuidas tehti, siis saan ma teha järelduse, et loodrid pole midagi teinud! Või vastupidi: tehti kõik, mis võimalik, aga ei suudetud süüdlast tuvastada. Ainult siis. Praegu sellest rääkida pole võimalik," kommenteeris Kustov.
"Ma julgen öelda, et menetlejad on teinud oma tööd väga hästi ja väga põhjalikult. Ma võtangi seda kriitikat lihtsalt Venemaa-poolse propagandana," sõnas Ülviste.
Kustov märkis, et kriitika peab alati olema produktiivne. "Kui kriitika on suunatud sellele, et olukorda paremaks teha, reaalselt parandada, siis see on hea. Kui see on kriitika ainult kriitika pärast, puhtalt poliitilised avaldused, siis see on paha, sellest ei piisa," ütles ta.
"Mulle tundub, et kui meie, s.t Venemaa tahaks saavutada, et selles kuriteos avastataks enamat, siis peaks otsima koostööpunkte, aga mitte kiskuda tüli poliitilisel pinnal," lisas ta.
Ei prokuratuur ega mõistagi omaksed pole lõpptulemuse üle õnnelikud. Nii Vera Ganina kui ka tema advokaat usuvad, et pronksiöö-laadsed sündmused Eestis ei kordu, aga samas nende sõnul kümne aasta jooksul ka eriti ei õpitud.
"Vaadakem, mis on tol ööl juhtunu tulemus. Kellel hakkas pärast seda parem, kergem, rahulikum? Minu arvates mitte kellelgi. Need sündmused ei muutnud ühiskonnas midagi paremaks. Nende kümne aastaga ei ole toimunud peamist – kahe kogukonna ühinemist. Seda pole toimunud. Ei ole tulnud arusaamist, et Eesti on nii väike riik, kus kõigil peab olema õdus ja soe. Kõigil. Sealhulgas külalistel," rääkis Kustov.
26. aprillil ei täitu pronksiööst ja Ganini surmast mitte ainult kümme aastat, vaid saabub ka juriidiline aegumise tähtaeg, mis tähendab, et isegi kui tapja leitakse, süüdistust talle enam esitada ei saa.
"Rääkida nüüd, et kui inimene välja ilmub, siis teda karistatakse? Võib kindlalt öelda, et enam ei karistata," sõnas Kustov.
"Kui saabub järgmine kolmapäev, siis me vaatame kriminaalasja veel täiendavalt üle ja siis tuleb menetlusotsus, kui ei ilmne mingeid asjaolusid, mis tingiks menetluse jätkamist," selgitas Ülviste.
Ehkki keegi ei rõõmusta, et kurjategija on seni tabamata, ei kiida kannatanud heaks, et nende mure pidevalt propagandas ära kasutatakse. Väidetavalt kavatsevad saatkond ja kaasmaalaste organisatsioonid Ganini mälestuseks järgmisel nädalal üritusi. Selge on, et pärast 26. aprilli 2007 pole Eesti enam päris endine. Üks tagajärg on kas või venekeelne kanal ETV+, kelle abiga "Pealtnägija" lugu tegi.
Toimetaja: Merili Nael