ICJ ei kehtestanud Ukraina esitatud hagis Venemaale vahemeetmeid ({{commentsTotal}})

Donbassi pataljon.
Donbassi pataljon. Autor/allikas: Anatolii Stepanov/AFP/Scanpix

Rahvusvaheline Kohus (ICJ) ei kehtestanud Ukraina esitatud hagis Venemaale vahemeetmeid, millega Kiiev soovis peatada Venemaa väidetava raha, relvastuse ja sõdurite liikumise Ukraina idaossa.

 

Samas hoiatas 16-liikmeline kohtunike paneel Moskvat, et Venemaa peab kaitsma Krimmi etniliste kogukondade õigusi.

Ukraina esitas hagi Venemaa vastu jaanuaris, süüdistades riiki terrorismi rahastamise tõkestamise rahvusvahelise konventsiooni ning rassilise diskrimineerimise tõkestamiseks loodud rahvusvahelise konventsiooni rikkumises. Moskva eitab süüdistust.

Kuna ICJ-l võib kuluda kuid otsustamaks, kas kohus üldse võtab hagi menetlusse, siis esitas Ukraina ka taotluse, milles palutakse kohtul kehtestada ajutised vahemeetmed.

Taotluses soovis Ukraina, et tribunal kohustaks Venemaad hoiduma "mis tahes tegevusest, mis võib vaidlust ägestada või pikendada" või muuta selle lahendamise keerulisemaks. Viimaste seas on raha, relvade, varustuse ja inimeste saatmine Donbassi.

"Mõlemad pooled peavad hoiduma mis tahes tegevustest, mis võivad ägestada või pikendada vaidlust kohtus või raskendada selle lahendamist," ütlesid kohtunikud otsuses. Samas lisasid nad, et ICJ hinnangul pole vahemeetmete kehtestamiseks piisavalt alust, sest terrorismi rahastamise tõkestamise rahvusvahelises konventsioonis sätestatud nõuded polnud täidetud.

Kiiev pole seni "esitanud kohtule tõendeid, mis annaks piisavat alust" tõestamaks, et mis tahes Moskva raha kasutati "tsiviilisiku surma või raske tervisekahjustuse põhjustamiseks". Seetõttu "tingimused, mida nõutakse vahemeetmete kehtestamiseks" küsimuses, kas Moskva rikkus terrorismi rahastamise konventsiooni, "pole täidetud".

Samas nõustuti teise Ukraina taotlusega, mille alusel palus Kiiev peatada enda sõnul "rassilise diskrimineerimise" Venemaa annekteeritud Krimmi poolsaarel.

"Kohtus antud tunnistuste põhjal langevad mõned diskrimineerimise määratluse alla, näiteks ukrainlaste õigus ukrainakeelset haridust saada. Kohus otsustas, et hetkel on krimmitatarlased ja etnilised ukrainlased haavatavad," ütles kohtu eesistuja Ronny Abraham. Kohtu hinnangul on "vahetu risk ... tagasipöördumatuteks piiranguteks õigustele, millele viitab Ukraina", lisas Abraham.

"Selles kontekstis arvestas kohus Ukraina inimõigusraporti hinnanguga olukorrale," ütles kohtunikud. Moskva peab "hoiduma piirangute säilitamisest või kehtestamist krimmitatari kogukonna suutlikkusele säilitada selle esindusinstitutsioone", lisasid nad.

Venemaa annekteeris Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare 2014. aasta märtsis.

Allikas: BNS



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: