Lätlased naasevad kodumaale emotsionaalsetel, mitte majanduslikel põhjustel ({{commentsTotal}})

Lätlaste värske uuring näitab, et enamik lätlastest otsustab välismaal elades koju tagasi tulla perekonna, armastatu või sõprade pärast, kuid majanduslikud põhjused on teisejärgulised.

Viimase kümne aasta jooksul on Lätist mujale elama läinud 240 000 inimest ja soov lahkuda on paljudel noortel endiselt suur. Umbes kolmandik lahkunutest tuleb aja jooksul Lätti tagasi, nende osa kogu Läti elanike arvust on praegu kaheksa protsenti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tüüpiline naasja on 25-34-aastane kõrghariduseta mees. Riikide osa, kust tagasi tullakse, langeb enam-vähem kokku maadega, kuhu enam ära minnakse. Pooled viimaseil aastail Lätti tagasi pöördunuist saabusid Suurbritanniast, järgnesid Iirimaa, Põhjamaad ja Saksamaa. Enamik neist, kes on elanud rohkem kui kahes riigis, näeb ka praegu Lätit ajutise peatuspaiga, mitte alalise elukohana.

"Põhjused, miks inimesed tagasi pöörduvad, pole muutunud. Need on emotsionaalsed - koduigatsus, vajadus Läti, sõprade ja pere järele. Nad ei tule siia majanduslikel põhjustel," ütles Läti ülikooli professor Mihails Hazans.

Kodumaale naastes põrkutakse aga üllatavalt paljudele probleemidele - 40 protsenti küsitletuist tunnistab raskusi töö leidmisel, kolmandik peab arusaamatuks maksusüsteemi, ei mõista töökultuuri, pole rahul tervishoiukorraldusega ja ütleb, et Läti ühiskond, millest nad kunagi lahkusid, on teise, arusaamatu mentaliteediga.

Samas näitas uuring, et naasnud teenivad püsielanikest rohkem, ehkki nad pole sissetulekuga rahul. Kolm neljandikku on teenistuse leidnud aasta jooksul, nelja aastaga on tööle asunud 95 protsenti tagasipöördunuist.

Kui välismaal tulid edukalt ots-otsaga kokku ligi pooled küsitletuist, siis Lätis elades on nii vastanute arv vähenenud 11 protsendini.

"90 protsenti meestest ja kolm neljandikku naistest töötab. See on väga hea tulemus ja kõrgem näitaja kui teiste elanike seas," ütles Hazans.

Tema sõnul on eriti nukker see, et paljud kojupöördunud tunnevad, et tegelikult neid koduriigis ei oodata. Riiklikest programmidest pole olnud mingit kasu ja poliitikute jutt, et iga lätlane on Lätis vajalik, on paljude jaoks õõnes.

"Nad on harjunud kõrgema elustandardi, aga ka teistsuguse mentaliteedi ja töökultuuriga," ütles Hazans.

Loota, et kõik leiavad kogu neile vajaliku teabe üles internetist, ei maksa, sest paljud pole harjunud seda otsima.

Toimetaja: Merili Nael



Hääletuskaardid.Hääletuskaardid.
AfD delegaadid lükkasid parteijuhi muudatusettepanekud tagasi

Saksa immigratsioonivastase erakonna AfD (Alternatiiv Saksamaale) juhile sai laupäeval osaks alandav lüüasaamine, kui parteikongressile kogunenud delegaadid lükkasid tagasi tema programmimuudatused.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.