Lätlased naasevad kodumaale emotsionaalsetel, mitte majanduslikel põhjustel ({{commentsTotal}})

Lätlaste värske uuring näitab, et enamik lätlastest otsustab välismaal elades koju tagasi tulla perekonna, armastatu või sõprade pärast, kuid majanduslikud põhjused on teisejärgulised.

Viimase kümne aasta jooksul on Lätist mujale elama läinud 240 000 inimest ja soov lahkuda on paljudel noortel endiselt suur. Umbes kolmandik lahkunutest tuleb aja jooksul Lätti tagasi, nende osa kogu Läti elanike arvust on praegu kaheksa protsenti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tüüpiline naasja on 25-34-aastane kõrghariduseta mees. Riikide osa, kust tagasi tullakse, langeb enam-vähem kokku maadega, kuhu enam ära minnakse. Pooled viimaseil aastail Lätti tagasi pöördunuist saabusid Suurbritanniast, järgnesid Iirimaa, Põhjamaad ja Saksamaa. Enamik neist, kes on elanud rohkem kui kahes riigis, näeb ka praegu Lätit ajutise peatuspaiga, mitte alalise elukohana.

"Põhjused, miks inimesed tagasi pöörduvad, pole muutunud. Need on emotsionaalsed - koduigatsus, vajadus Läti, sõprade ja pere järele. Nad ei tule siia majanduslikel põhjustel," ütles Läti ülikooli professor Mihails Hazans.

Kodumaale naastes põrkutakse aga üllatavalt paljudele probleemidele - 40 protsenti küsitletuist tunnistab raskusi töö leidmisel, kolmandik peab arusaamatuks maksusüsteemi, ei mõista töökultuuri, pole rahul tervishoiukorraldusega ja ütleb, et Läti ühiskond, millest nad kunagi lahkusid, on teise, arusaamatu mentaliteediga.

Samas näitas uuring, et naasnud teenivad püsielanikest rohkem, ehkki nad pole sissetulekuga rahul. Kolm neljandikku on teenistuse leidnud aasta jooksul, nelja aastaga on tööle asunud 95 protsenti tagasipöördunuist.

Kui välismaal tulid edukalt ots-otsaga kokku ligi pooled küsitletuist, siis Lätis elades on nii vastanute arv vähenenud 11 protsendini.

"90 protsenti meestest ja kolm neljandikku naistest töötab. See on väga hea tulemus ja kõrgem näitaja kui teiste elanike seas," ütles Hazans.

Tema sõnul on eriti nukker see, et paljud kojupöördunud tunnevad, et tegelikult neid koduriigis ei oodata. Riiklikest programmidest pole olnud mingit kasu ja poliitikute jutt, et iga lätlane on Lätis vajalik, on paljude jaoks õõnes.

"Nad on harjunud kõrgema elustandardi, aga ka teistsuguse mentaliteedi ja töökultuuriga," ütles Hazans.

Loota, et kõik leiavad kogu neile vajaliku teabe üles internetist, ei maksa, sest paljud pole harjunud seda otsima.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: