Riigieelarve strateegia: auto- ja pangamaksud välja, suhkrumaks sees ({{commentsTotal}})

{{1492616580000 | amCalendar}}

Valitsus leppis kabinetinõupidamisel kokku aastate 2018–2021 riigi eelarvestrateegia (RES) põhimõtted, mis on aluseks järgmise nelja aasta riigi rahalistele plaanidele. Tervishoidu ja kaitsekulutustesse pannakse raha juurde, auto- ja pangamaksu ei tule. Väiksemaks jääb ka varem lasteaiaõpetajatele lubatud palgatõus.

Valitsus leppis kokku valitsussektori eelarvepositsiooni eesmärgiga kasutada 2018. ja 2019. aastal varasemate perioodide ülejääke strateegilisteks investeeringuteks mahus 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning 2020. aastal mahus 0,3 protsenti SKP-st. 2021. aastaks jõuab valitsussektori eelarve struktuursesse tasakaalu.

Kokkuleppe järgi suunatakse tervishoiu parendamisse järgmise nelja aasta jooksul 215 miljonit eurot lisaraha. Lisaks kahele protsendile SKT-st antakse järgnevatel aastatel kaitseinvesteeringuteks täiendavalt 60 miljonit eurot, mille eest ostetakse lahingumoona. Lisaraha on kavandatud taristuinvesteeringuteks ja näiteks kasvab ka ühistranspordi toetamiseks mõeldud summa.

Põhivaidlus oli tervishoiu jätkusuutliku rahastamise osas, tunnistas peaminister Jüri Ratas "Aktuaalsele kaamerale", rõhutades, et valitsus ei ela tulevaste põlvede arvelt.

"Me kindlasti ei jaga ühtegi senti, mida täna ei ole olemas," kinnitas Ratas. "Me saame teha ainult kulutusi, millel on reaalne kate," kommenteeris peaminister küsimust, ega eelarvet plaanitud defitsiiti ei lasta. Lõpuks tunnistas Ratas, et järgmisel kahel aastal lastakse eelarve kogunenud reservi arvelt siiski 0,5-protsendisesse defitsiiti ning sellele järgneval aastal 0,3-protsendisesse defitsiiti.

Sester: hinnasilti ei ole

Peaminister jättis täpsustamata, mille arvelt tervishoidu 215 miljonit eurot lisaraha leiti.

Rahandusminister Sven Sester selgitas ERR.ee-le, et riigi eelarvestrateegias ei ole tulud otseselt indekseeritud kuludega ja vastupidi ehk konkreetsele kuluallikale konkreetset katteallikat taha ei kirjutata.

"Ei ole konkreetset hinnasilti. Võiksime ka küsida, mille arvelt tuleb Sisekaitsekaadeemia Narva viimine või mille arvelt tuleb avaliku sektori palgakasv. Me ei saa ütelda, et see tuleb seoses sellega, et magusate jookide maksustamine kutsutakse ellu, neil ei ole võrdusmärki," näitlikustas Sester. "Tallinna Sadama IPO on vaid näide ühekordse tuluna, mida saab kasutada võimaliku kaasfinantseerimisena muuhulgas tervishoiu rahastamisel."

Sester rõhutas, et valitsus lähtus oma maksupoliitilisi otsuseid tehes põhimõttest, et rahateenimisega seotud makse vähendatakse ja tarbimisega seotud makse tõstetakse.

Päästjate palgafond pisut kasvab

Lisaks koalitsioonilepingus lubatud õpetajate ja kultuuritöötajate palgatõusule sündis kolmapäeval kokkulepe tõsta politseinike ja päästjate ning sotsiaalhoolekande töötajate palgafondi 3,5 protsendi võrra.

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul on valitsuse maksupoliitika tervik ja suunatud sellele, et majandus kasvaks. “Muudatused maksupoliitikas teevad maksustruktuuri majanduskasvu suhtes sõbralikumaks: vähenevad maksud sissetulekutelt ja kasvavad maksud tarbimisele,” ütles Sester.

Automaks jääb ära

Valitsusliidu moodustamisel 2016. aasta novembris kokkulepitud maksumuudatuste seas oli sõiduautodele ühekordse registreerimislõivu kehtestamine. Riigieelarve strateegia arutamisel leppis valitsusliit kokku, et varem kavas olnud sõiduautode registreerimislõivu ei kehtestata.

"Mul on hea meel, et valitsuskabinet toetas minu ettepanekut loobuda autode registreerimismaksust, mis oleks tõstnud autoga liiklejate maksukoormust. Kuna järgmiste aastate riigieelarved on võimalik kokku panna ilma seda uut maksu kehtestamata, siis on mõistlik sellest loobuda," ütles Sester.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul eraldatakse tervishoiule järgmise nelja aasta jooksul lisaraha 215 miljonit eurot. „Valitsus otsustas hakata täiendavalt tervishoidu panustama mittetöötavate pensionäride eest. Tegemist on kahtlemata selle valitsuse ühe olulisima otsusega, kuna see lahendab tervishoiusüsteemi pikalt vaevanud alarahastatuse probleemi,“ rõhutas ta.

Haigekassa saab täiendust

„Aastaks 2022 kasvab haigekassa täiendav rahastamine järkjärgult 13 protsendini vanaduspensionäride pensionist, mis toob haigekassasse täiendavalt ligi 100 miljonit eurot. Seejuures juba järgmisel aastal eraldatakse tervishoiule 37 miljonit eurot lisaraha. Täiendavad vahendeid kasutatakse ravijärjekordade lühendamiseks, mis tagab teenuse kiirema kättesaadavuse Eesti inimestele,“ selgitas Ossinovski.

Ühtlasi hakkab haigekassa sama ajavahemiku sees järk-järgult korraldama seni riigieelarvest rahastatud tervishoiuteenuseid, nagu kiirabi ning HIV-i ja narkomaania ravi ja ennetus.

Majanduskasvu edendamiseks otsustas valitsus eraldada täiendavalt 6,5 miljonit eurot aastas teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programmile. Tervikuna ei vähene valdkonna rahastus suhtena SKP-st.

2018. aastal jätkatakse ka suurinvestori toetuse meetmega, mille jaoks on ette nähtud kolm miljonit eurot. Põllumajandustootjatele on ette nähtud rahastus uute eksporditurgude avamisega seotud tegevusteks.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas otsustas valitsus suurendada e-residentsuse programmi rahastust nelja aasta peale kokku 1,36 miljoni euro võrra, et oleks võimalik vastu võtta praegusest rohkem taotlusi ja nende menetlust kiirendada.

Valitsuses saavutatud kokkuleppe põhjal valmiva riigi eelarvestrateegia dokumendi kinnitab valitsus oma 27. aprilli istungil. Strateegia seob valdkondlike arengukavade eesmärgid võimalustega neid rahastada, tuginedes rahandusministeeriumi makromajanduse ja riigi rahanduse prognoosile.

Eelarvestrateegia on aluseks järgmise aasta eelarve koostamisele tänavu sügisel.

"Olen rahul. Automaksu ei tule ja pangalõivu samuti mitte. Tervishoiu jätkusuutlikkusse suunatakse järgmise nelja aasta jooksul 215 miljonit eurot lisaraha. Riigieelarve strateegia on koos. Ettevõtjad peaksid olema rõõmsad ja inimesed tundma end tervise küsimustes kindlamalt. Kõva töö ning tunnustus partneritele!" kirjutas IRL-i esimees, kaitseminister Margus Tsahkna vahetult pärast arutelu lõppu sotsiaalmeedias.

Suhkrumaks jääb

RES läbirääkimiste raames leppis valitsus kokku magustatud jookide maksustamise määrad. Maksustamise eesmärk on suunata tarbijat kasutama tervislikumaid jooke ja mõjutada magustatud jookide tootjaid vähendama toodete retseptides suhkrut.

Valitsus soovib naturaalsed mahlad jätta maksustamise alt välja ja esitab riigiabiloa saamiseks vastava taotluse Euroopa Komisjonile.

Heakskiidetud kontseptsiooni järgi on plaanis maksustada magusainega või lisatud suhkruga joogid, kus on suhkrut rohkem kui 5 grammi 100 milliliitri kohta. Suhkrut ja magusainet sisaldavate jookide maksumäärad on kaheastmelised.

Maksumäärad magustatud joogile on:

0,10 eurot 1 liitri kohta joogile, mis sisaldab suhkrut kontsentratsioonis 5 g (k.a) kuni 8 g / 100 ml kohta; 0,30 eurot 1 l kohta joogile, mis sisaldab suhkrut kontsentratsioonis rohkem kui 8 g / 100 ml; 0,10 eurot 1 l kohta joogile, mis sisaldab magusainet. Magusainet ja suhkrut kontsentratsioonis rohkem kui 8 g / 100 ml sisaldav jook, maksustatakse maksumääraga 0,30 eurot 1 l.

Selleks, et tarbija jõuaks harjuda uute maitsetega ning tootja välja töötada uued retseptid, kasutatakse magusamate jookide maksumäära ajatamist. Ajatatud määrad on sellised:

2018. aasta 1. jaanuarist on määr 0,30 eurot magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut 10 g / 100 ml või enam; 2019. aasta 1. jaanuarist on määr 0,30 eurot magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut 9 g / 100 ml või enam; 2020. a 1. jaanuarist on määr 0,30 eurot magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut 8 g / 100 ml või enam.

 

Kaitsekulutused ja investeeringud taristusse kasvavad

Lisaks kahele protsendile SKT-st antakse järgnevatel aastatel kaitseinvesteeringuteks täiendavalt 60 miljonit eurot, mille eest ostetakse lahingumoona.

Valitsuskabinet näeb  järgmisel aastal ette ka 45 miljonit eurot lisaraha taristuinvesteeringuteks.

Kokku kasvavad transpordiinvesteeringud ja ühistranspordi dotatsioon tuleval aastal võrreldes tänavusega ligi 70 miljoni euro võrra.

"Pean RES-i läbirääkimiste tähtsaimaks saavutuseks täiendavaid taristuinvesteeringuid, mille suuruseks on eeloleva kolmeaastase perioodi jooksul 135 miljonit eurot ehk 45 miljonit eurot aastas. Selline lisasüst aitab meil Tallinna ja Tartu vahelise maantee ehitamise kõrval ära teha mitmeid teisi suuri ja kaua oodatud projekte,“ ütles majandus- ja taristuminister Kadri Simson.

„Arvestades, et Euroopa Liidu praeguse rahastusperioodi vahendid on Eestis enamuses juba kasutatud, aitab täiendav investeering kaasa meie eesmärgi täitmisele, milleks on Eesti majanduse madalseisust välja toomine,“ lisas Simson.

Ühistranspordi dotatsioon kasvab uuel aastal tänavuselt 70 miljonit eurolt ligi 92 miljoni euroni, millest Elronile läheb 34,1 maakondlikele bussiliinidele 34,8 ja laeva ning lennuki dotatsiooniks 22,8 miljonit eurot.

RES näeb ministri sõnul ette võimalust vähendada elektrointensiivsetele suurtarbijatele elektriaktsiisi miinimumtasemele, mis motiveerib ettevõtteid senisest enam investeerima ja täiendavaid töökohti looma. Ministri hinnangul näitab seesugune samm ettevõtjatele, et riik arvestab ettevõtjatega ning toetab parema ettevõtluskeskkonna loomist. Aktsiisiseaduse ettevalmistamisega tegeletakse eesmärgiga jõustada see alates 2018. aastast.

Lisaks MKM-i valdkondadele tõi minister veel välja positiivse lõpptulemuse haigekassa rahastamises. Tema sõnul on tegemist pikaajalise lahendusega, mis kohustab ka järgmisi valitsusi tervishoidu varasemast enam panustama.

„Riigieelarve strateegia läbirääkimised näitavad, et tänaseks ligikaudu 150 päeva ametis olnud kolmikkoalitsiooni töö kulgeb konstruktiivselt ning julgetakse langetada otsuseid, mis aitaksid kaasa pikalt vindunud probleemide lahendamisele,“ lausus Simson.

Toimetaja: Merilin Pärli

Allikas: ERR



"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.