Aktivistide sõnul ehitatakse Lätis esmalt vaid Rail Balticu Riia lõik ({{commentsTotal}})

Rail Balticu vastase kodanikuliikumise väitel nähtub Rail Balticu lepingutest, et Lätis ehitatakse esmajärjekorras valmis vaid Riia linna lõik ning Riia ja Eesti piiri vahele jääv osa lükkub määramata tulevikku. Läti transpordiministeerium toonitas samas, et kõik lõigud valmivad kokkulepitud tähtajaks.

Riigikogu majanduskomisjoniga kohtunud kodanikuliikumise Avalikult Rail Balticust aktivisti Priit Humala sõnul näitavad lepingud, mis on Rail Balticu rahastamise kohta Euroopa Liiduga sõlmitud, et käesolevaks eelarveperioodiks on Läti näinud ette vaid raudtee projekteerimise ja ehituse Riia kesklinna ja lennujaama vahelisel lõigul, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui me näeme, et lepingute järgi neil ei ole kavas koostada projekti Riiast Iklani, mille järgi saaks ehitushanget koostada, siis aastast 2022 projekteerimisega alustades ei oleks isegi rahauputuse korral võimalik seda kolme aastaga valmis ehitada," rääkis Humal.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (IRL) ütles, et kui üks riik jätab võetud kohustused täitmata, ei saa projektiga edasi minna.

"Selge on see, et kui kolmest riigist üks ei täida oma kohustusi, siis seda lepingut ei ole võimalik alustada. EL-i poolse rahastamise kohta on väga selgelt öeldud, et kui kolm Balti riiki ehitavad selle trassi, siis rahastamise võimalus tekib, kui seda keegi eirab, siis pole täna mõtet rääkida Rail Balticu rahastamisest ühest, teisest ega kolmandast variandist," selgitas Kokk.

Läti transpordiministeeriumi asekantsler Dins Merirands kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et Rail Balticuga seotud tööd kulgevad graafikujärgselt. Tõepoolest alustatakse kõigepealt Riia-sisese lõigu ehitamisega. Riia ja Ikla vahelise lõigu projekteerimine algab pärast kolmanda taotluse heakskiitmist aastal 2018 ning kogu Rail Baltic hakkab tööle aastal 2026.

Lähipäevil peaks Riias tutvustatama Rail Balticu uut tasuvusuuringut.

Toimetaja: Merili Nael



arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

EKA hoone sai nurgakivi.
Kalm paneks ajutiselt püsti mõne eestiaegse aiaskulptuuri

Mart Kalm Kuberneri aia luhtunud konkursist: kui inimesed on vaeva näinud, tuleb raha välja makstaKalm paneks ajutiselt püsti mõne eestiaegse aiaskulptuuri

Septembris kuulutas Riigikogu kantselei välja ideekonkursi, et rajada Toompea lossi juures asuvasse Kuberneri aeda sinna sobiv monument. Tänaseks on konkurss lõppenud, kuid kahjuks ei leitud esitatud tööde seast sobivat, mida sinna püstitada. Mart Kalm rääkis ERR raadiouudistele, mida selline otsus täpsemalt tähendab.

Facebook ja Google.

Agentuurid nõuavad, et tehnoloogiahiiud uudiste eest maksma hakkaksid

Üheksa Euroopa uudisteagentuuri nõuab internetihiidudelt autoritasu uudistoodangu kasutamise eest. Nõue on jätkuks Euroopa Parlamendis toimunud arutelule direktiivi üle, mille alusel hakkaksid Facebook, Google, Twitter ja teised suure veebifirmad maksma miljoneid eurosid uudiste eest, mida nad kasutavad või millele nad viitavad.

teadusuuring koolielust

Marin Laak. "Kalevipoja" välisretseptsioon, attention!

Cornelius Hasselblatti monograafia „Kalevipoeg Studies. The Creation and Reception of an Epic” täidab rahvuseepose ingliskeelses retseptsioonis valitsenud tühimiku. Tegu on üllataval kombel esimese kaasaegse ingliskeelse tervikliku käsitlusega meie eepose saamisloost ja vastuvõtust. 

Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: