Käitsevägede juhatajad otsustasid jätkata Balti pataljoni projektiga ({{commentsTotal}})

Balti riikide lipud.
Balti riikide lipud. Autor/allikas: Haridus- ja teadusministeerium

Eesti, Läti ja Leedu kaitsevägede juhatajad otsustasid kolmapäeval, et Läti juhtimisel jätkatakse ühise Balti pataljoni projektiga.

"Lisaks NATO julgeoleku tugevdamiseks Eestisse, Lätti ja Leetu paigutatavate lahingugruppide vastuvõtmisele ja integreerimisele, peame omavahelist kaitsekoostööd veelgi süvendama, jätkates ühise jalaväepataljoni projektiga," ütles kaitseväe juhataja kindral Riho Terras.

"Oleme ühiseid pataljone välja õpetanud juba üle 20 aasta ja omal ajal oli sellel edukal koostööl suur roll meie NATO liikmeks saamisel. Nüüd on meil võimalus Balti pataljoniga omakorda panustada meie endi ja meie liitlaste julgeolekusse," lisas ta.

Kohtumisel osalenud Terras, Leedu kaitseväe juhataja kindralleitnant Jonas Vytautas Zukas
ja Läti kaitseväe juhataja kindralmajor Leonids Kalnins arutasid omavahel lisaks Balti pataljoni
projektiga jätkamise ja liitlaste suurendatud kohaloluga seotud küsimustele ka Balti kaitsekolledži hetkesisu ning õppeasutust eesootavaid reforme.

Kolme kaitseväe juhatajad otsustasid edasi arendada mereseirepildi jagamist kolme riigi vahel, et tõhustada Balti riikide olukorrateadlikkust Läänemerel toimuvast.

Balti riikide kaitseväed teevad tihedat koostööd. Ühise õhuseiresüsteemi BALTNET raames mehitatakse koos Balti õhuruumi juhtimiskeskust Leedus Karmelavas. Eesti juhitud pataljoniga BALTBAT on osaletud NATO reageerimisjõududes. Tartus paiknev Balti Kaitsekolledž BALTDEFCOL on Balti riikide ühine sõjalise kõrghariduse kolmanda astme staabikolledž, mis koolitab vanemstaabiohvitsere.

Toimetaja: Merili Nael



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: