Vabatahtlikest päästjatest puudust pole, halb seis on tehnika ja hoonetega ({{commentsTotal}})

Priitahtlikest pritsumeestest Eestis puudust ei ole, kuid puudus on tehnikast ja hoonetest. Kui riik annab nelja aasta jooksul vabatahtlikele päästjatele lisaks pool miljonit eurot aastas, on neile appi tulnud ka eratoetajad.

Viie aastaga on vabatahtlike panus kasvanud ligi neli korda - seda nii inimeste arvult kui ka appikutsete hulgalt. Osaliselt tuleneb arvude suurenemine kutseliste päästjate arvu vähenemisest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Minule kodanikuna meeldiks väga, kui kutselisi komandosid oleks rohkem ja ma saaks üle Eesti samasugust teenust nagu näiteks Tallinna inimesed saavad. See sobiks mulle väga hästi, kuid see ei ole reaalne," ütles Päästeliidu nõukogu esimees Rait Killandi.

Tema hinnangul on olukord Mandri-Eestis päris hea - pääste kohapealt musti auke pole ja komandod on tekkinud sinna, kus inimesed nende vajadust tunnetavad. Väikesaared on aga vaeslapse rollis. Tehnikast on aga igal pool puudu.

"Me vajame häid maastikusuutlikke päästeautosid, multifunktsionaalseid päästeautosid, mis suudaksid liikuda nii metsapõlengu, kulupõlengu puhul kui toimida ka liiklusõnnetuse puhul," rääkis Killandi.

Silberauto sai kolmapäeval Päästeliidult teenetemärgi peaaegu uue päästeauto hankimise ja annetamise eest. Vabatahtlike masinapark on kohati 30 aastat vana. Puudus on ka merepäästevarustusest. Sel alal toetamise eest sai tunnustust Tallink.

Rohkem nii suuri toetajaid Päästeliidul pole, kuid kohalikud ettevõtjad panevad ka õla alla. "Kindlasti on palju ettevõtteid, kes on kohaliku tasandi toetajad. Üksikuid päästeühinguid on aidatud küll autoremondi, külaliste majutamise, värvi hankimise ja selliste pisiasjadega," selgitas Killandi.

Riik annab nelja aasta jooksul vabatahtlikele päästjatele pool miljonit lisaraha aastas. Raha tuleb päästeametist ning politsei- ja piirivalveametist. See aitab ots-otsaga kokku tulla, mitte areneda.

Siseminister Andres Anvelt lubab, et kutselisi komandosid rohkem ei suleta.

"Ootan sügisel oma lauale analüüsi, kuidas 5-10 aasta pärast jätkata. Kus me saame näiteks - nagu praegu Vormsi saarel - segakomando, võib-olla mõnes kohas on see otstarbekas. Täna me ei rutta sündmustest ette. Mitte ühegi kutselise komando kinnipanemist me lähiaastatel ei planeeri," kinnitas minister.

Eestis on 114 vabatahtlikku päästekomandot, kellest 80 kuuluvad Päästeliitu. Vaid paaril-kolmel on korralik pritsumaja, enamikul on hooned armetus seisus, kümnel aga pole midagi.

Vabatahtlikud aitavad ka ohutusalast teadlikkust tõsta 

Läänemaal tegutseva MTÜ Priitahtlikud Pritsumehed all on kaks vabatahtlikku päästekomandot (VPK) - Palivere ja Kirna. Palivere komandos on liikmeid 13, kellest kaks on alati operatiivses valves. Nädalas on üldjuhul paar väljakutset, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Talvel on rohkem majad, eluhooned, üldse hooned ja kui kevad tuleb, siis maastikupõlengud, kulupõlengud kõige rohkem," selgitas Palivere VPK liige Risto Roomet.

Tema sõnul ei saa nad oma tehnika ega varustuse üle kurta. Suurem puudus on pigem inimjõust ja seda eriti nende poolelt, kelle kanda on kõik asjaajamisega seonduv.

"Selle puudus on kõige suurem. Eestvedaja väsib ära ja kui eestvedaja ära väsib, siis teised komandoliikmed ka joonduvad tema järgi ja siis jääb asi soiku," tõdes Roomet.

Paliverest ligi kümne kilomeetri kaugusel Ristil asub kutseline päästekomando. Roomet ütles, et vabatahtlike roll on tegelikult laiem kui tulekustutusel abiks käimine.

"Mis on ohud, kuidas neid ennetada nii tulekahjude puhul kui ka veeohutuse poole pealt - ma arvan, et see on suurem pluss. Vabatahtlik komando on oma kogukonnas turvalise elukeskkonna kujundaja ja läbi selle, ma arvan, on kasutegur suurem," rääkis Roomet.

Kogukonda kaasates sai nime ka Palivere vabatahtlike tuletõrjeauto GAZ-66. Kohalike seas läbiviidud hääletusel valiti masinale nimeks Peedu.

Toimetaja: Merili Nael



arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

EKA hoone sai nurgakivi.
Kalm paneks ajutiselt püsti mõne eestiaegse aiaskulptuuri

Mart Kalm Kuberneri aia luhtunud konkursist: kui inimesed on vaeva näinud, tuleb raha välja makstaKalm paneks ajutiselt püsti mõne eestiaegse aiaskulptuuri

Septembris kuulutas Riigikogu kantselei välja ideekonkursi, et rajada Toompea lossi juures asuvasse Kuberneri aeda sinna sobiv monument. Tänaseks on konkurss lõppenud, kuid kahjuks ei leitud esitatud tööde seast sobivat, mida sinna püstitada. Mart Kalm rääkis ERR raadiouudistele, mida selline otsus täpsemalt tähendab.

Facebook ja Google.

Agentuurid nõuavad, et tehnoloogiahiiud uudiste eest maksma hakkaksid

Üheksa Euroopa uudisteagentuuri nõuab internetihiidudelt autoritasu uudistoodangu kasutamise eest. Nõue on jätkuks Euroopa Parlamendis toimunud arutelule direktiivi üle, mille alusel hakkaksid Facebook, Google, Twitter ja teised suure veebifirmad maksma miljoneid eurosid uudiste eest, mida nad kasutavad või millele nad viitavad.

teadusuuring koolielust

Marin Laak. "Kalevipoja" välisretseptsioon, attention!

Cornelius Hasselblatti monograafia „Kalevipoeg Studies. The Creation and Reception of an Epic” täidab rahvuseepose ingliskeelses retseptsioonis valitsenud tühimiku. Tegu on üllataval kombel esimese kaasaegse ingliskeelse tervikliku käsitlusega meie eepose saamisloost ja vastuvõtust. 

Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: