Ratas "Aktuaalses kaameras": me ei jaga ühtki senti, mida täna olemas pole ({{commentsTotal}})

Peaminister Jüri Ratas kinnitas riigieelarvestrateegiat kommenteerides, et valitsus teeb vaid kulutusi, millel on reaalne kate.

Ratas ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et riigieelarvestrateegia juures oli põhivaidlus tervishoiu jätkusuutliku rahastamise osas. Ratas rõhutas, et valitsus ei ela tulevaste põlvede arvelt.

"Meie soov on teha seda, et suudaksime saavutada selle majanduskasvu potentsiaali, mida majandusnätiajad täna meile annavad. Kahjuks Eestil täna seda ei ole ja tänane valitsus on öelnud ühe oma prioriteedina, et majanduskasv, investeeringud on olulised komponendid meie jaoks ja me loomulikult taotleme suuremat majanduskasvu," rääkis peaminister.

Ratas kinnitas, et valitsus saab teha vaid kulutusi, millel on reaalne kate.

"Me kindlasti ei jaga ühtegi senti, mida täna ei ole olemas," kinnitas Ratas. "Tänasel seisul on riigieelarvstrateegia tehtud väga konservatiivselt ja kindlasti pole seal selliseid tuluridasid sees, kus on õhku või mida on prognoositud poliitikute poolt üle," lisas ta.

Lõpuks tunnistas Ratas, et järgmisel kahel aastal lastakse eelarve kogunenud reservi arvelt siiski 0,5-protsendisesse defitsiiti ning sellele järgneval aastal 0,3-protsendisesse defitsiiti.

Intervjuus küsiti Rataselt kui Keskerakonna esimehelt ka seda, kas ta kiidab heaks ettepaneku anda Tallinna teenetemärk MTÜ Inimõiguste Teabekeskuse (ITK) juhile Aleksei Semjonovile pikaajalise aktiivse töö eest Eesti sotsioloogi ja õiguskaitsjana. Sama tegevust on kapo oma aastaraamatutes nimetanud osaks Venemaa mõjutuspoliitikast Eestis.

"Kui te küsite minult, kas mina sellise ettepaneku oleks teinud, siis vastus on, et ei oleks teinud. /.../ Kui ma poleks seda ettepanekut teinud, siis ma ei saa seda lugeda ka positiivseks ettepanekuks," vastas Ratas pingeliseks muutunud intervjuus.

Toimetaja: Merili Nael



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: