PERH-i eksjuhtide kohtuasi võib osaliselt laheneda kokkuleppega ({{commentsTotal}})

PERHi haigla eksjuhid kohtus
PERHi haigla eksjuhid kohtus Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) eksjuhtide kriminaalasjas on kohus eraldanud osade süüdistatavate materjalid eraldi menetlusse, et süüaasi lahendada kokkuleppemenetluses.

Kokkuleppemenetlus võib tulla PERH-i toitlustusjuhi Anu Vähi ning haiglale pikalt toitlustusteenuseid osutanud P. Dussmann Eesti OÜ ja selle juht Anella Stimmer osas.

Kohus jätkub üldmenetluses PERH-i endise juhi Tõnis Alliku ja haigla endise IT-juhi Marko Kilgi üle.

Kolmapäevasel istungil kuulas kohus juhtiva riigiprokuröri Steven-Hristo Evestuse kutsutud kaheksa tunnistaja ütlusi.

Eesti Päevaleht kirjutab, et kuuest tunnistajast ei öelnud ükski midagi, mis vähimalgi määral viitaks, et haigla juhid rikkusid Dussmanni korraldatud kliendiüritustel käies mõnd seadust ning nimetasid neid tavapärasteks kliendiüritusteks, mida tehakse kogu Euroopas.

Samas möönis üks tunnistaja, kellele tehti tollal samuti ettepanek Oktoberfestile sõita, et loobus reisist, sest tahtis vältida meelevaldsete seoste loomist.

Tunnistusi käisid andmas ka IT-firma Helmes suuromanik Jaan Pillesaar ja Helmese koostööpartner Ideascape OÜ omanik Andres Kukk.

Pillesaar leidis, et haigla juhtide reisiarvetega, mida tema firma teadlikult maksis, tekitati neile kahju, sest tööreisid olevat hiljem osutunud puhkusereisideks. Ka Kukk, kes arvetega otseselt kokku puutus, ei osanud enamikule kaitsja küsimustele vastata, sest küsimused puudutasid aastate taguseid arveid, mille üksikasju ta enam ei mäletavat.

Kaitsja üritas tõendada, et reiside käigus, mille eest firma maksis, müüsid haigla juhid haigla ja IT-firma ühiselt arendatud tarkvara ning selle kohta oli neil kokkulepe. Kuigi Kukk ühtegi vettpidavat vastuargumenti ei pakkunud, oli temagi kindel, et neid peteti.

Kohtuprotsess jätkub 24. aprillil.

Süüdistus

Süüdistuse kohaselt võttis PERH-i juhatuse endine esimees Allik korduvalt altkäemaksu, mille vastutasuna tagas ta aastate jooksul olla raviasutuse toitlustajaks samas kriminaalasjas süüdistuse saanud osaühingul.

Süüdistuse järgi sõlmis raviasutus mitmel korral riigihanke läbiviimise tulemusel lepingud süüdistuse saanud osaühinguga. Vastutasuks sai PERH-i juht mitmel korral käia äriettevõtte kulul Saksamaal toimuval Oktoberfesti üritusel.

Riigiprokurör Steven-Hristo Evestuse kinnitusel näitas uurimine, et ühepäevased Müncheni Oktoberfesti külastused oli lõbu-, mitte tööreisid.

Altkäemaksu võtmises süüdistatakse ka PERH-i toitlustusjuhti Vähit, kes tegutses toitlustaja leidmise hankel eduka osalemise tagamiseks äriühingu huvidest lähtuvalt.

Lisaks sellele süüdistab prokuratuur PERH-i endist juhti Allikut ning IT-juhti Kilki kelmuses ja omastamises.

Süüdistuse kohaselt käisid nad PERH-ile infosüsteemide arendustöid teinud äriühingu kulul ja teadmata lisaks lubatud tööalastele välisreisidele koos pereliikmetega ka erinevatel puhkusereisidel.

Uurimise käigus leidis PERH-i pikaaegne IT-lahenduste partner Helmes, et on kandnud üle 10 000 euro kahju, sest Allik ja Kilk esitasid oma reiside kohta valeandmeid ja neljal reisil polnud mingit pistmist töö- ja kliendisuhetega.

Allik endal süüd ei näe. "Ma olen endiselt arvamusel ja seisukohal, et ma ei ole haigla huve kuidagi kahjustanud, ma ei ole seadusi rikkunud, aga mõned asjad, mis on tehtud, teeks ma täna teistmoodi," on ta "Aktuaalsele kaamerale" kinnitanud.

Allik ütles ERR-ile, et ta ei ole kriminaaluurimise käigus ütlusi andnud ning kavatseb ütlusi anda kohtus.

Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ning uurimist juhtis riigiprokuratuur.

Toimetaja: Marek Kuul



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: